Wallawannemb Karl Ruder kaibas se kohtu een, et Jaan Marits, kelle jo mitto kõrd selletedus sanu, kuis temma ilmasjanda Peter Wellikut Magasi wargas sõimanu nink sääl man essi kas omma holetu kotti hoitmise, ehk melega kiusamise perrast täwwelinne süüdlane om, siski sedda ilmpõhjandamata, arwatu wai wäljamõtteldu Peter Welliku Magasi wargust päle tolle mitma awwalikku kottuse pääl, nimmelt Krawi kõrtsi man nink kaupmees Hobergi man Wanna Anzmõisan wälja laotanu nink juttu ikkes neide sõnnuga lõppetanu: " Wallawannemb om nisamma warras kui Peter Wellik ki". Sedda olles nimmelt Peter Reiwart nink Ado Nadel kuulnu.
Peter Reiwart tunnist, kui Jaan Marits Peter Welliku arwatu Maggasi wargust Krawi Kõrtsi man selletanu, sääl man ka üttelnu: " et Wallawannemb om nisamma warras kui Peter Wellik ki".
Ado Nadel tunnist, et temma kül Krawi kõrtsi man kik sedda Peter Welliku Magasi warguse juttu Jaan Maritsa käest kuuldnu, ennegi ei olle sedda kuulnu, kui temma Wallawannembat ka om wargas nimmitanu.
Jaan Marits sallas sedda eddimalt ärra ent perrast ommetegi tunnist, et temma sedda Peter Welliku Magasi wargust Krawi kõrtsi man nink Wannan Anzmõisan kaupmees Hoberg man nisammate om selletanu kui Magasi ki aida man. Sääl olli temma üttelnu: egga se eddimanne kõrd ei olle, ni om siin allase tettu, Wallawannembal on nõu Peter Wellikuga ütten koon.
Selle selge tunnistusse päle sai Jaan Marits küssitus, kunnas Wallawannemb sis Magasi warguse asju om tallitanu, kostis Jaan Martiz: muidogi ta on tallitanu, kas kats aastat wilja weddamisse man wannast Maggasi aidast wastsede, Peter Reiwart es warrasta poolt wakka rükki, mes ta mõisa kõrtsi tahtnu ärra müwwa, kas se sis middage ti tõmba!
Sai temmale selletedus et se ei tõmba selle asja man jo to perrast middage, eddimalt et temma kui wihhamees sedda nüüd katte aasta perrast selletap, nink tõiselt es olle se assi jo sugguge to kõrd salla ja wallitsusel teedmata. Se assi kats aasta taggasi olli tõtteust möda niwisi kui siin üllespantu: Kats aastat taggasi, kui Magasi eilja wannast aidsat wastsede weeti, olli se weddaminne ni sisse säetu, et wori hobbese katte jakku jaotedu olliwa, nikawwa kui üttele worile Magasi teedre Märt Kangro Wörmöndre Mango Reiwardiga päle mõdiwa, lätsiwa tõise woriga Wallawannemb Wörmöndre Karl Rosenhtaliga ütten wastsede aita wälja wallama, ja iks ni eddesi. Egga hobbese jaos piddi kolm kotti ütten ollema nink ekka kottei üts Tschetwert sisse mahtuma. Peter Reiwart olli weddaman katte hobbesega, üttega essi nink tõisega poisikenne. Poisikesse hobbese jaos olnu kolm wähhambat kotti ütten wõetu, selle et surembid ennamb ei olnu, nik selle poisikese hobbese päle mõõtmisse man ei mahtunu kolm Tschewerti kolme kotti koggoni ärra nink jänu 1/3 ehk ½ wakka wilja ülle, mes tarbis temma Märt Rosenthali käest hendale ütte weikse kotti abbis pallelnu. Wori üllekaeja wälja wallamisse man wastsen aidan ei teednu sedda perrakaija, kaenu ennegi selle päle, et egga wori päält ni kui käsk olli, kolm kotti walletus sai. Sel kombel olli kigist wori walljist se neljas kott 1/3 wakka wiljaga posikese wori pääl tähhele pandmata jänuu nink kawwatsematta kombel Peter Reiwarti poisikese tühja wori hobbese päle saino sisse jänu. Kui nüüd Peter Reiwert taggasi tulnu Mõisa kõrtsi man lõunat piddama nink hobbesile haino ette panden lõidnu poisikese tühja wori pääl, et se 1/3 wakka wilja wälja wallamata jänu, tulnu temmale nüüd kül se kiusatusse mõtte sisse, sedda Mõisa kõrtsimehhele ärra müwwa. Perran sedda tulnu kik lõunat piddama ni ka Magasi Teendre Märt Kangro nink Wörmöndre Mango Reiwart. Kõrtsimees näidanu sedda kotti Märt Kangrole nink üttelnu, kas minna se päle pea middage andma, küssino Märt Kangro, mes päle mes ta om, nink sanu sedda asja kotsilt kätte. Päle selle tulno wastse aida mant Wallawannemb nink Wörmöndre Karl Rosenthal taggasi, nink selletanu Märt Kangro sedda asja kotsilt wallawannembale ärra. Wallwannemb wõtnu kiki Wörmöndrite man ollen Peter Reiwarti kangeste ette, nink tunnistanu Peter Reiwart kotsilt ärra, kuis se 1/3 wakka wilja sija paika kul koggemata päle jänu, et nüüd temma kül tahtnu tedda ärra müwwa nink pallelnu kiki Wallawallitsusse liikmid wäega tälle andis anda. Selle päle om sis Wallawannemb kiki Wörmöndrite nõuga se 1/3 wak wilja Maggasi aita lasknu taggasi wija nink Peter Reiwarti palwe päle tälle sis ka andis andnu.
Kui nüüd Jaan Marits, Peter Reiwarti nink Ado Nadeli nink wimate ka henda omma tunnistusse perra ütte ärra selletedu asja siski kiuslikkul wisil awwalikke kottuside pääl, kõrtsi nink podi paigun ikkes kui tühjas juttu ennegi teotuses wälja laotanu, sääl man ka awwalikul Wallawannemba awwu rikku püüdnu trotsmisse nink teotamise läbbi, et olles Wallawannemb ka Magasit warrastanu, paljas selle põhja pääl, et täwwelinne Wallawallitsus henda auus nink walla tullus 1/3 wakka rükki, mis koggemata kaddomisse pääl olli, Maggasi aita taggasi pässe nink hendale - täwwel Wallawallitsusel - niwõrra wõimust lubbanu olli, üttele 1/3 wakka wilja peetjale, mes weel müüdu es olle, kui eddimanne kõrd henda poolt andis anda.
Sai mõistetus: et Jaan Marits tühja jutte wälja laotamisse nink Wallawannemba trotsmise nink temma au rikmise eest awwaliken paigun kui kõrtsin nink podis jälle 6 Rublit trahwi 14 päiwa sissen wallaladikude masma peap, mes man tälle ka kui norele innemisele mele algatus sai, et ta eddispäide ommi Wannembid nink üllembid armastama, auustama nink neid sõnna kuulma peap nink neile allaheitlik ollema.
Jaan Marits es olle sellega rahhule nink sai temmale suremban kohtun käimise sädus kuulutedus.
Selle et Päkotomees Mango Marits onno Jaan Maritsele om olli koggokonna kohtuniko asemel:
Johann Perw XXX
Abbi Jaan Kreewald XXX
" Jaan Rosenthal XXX
Wallawannemb Karl Ruder kaibas se kohtu een, et Jaan Marits, kelle jo mitto kõrd selletedus sanu, kuis temma ilmasjanda Peter Wellikut Magasi wargas sõimanu nink sääl man essi kas omma holetu kotti hoitmise, ehk melega kiusamise perrast täwwelinne süüdlane om, siski sedda ilmpõhjandamata, arwatu wai wäljamõtteldu Peter Welliku Magasi wargust päle tolle mitma awwalikku kottuse pääl, nimmelt Krawi kõrtsi man nink kaupmees Hobergi man Wanna Anzmõisan wälja laotanu nink juttu ikkes neide sõnnuga lõppetanu: " Wallawannemb om nisamma warras kui Peter Wellik ki". Sedda olles nimmelt Peter Reiwart nink Ado Nadel kuulnu.
Peter Reiwart tunnist, kui Jaan Marits Peter Welliku arwatu Maggasi wargust Krawi Kõrtsi man selletanu, sääl man ka üttelnu: " et Wallawannemb om nisamma warras kui Peter Wellik ki".
Ado Nadel tunnist, et temma kül Krawi kõrtsi man kik sedda Peter Welliku Magasi warguse juttu Jaan Maritsa käest kuuldnu, ennegi ei olle sedda kuulnu, kui temma Wallawannembat ka om wargas nimmitanu.
Jaan Marits sallas sedda eddimalt ärra ent perrast ommetegi tunnist, et temma sedda Peter Welliku Magasi wargust Krawi kõrtsi man nink Wannan Anzmõisan kaupmees Hoberg man nisammate om selletanu kui Magasi ki aida man. Sääl olli temma üttelnu: egga se eddimanne kõrd ei olle, ni om siin allase tettu, Wallawannembal on nõu Peter Wellikuga ütten koon.
Selle selge tunnistusse päle sai Jaan Marits küssitus, kunnas Wallawannemb sis Magasi warguse asju om tallitanu, kostis Jaan Martiz: muidogi ta on tallitanu, kas kats aastat wilja weddamisse man wannast Maggasi aidast wastsede, Peter Reiwart es warrasta poolt wakka rükki, mes ta mõisa kõrtsi tahtnu ärra müwwa, kas se sis middage ti tõmba!
Sai temmale selletedus et se ei tõmba selle asja man jo to perrast middage, eddimalt et temma kui wihhamees sedda nüüd katte aasta perrast selletap, nink tõiselt es olle se assi jo sugguge to kõrd salla ja wallitsusel teedmata. Se assi kats aasta taggasi olli tõtteust möda niwisi kui siin üllespantu: Kats aastat taggasi, kui Magasi eilja wannast aidsat wastsede weeti, olli se weddaminne ni sisse säetu, et wori hobbese katte jakku jaotedu olliwa, nikawwa kui üttele worile Magasi teedre Märt Kangro Wörmöndre Mango Reiwardiga päle mõdiwa, lätsiwa tõise woriga Wallawannemb Wörmöndre Karl Rosenhtaliga ütten wastsede aita wälja wallama, ja iks ni eddesi. Egga hobbese jaos piddi kolm kotti ütten ollema nink ekka kottei üts Tschetwert sisse mahtuma. Peter Reiwart olli weddaman katte hobbesega, üttega essi nink tõisega poisikenne. Poisikesse hobbese jaos olnu kolm wähhambat kotti ütten wõetu, selle et surembid ennamb ei olnu, nik selle poisikese hobbese päle mõõtmisse man ei mahtunu kolm Tschewerti kolme kotti koggoni ärra nink jänu 1/3 ehk ½ wakka wilja ülle, mes tarbis temma Märt Rosenthali käest hendale ütte weikse kotti abbis pallelnu. Wori üllekaeja wälja wallamisse man wastsen aidan ei teednu sedda perrakaija, kaenu ennegi selle päle, et egga wori päält ni kui käsk olli, kolm kotti walletus sai. Sel kombel olli kigist wori walljist se neljas kott 1/3 wakka wiljaga posikese wori pääl tähhele pandmata jänuu nink kawwatsematta kombel Peter Reiwarti poisikese tühja wori hobbese päle saino sisse jänu. Kui nüüd Peter Reiwert taggasi tulnu Mõisa kõrtsi man lõunat piddama nink hobbesile haino ette panden lõidnu poisikese tühja wori pääl, et se 1/3 wakka wilja wälja wallamata jänu, tulnu temmale nüüd kül se kiusatusse mõtte sisse, sedda Mõisa kõrtsimehhele ärra müwwa. Perran sedda tulnu kik lõunat piddama ni ka Magasi Teendre Märt Kangro nink Wörmöndre Mango Reiwart. Kõrtsimees näidanu sedda kotti Märt Kangrole nink üttelnu, kas minna se päle pea middage andma, küssino Märt Kangro, mes päle mes ta om, nink sanu sedda asja kotsilt kätte. Päle selle tulno wastse aida mant Wallawannemb nink Wörmöndre Karl Rosenthal taggasi, nink selletanu Märt Kangro sedda asja kotsilt wallawannembale ärra. Wallwannemb wõtnu kiki Wörmöndrite man ollen Peter Reiwarti kangeste ette, nink tunnistanu Peter Reiwart kotsilt ärra, kuis se 1/3 wakka wilja sija paika kul koggemata päle jänu, et nüüd temma kül tahtnu tedda ärra müwwa nink pallelnu kiki Wallawallitsusse liikmid wäega tälle andis anda. Selle päle om sis Wallawannemb kiki Wörmöndrite nõuga se 1/3 wak wilja Maggasi aita lasknu taggasi wija nink Peter Reiwarti palwe päle tälle sis ka andis andnu.
Kui nüüd Jaan Marits, Peter Reiwarti nink Ado Nadeli nink wimate ka henda omma tunnistusse perra ütte ärra selletedu asja siski kiuslikkul wisil awwalikke kottuside pääl, kõrtsi nink podi paigun ikkes kui tühjas juttu ennegi teotuses wälja laotanu, sääl man ka awwalikul Wallawannemba awwu rikku püüdnu trotsmisse nink teotamise läbbi, et olles Wallawannemb ka Magasit warrastanu, paljas selle põhja pääl, et täwwelinne Wallawallitsus henda auus nink walla tullus 1/3 wakka rükki, mis koggemata kaddomisse pääl olli, Maggasi aita taggasi pässe nink hendale - täwwel Wallawallitsusel - niwõrra wõimust lubbanu olli, üttele 1/3 wakka wilja peetjale, mes weel müüdu es olle, kui eddimanne kõrd henda poolt andis anda.
Sai mõistetus: et Jaan Marits tühja jutte wälja laotamisse nink Wallawannemba trotsmise nink temma au rikmise eest awwaliken paigun kui kõrtsin nink podis jälle 6 Rublit trahwi 14 päiwa sissen wallaladikude masma peap, mes man tälle ka kui norele innemisele mele algatus sai, et ta eddispäide ommi Wannembid nink üllembid armastama, auustama nink neid sõnna kuulma peap nink neile allaheitlik ollema.
Jaan Marits es olle sellega rahhule nink sai temmale suremban kohtun käimise sädus kuulutedus.
Selle et Päkotomees Mango Marits onno Jaan Maritsele om olli koggokonna kohtuniko asemel:
Johann Perw XXX
Abbi Jaan Kreewald XXX
" Jaan Rosenthal XXX
