Wallawannemb Karl Ruder kasibas se kohtu een, et Magasi aidan wilja wälja andmise man, kos suur hulk rahwast omma wilja jo kätte sanu, nink perramitsile neljale perremehhele, nimmelt Jaan Maritz, Peter Kraam, Peter Wellik Wastsest Anzmõisast nink Tohwer Joakit Wannast Anzmõisast, kummile ka mu willi jo kätte sanu olnu, ennegi keswi neile weel antus sanu nink Jaan Martisega allustedu, perra otsan tulnu Jaan Kosmann ka weel. Jaan Marits, Peter Wellikuga tüllitsenu nink sõimanu. Temma, Wallawannemb olnu kirjotajaga ülles kirjotamisse lawwa man nink üttekorraga kuulnu, kui Jaan Marits Peter Wellikut magasi wargas sõimanu nink kibbeda sõnnutellemise man Jaan Maritz Peter Wellikule eddimalt käe külge pandnu, mes päle mõllemba üts teist rinnust kinni wõtnu, temma lahhutanu neid ärra, kullelnu sedda asja kotsilt ülle nink lõidnu sedda essitust katte Petre - Peter Kraam nink Peter Wellik - nimitamise, nimme wahhetamisse läbbi tulnu ollew, selletanu sedda Jaan Maritsele ärra nink keelnu tedda waik olla üttelden, et ta ilm asjanda tõist ilmasjanda sõimata nink trotsi ei tohhi. Selle päle et Jaan Maritsele mitte õigus sanu hulga rahwa een, ei olle sedda tülli nink trotsmist Peter Wellikut wastu keeldmise päle mitte mahha jätnu, enge söandellen eddesi trotsnu nink tõine kõrd Peter Wellikuga üts teist rinnust kinni wõtnu. Nüüda lahhutanu temma neid tõine kõrd koost ärra nink ähwardanu neid, kui mitte mahha ei jätta, wangi honete kinni panda. Selle päle kisendanu Jaan Marits iks weel eddesi nink üttelnu rahwa hulgan: egga se eddimane kõrd ei olle, ni om siin allasi tettu, Wallawannembal om Peter Wellikuga nou ütten koon, sedda olles nimmelt kirjotaja Michelson nink Peter Wellik kuulnu. Selleperrast pallel Wallawannemb sedda kohhut, sedda asja perra kuulda, mes põhja päle Jaan Marits Põrtus Peter Wellikut wargas om sõimanu, nink temma keeldmist, tülli mahha jätta, mitte kuuldnu nink temma kässule, waik olla, häbbemata wisil wasta pandnu. Sedda ta ni es wõis jätta, muido es tohhis temma omma ammeti tallitamisse man kellelegi middage üttelda, ja es tihkas ka ni teotedu kellegi silmi een henda selle ammeti pääl näidata.
Selle päle pidiwa kik üllewan nimmitedu kes säälman olliwa, tõttet selletust andma, mes neide käest ütsi küssitus sai.
Peter Wellik ütles, kui temma keswa salwe mannu tulnu, olnu Jaan Maritsale üts täus keswi (se om ½Tschetwerti mõõt) kotti sisse jo ärra wallet nink kott kaugembale tõmmat; selle järrel pandnu Peter Kraam omma kotti ette nink wallanu temmaga, Peter Wellikuga, Kaits täüt sisse, ent Jaan Marits otsnu omma tõist kotti.
Peter Kraam tunnist, kui (temma Magasi aita) Jaan Maritse eddimatse kotti kaits täüt ärra walletus sanu, temma okwa ta järmanne olnu nink omma kotti ette pandnu.
Jaan Kossmann tunnist, kui temma Magasi aita tulnu, olnu neil neljal, täis kottide perra arwaten, polel jo ärra mõdetu nink küssinu Peter Welliku käest kas sinna ollet jo kätte sanu, üttelnu Peter Wellik, kara olle kätte sanu, ent keswa omma weel samata.
Tohwer Joakit, kes salwen trupi heitman olnu, tunnistas, et perran Jaan Maritsat Peter Wellik kotti wallaman olnu nink üttelnu Tohwe Joakit: sinna kippe mees, mes sinna tükkit wahhele, ta om Petre kott. Peter Wellik nimme es olles ta mitte enne teednu kui perrast selle tülli man. Peter Wellik olnu selle man koggoni waik selle, et Peter Kraam kül mitte temma nimme teednu, ent temma Peter Kraami nimme teednu, nink arwan sedda Petre kotti nimmitamist Peter Krami päle, kelle kott ka wistist olli.
Wörmöndre Märt Kangro arwanu Tohwer Jaokit ütlemise perra: "mes sinna lippe mees wahhele tükkit ta om Petre kott", essimise wisil ka Peter Welliko päle, selle et ta awwitanu Peter Kraamil sisse walla. Kui Peter Wellik wistist hendale kige perrakõrd wõtma lännu, üttelnu Märt Kangro to eddimatse arwamise perra, et sinna ommete jo sait. Sedda kuulnu Jaan Marits nink nakkanu õkwa Peter Wellikut Maggasi wargas sõimama.
Jaan Marits selletas, kui temma eddimatse täwwe Peter Kramiga omma kotti ärra wallanu, keddas Wörmöndre Märt Kangro piddanu pandnu Peter Wellik omma kotti ette, lasknu kaits täüt sisse walla, temma; Jaan Marits, Peter Kramiga wallanu nink Peter Wellik piddanu kotti nink mõõtnu päle selle weel 4 Tschetwerti Tohwri Joakiti katte kotti sisse, sis weel nakkanu omma tõist kotti otsma, ent ei olle lõidnu, tulnu taggasi nink kuuldnu kui Peter Wellik hendale keswi wõtta tahtnu nink Wörmöndre Märt Kangro tälle üttelnu, sinna ommete jo saijet, et Peter Wellik selle päle iks koggoni waggusi üttelnu, minna ei olle weel sanu, minna awwiti ennegi tõisi. Selle päle sõimanu temma Peter Wellikut Maggasi wargas nink tõuganu tedda eddimalt.
Ka tunnist Jaan Maritz, et temmal omma kaits tühja kotti kara salwe mant keswa salwe mannu tullen käen olnu nink kui 4 Tschewerti keswi ärramõdnu, sis weel omma teist kotti otsma nakkanu ent Tohwri Joakit tunnistas jälle, et Jaan Maritz jo kara salwe man ütte kotti otsnu. Ni sammoti salgas Jaan Maritz ärra, et Wallawannemb tedda mitte katskõrd ennegi ütskõrd Peter Welliku rinnust ärra lahhutanu, ja et ta katskõrd neid üttekoost lahhutanu om, om jo nättu. Ka salgas Jaan Maritz ärra, mitte üttelnu ollew: egga se eddimanne kõrd ei olle, ni imm siin allasi tettu, Wallawannembal om nõu (Põrtus) Peter Wellikuga nõu ütten koon"; sedda tunnist kül et temma Peter Wellikut täwweste Maggasi wargas sõimanu om nink Peter Welliku rinnast kinni wõetu olnu, selle man ka tawotanu, omma Hansi maija ärrakaotada kui Peter Wellik mitte Maggasi warras ei olle.
Meije Maggasi man om se pruuk, et egga üts wõlgu tahtja ülles annap paljus temma tahhap, sedda Magasi teendre - kumb siin praegu Wörmöndre Märt Kangro om, kätte mõdap nink kirjotajale ekka ütsikut andmist ütlep, kes Wallawannemba man ollen ramatude üllespannep. Sekõrd om Wörmöndre Märt Kangro neile neljale järgimöda tahtnu kätte mõõta, selle et neid weidi abbi nink egga üts täüs Tschetwerti tahtnu, nink arwanu sedda melen pitta nink üttekorraga kirjotajale ülles anda.
Kui nüüd Peter Welliku tunnistusse perra Jaan Maritse järgmanne Peter Kraam olli, mes Peter Kraam ka essi tunnistap, nink Jaan Kossmanni tunnistusse perra, kui jo pollel neile neljale keswa ärramõdet olnu, sis Peter Wellikul keswa weel saamata olnu, enneki Tohwer Joakit ütsinda tunnistap, et Jaan Maritse järgmanne Peter Wellik olnu, küssimise päle mes põhja päle temma sedda Peter Welliku wahhele tükmist arwap, kas Peter Wellik üttel: nüüd tulle minna ehk minno kott ette, wai, nüüd palle minna hendale - sedda ei olle keke, essi Tohwri Joakit ka mitte kuuldnu, ütsinda tolle põhja pääl, et Peter Wellik om tõisile awwitanu sisse walla, mes ta jo selleperrast piddi teggema ilma pallemata, selle, et temma neide nelja keskest ütsida Põrtus Kolgast ent ne tõise kik kolm Warasto Kolgast olli, mes läbbi ta ka tõistest hendale abbi ootis.
Kui nüüd neile neljale üllewan nimmituteile üttekokko 6 Tschetwerti keswi tahtmist möda Magasi teendrilt Märt Kangro wälja mõdet olnu, nimmelt
Jaan Maritsele 2 Tschetwerti
Peter Kramile üttekokko Tofre Joakitiga 3 Tschetwerti
nink Peter Wellikule 1 Tschetwerti
Ne täis kotti kik aidan olnu ilma wäljawimata, ei tunnistanu Jaan Maritz ütte täis kotti, kos üts Tschetwert keswi sisse walletus sanu, päle Peter Welliku sõimamisse mitte ommas nink jäi se ärrasallat kott ilmtundmata Magaside taggasi, ent Jaan Maritsal olli kaits tühja kotti keswi tarbis olnu nink tahtse katte Tschewerti keswi wõtta ja omma tõist arwaten ärrakaddunu tühja keswa ommetegi kostke es lõwwa nink üts ütte Tschwertiga täüdet keswa kott ülle jäi.
Sellest kigest nihäste kui toost, et Jaan Marits ütles, kui temma 4 Tschewerti keswi sisse ärra mõõdnu, sis weel omma tõist tühja keswa kotti pudus loidnu, ent Tohwri Joakit tunnistus perra temma, Jaan Marits, ütte kotti enne, jo kara salwe man otsnu olles, nätta om, et Jaan Maritsa kott Peter Kraami kottega seggatu ehk ütten koon täidetu sanu, ent perrast Peter Welliku waragas sõimamise Jaan Maritz sedda ütte Tschewerti keswiga täidet kotti es tihka ennamb ommas tunnistada nink jäi eddimalt se üts täüdet kott magaside taggasi, Jaan Maritsa tõine keswa kott pudus nink wõt Jaan Marits, kes katte Tschetwerti keswi hendale tahtse, sedamodu ennegi ütte Tschetwerti.
Peter Wellik nink kirjutaja Michelson tunnistawa mõllemba, et nemma nännu, kui Wallawannemb Jaan Maritsat kaitz kõrd Peter Wellikust lahhutanu nink kuuldnu kui Jaan Marits üttelnu: egga se eddimanne kõrd ei olle, ni om siin allasi tettu, Wallawannembal on nou Peter Wellikuga ütten koon".
Selle et Jaan Maritsal üte tühhi kott pudus jäi, temma tühjas kotti Peter Kraami kottega üttenkoon olli nink tõiste abbi läbbi ka ütten koon täidetus saije nink perrast se ärra sallat ütte Tschetwerti keswiga täudet kott, mes keige wiljaga Magasi aita jäi, muie kellegi es olle kui Jaan Maritsal, ent Jaan Marits ennegi omma söandellemissega ommas ei tunnista,
sai mõistetus: et Jaan Marits peap Peter Wellikut, kedda temma ilm asjanda awwalikkult Maggasi wargas sõimanu, nink Wallawannembat keddas temma ka trotsnu nink temma keelmist tülli perrast mitte kuulnu, ka awwalikkult andis pallema; sedda teggema noomse tedda ka temma onno päkohtomees Mango Marits, kui Essa omma last, ent Jaan Marits es palle andis, sis peap Jaan Marits 6 Rublit trahwi waeste ladiku 14 päiwa sissen masma.
Suremba kohtun käimisse sädus sai temmale kulutedus.
Päkohtomees Mango Marits XXX
Abbikohtomees Jaan Kreewald XXX
d. Johann Perw XXX
d. Jaan Rosenthal XXX
Wallawannemb Karl Ruder kasibas se kohtu een, et Magasi aidan wilja wälja andmise man, kos suur hulk rahwast omma wilja jo kätte sanu, nink perramitsile neljale perremehhele, nimmelt Jaan Maritz, Peter Kraam, Peter Wellik Wastsest Anzmõisast nink Tohwer Joakit Wannast Anzmõisast, kummile ka mu willi jo kätte sanu olnu, ennegi keswi neile weel antus sanu nink Jaan Martisega allustedu, perra otsan tulnu Jaan Kosmann ka weel. Jaan Marits, Peter Wellikuga tüllitsenu nink sõimanu. Temma, Wallawannemb olnu kirjotajaga ülles kirjotamisse lawwa man nink üttekorraga kuulnu, kui Jaan Marits Peter Wellikut magasi wargas sõimanu nink kibbeda sõnnutellemise man Jaan Maritz Peter Wellikule eddimalt käe külge pandnu, mes päle mõllemba üts teist rinnust kinni wõtnu, temma lahhutanu neid ärra, kullelnu sedda asja kotsilt ülle nink lõidnu sedda essitust katte Petre - Peter Kraam nink Peter Wellik - nimitamise, nimme wahhetamisse läbbi tulnu ollew, selletanu sedda Jaan Maritsele ärra nink keelnu tedda waik olla üttelden, et ta ilm asjanda tõist ilmasjanda sõimata nink trotsi ei tohhi. Selle päle et Jaan Maritsele mitte õigus sanu hulga rahwa een, ei olle sedda tülli nink trotsmist Peter Wellikut wastu keeldmise päle mitte mahha jätnu, enge söandellen eddesi trotsnu nink tõine kõrd Peter Wellikuga üts teist rinnust kinni wõtnu. Nüüda lahhutanu temma neid tõine kõrd koost ärra nink ähwardanu neid, kui mitte mahha ei jätta, wangi honete kinni panda. Selle päle kisendanu Jaan Marits iks weel eddesi nink üttelnu rahwa hulgan: egga se eddimane kõrd ei olle, ni om siin allasi tettu, Wallawannembal om Peter Wellikuga nou ütten koon, sedda olles nimmelt kirjotaja Michelson nink Peter Wellik kuulnu. Selleperrast pallel Wallawannemb sedda kohhut, sedda asja perra kuulda, mes põhja päle Jaan Marits Põrtus Peter Wellikut wargas om sõimanu, nink temma keeldmist, tülli mahha jätta, mitte kuuldnu nink temma kässule, waik olla, häbbemata wisil wasta pandnu. Sedda ta ni es wõis jätta, muido es tohhis temma omma ammeti tallitamisse man kellelegi middage üttelda, ja es tihkas ka ni teotedu kellegi silmi een henda selle ammeti pääl näidata.
Selle päle pidiwa kik üllewan nimmitedu kes säälman olliwa, tõttet selletust andma, mes neide käest ütsi küssitus sai.
Peter Wellik ütles, kui temma keswa salwe mannu tulnu, olnu Jaan Maritsale üts täus keswi (se om ½Tschetwerti mõõt) kotti sisse jo ärra wallet nink kott kaugembale tõmmat; selle järrel pandnu Peter Kraam omma kotti ette nink wallanu temmaga, Peter Wellikuga, Kaits täüt sisse, ent Jaan Marits otsnu omma tõist kotti.
Peter Kraam tunnist, kui (temma Magasi aita) Jaan Maritse eddimatse kotti kaits täüt ärra walletus sanu, temma okwa ta järmanne olnu nink omma kotti ette pandnu.
Jaan Kossmann tunnist, kui temma Magasi aita tulnu, olnu neil neljal, täis kottide perra arwaten, polel jo ärra mõdetu nink küssinu Peter Welliku käest kas sinna ollet jo kätte sanu, üttelnu Peter Wellik, kara olle kätte sanu, ent keswa omma weel samata.
Tohwer Joakit, kes salwen trupi heitman olnu, tunnistas, et perran Jaan Maritsat Peter Wellik kotti wallaman olnu nink üttelnu Tohwe Joakit: sinna kippe mees, mes sinna tükkit wahhele, ta om Petre kott. Peter Wellik nimme es olles ta mitte enne teednu kui perrast selle tülli man. Peter Wellik olnu selle man koggoni waik selle, et Peter Kraam kül mitte temma nimme teednu, ent temma Peter Kraami nimme teednu, nink arwan sedda Petre kotti nimmitamist Peter Krami päle, kelle kott ka wistist olli.
Wörmöndre Märt Kangro arwanu Tohwer Jaokit ütlemise perra: "mes sinna lippe mees wahhele tükkit ta om Petre kott", essimise wisil ka Peter Welliko päle, selle et ta awwitanu Peter Kraamil sisse walla. Kui Peter Wellik wistist hendale kige perrakõrd wõtma lännu, üttelnu Märt Kangro to eddimatse arwamise perra, et sinna ommete jo sait. Sedda kuulnu Jaan Marits nink nakkanu õkwa Peter Wellikut Maggasi wargas sõimama.
Jaan Marits selletas, kui temma eddimatse täwwe Peter Kramiga omma kotti ärra wallanu, keddas Wörmöndre Märt Kangro piddanu pandnu Peter Wellik omma kotti ette, lasknu kaits täüt sisse walla, temma; Jaan Marits, Peter Kramiga wallanu nink Peter Wellik piddanu kotti nink mõõtnu päle selle weel 4 Tschetwerti Tohwri Joakiti katte kotti sisse, sis weel nakkanu omma tõist kotti otsma, ent ei olle lõidnu, tulnu taggasi nink kuuldnu kui Peter Wellik hendale keswi wõtta tahtnu nink Wörmöndre Märt Kangro tälle üttelnu, sinna ommete jo saijet, et Peter Wellik selle päle iks koggoni waggusi üttelnu, minna ei olle weel sanu, minna awwiti ennegi tõisi. Selle päle sõimanu temma Peter Wellikut Maggasi wargas nink tõuganu tedda eddimalt.
Ka tunnist Jaan Maritz, et temmal omma kaits tühja kotti kara salwe mant keswa salwe mannu tullen käen olnu nink kui 4 Tschewerti keswi ärramõdnu, sis weel omma teist kotti otsma nakkanu ent Tohwri Joakit tunnistas jälle, et Jaan Maritz jo kara salwe man ütte kotti otsnu. Ni sammoti salgas Jaan Maritz ärra, et Wallawannemb tedda mitte katskõrd ennegi ütskõrd Peter Welliku rinnust ärra lahhutanu, ja et ta katskõrd neid üttekoost lahhutanu om, om jo nättu. Ka salgas Jaan Maritz ärra, mitte üttelnu ollew: egga se eddimanne kõrd ei olle, ni imm siin allasi tettu, Wallawannembal om nõu (Põrtus) Peter Wellikuga nõu ütten koon"; sedda tunnist kül et temma Peter Wellikut täwweste Maggasi wargas sõimanu om nink Peter Welliku rinnast kinni wõetu olnu, selle man ka tawotanu, omma Hansi maija ärrakaotada kui Peter Wellik mitte Maggasi warras ei olle.
Meije Maggasi man om se pruuk, et egga üts wõlgu tahtja ülles annap paljus temma tahhap, sedda Magasi teendre - kumb siin praegu Wörmöndre Märt Kangro om, kätte mõdap nink kirjotajale ekka ütsikut andmist ütlep, kes Wallawannemba man ollen ramatude üllespannep. Sekõrd om Wörmöndre Märt Kangro neile neljale järgimöda tahtnu kätte mõõta, selle et neid weidi abbi nink egga üts täüs Tschetwerti tahtnu, nink arwanu sedda melen pitta nink üttekorraga kirjotajale ülles anda.
Kui nüüd Peter Welliku tunnistusse perra Jaan Maritse järgmanne Peter Kraam olli, mes Peter Kraam ka essi tunnistap, nink Jaan Kossmanni tunnistusse perra, kui jo pollel neile neljale keswa ärramõdet olnu, sis Peter Wellikul keswa weel saamata olnu, enneki Tohwer Joakit ütsinda tunnistap, et Jaan Maritse järgmanne Peter Wellik olnu, küssimise päle mes põhja päle temma sedda Peter Welliku wahhele tükmist arwap, kas Peter Wellik üttel: nüüd tulle minna ehk minno kott ette, wai, nüüd palle minna hendale - sedda ei olle keke, essi Tohwri Joakit ka mitte kuuldnu, ütsinda tolle põhja pääl, et Peter Wellik om tõisile awwitanu sisse walla, mes ta jo selleperrast piddi teggema ilma pallemata, selle, et temma neide nelja keskest ütsida Põrtus Kolgast ent ne tõise kik kolm Warasto Kolgast olli, mes läbbi ta ka tõistest hendale abbi ootis.
Kui nüüd neile neljale üllewan nimmituteile üttekokko 6 Tschetwerti keswi tahtmist möda Magasi teendrilt Märt Kangro wälja mõdet olnu, nimmelt
Jaan Maritsele 2 Tschetwerti
Peter Kramile üttekokko Tofre Joakitiga 3 Tschetwerti
nink Peter Wellikule 1 Tschetwerti
Ne täis kotti kik aidan olnu ilma wäljawimata, ei tunnistanu Jaan Maritz ütte täis kotti, kos üts Tschetwert keswi sisse walletus sanu, päle Peter Welliku sõimamisse mitte ommas nink jäi se ärrasallat kott ilmtundmata Magaside taggasi, ent Jaan Maritsal olli kaits tühja kotti keswi tarbis olnu nink tahtse katte Tschewerti keswi wõtta ja omma tõist arwaten ärrakaddunu tühja keswa ommetegi kostke es lõwwa nink üts ütte Tschwertiga täüdet keswa kott ülle jäi.
Sellest kigest nihäste kui toost, et Jaan Marits ütles, kui temma 4 Tschewerti keswi sisse ärra mõõdnu, sis weel omma tõist tühja keswa kotti pudus loidnu, ent Tohwri Joakit tunnistus perra temma, Jaan Marits, ütte kotti enne, jo kara salwe man otsnu olles, nätta om, et Jaan Maritsa kott Peter Kraami kottega seggatu ehk ütten koon täidetu sanu, ent perrast Peter Welliku waragas sõimamise Jaan Maritz sedda ütte Tschewerti keswiga täidet kotti es tihka ennamb ommas tunnistada nink jäi eddimalt se üts täüdet kott magaside taggasi, Jaan Maritsa tõine keswa kott pudus nink wõt Jaan Marits, kes katte Tschetwerti keswi hendale tahtse, sedamodu ennegi ütte Tschetwerti.
Peter Wellik nink kirjutaja Michelson tunnistawa mõllemba, et nemma nännu, kui Wallawannemb Jaan Maritsat kaitz kõrd Peter Wellikust lahhutanu nink kuuldnu kui Jaan Marits üttelnu: egga se eddimanne kõrd ei olle, ni om siin allasi tettu, Wallawannembal on nou Peter Wellikuga ütten koon".
Selle et Jaan Maritsal üte tühhi kott pudus jäi, temma tühjas kotti Peter Kraami kottega üttenkoon olli nink tõiste abbi läbbi ka ütten koon täidetus saije nink perrast se ärra sallat ütte Tschetwerti keswiga täudet kott, mes keige wiljaga Magasi aita jäi, muie kellegi es olle kui Jaan Maritsal, ent Jaan Marits ennegi omma söandellemissega ommas ei tunnista,
sai mõistetus: et Jaan Marits peap Peter Wellikut, kedda temma ilm asjanda awwalikkult Maggasi wargas sõimanu, nink Wallawannembat keddas temma ka trotsnu nink temma keelmist tülli perrast mitte kuulnu, ka awwalikkult andis pallema; sedda teggema noomse tedda ka temma onno päkohtomees Mango Marits, kui Essa omma last, ent Jaan Marits es palle andis, sis peap Jaan Marits 6 Rublit trahwi waeste ladiku 14 päiwa sissen masma.
Suremba kohtun käimisse sädus sai temmale kulutedus.
Päkohtomees Mango Marits XXX
Abbikohtomees Jaan Kreewald XXX
d. Johann Perw XXX
d. Jaan Rosenthal XXX
