Jaan Utam kaibas se kohtu een, et Jaan Newe temmale pulma päiwal Warikala Karl Wiroki pool eddimalt paar kõrd pool nälja wisi kõrwa päle nink temma kübbara mahha lönu, ent perrast hõiskanu, siin lõõts, kes saisap selle russiko een, andnu temmale jälle paar kõrwa lõpsi ajanu käe temale rindu, sellepäle wõtnu Jaan Utan tedda kinni, wissanu mahha nink hõiganu appi tedda kinniköita, sellepäle tulnu Jaan Kallion nink Ado Reismann pästnu tedda Jaan Newe käest ärra, nipea kui Jaan Utan tedda wallale lasknu, haardnu Jaan Utanit katte käega juusist kinni, Jaan Kallion nink Ado Reismann pästnu tedda jälle sis wallale. Selle päle tulnu Karl Kallion koggemata põhtja alla, ni haardnu Jaan Newe ka tedda katte käega juusist kinni, sedda pästnu sis jälle Jaan Utan wallale.
Karl Wirok tunnist sedda kik ni õige ollew, ja päle tolle wõtnu Jaan Newe ütte ostitse kõiwo, mes kui illo puu üllessäetu, nink lönu Widrik Umbreli, perrast wõtnu ahjo roopi nink tahtnu eddesi lüwwa, sis keeldnu temma nihäste kui kik pulma rahwas Jaan Newet sedda kakkelust mahha jätma, sedda ei olle kuulnu, selle päle hõiganu Jaan Utan nink Karl Kallion appi, tedda kinni köüta niet ta neid mitte kolus lönu; eddimatsest köitmisest pästnu Johann Wirok tedda wallale selle et ta hirmsast rööknu, tõinekõrd olli pehmeste köüdet, ni et ta käe wallale kisknu niink köitse katte uhja ninkk üts pä allotse kotti purrus lõiknu, seni aigo sai sis Wallawannemb kutsutus, kes tedda lask kinni köita nink türmi panda. Tõisel hommungul lastu temma wallale nink lännu tõiste pulma maija Kassimõisade, üttelnu Karl Kallionile: onnokenne, olle no rahhule ja anna mulle andi, et sussi and ka joobnule andis, nink üttelnuu Karl Kallion, kui muu sulle andis andwa sis anna ma ka. Se kakleminne pulmade pääl ei ollew Jaan Newel mitte eddimanne kõrd, ni ütles Karl Kallion nimodu tedda ko kolme pulma pääl nännu ollew. Päle selle kui ta Kassimõisan jälle weidi wina sanu, nakkanu jo jälle lärmisema, ni et pidma hõim peljo perrast enne aijga kik koddu lännu. Ta olles kigilt, kes ette putnu, juusiy kaknu ni et perrast pulma tarre põrmand kirrew mitme suggutsist juusist olnu, köitmise man purnu ta hammastega mitemle põlwe külge.
Johann Kamelit and temma tunnistajas, se tunnist et temma sest asjast henda kaugel hoitnu nink middage es tijas.
Selle päle sai mõistetus: et Jaan Newe selle hirmsa kalleluse perrast kui allustaja nink ülleüldne saja rahwa rõmu rikja, ni et pulma rahwast peljo perrast enne aigo koddu lätsiwa, 25 witsa hopi saab.
Jaan Newe and ette, et temmahaige om. Sai temmale 8 päiwa aigo antus, henda haiguse ülle tohtre käest üts tunnistus kirri toma, sedda ta es to mitte nink piddi sedda trahwi kandma.
Päkohtomees Mango Marits XXX
Abbikohtomees Jaan Kreewald XXX
d. Johann Perw XXX
d. Jaan Rosenthal XXX
Jaan Utam kaibas se kohtu een, et Jaan Newe temmale pulma päiwal Warikala Karl Wiroki pool eddimalt paar kõrd pool nälja wisi kõrwa päle nink temma kübbara mahha lönu, ent perrast hõiskanu, siin lõõts, kes saisap selle russiko een, andnu temmale jälle paar kõrwa lõpsi ajanu käe temale rindu, sellepäle wõtnu Jaan Utan tedda kinni, wissanu mahha nink hõiganu appi tedda kinniköita, sellepäle tulnu Jaan Kallion nink Ado Reismann pästnu tedda Jaan Newe käest ärra, nipea kui Jaan Utan tedda wallale lasknu, haardnu Jaan Utanit katte käega juusist kinni, Jaan Kallion nink Ado Reismann pästnu tedda jälle sis wallale. Selle päle tulnu Karl Kallion koggemata põhtja alla, ni haardnu Jaan Newe ka tedda katte käega juusist kinni, sedda pästnu sis jälle Jaan Utan wallale.
Karl Wirok tunnist sedda kik ni õige ollew, ja päle tolle wõtnu Jaan Newe ütte ostitse kõiwo, mes kui illo puu üllessäetu, nink lönu Widrik Umbreli, perrast wõtnu ahjo roopi nink tahtnu eddesi lüwwa, sis keeldnu temma nihäste kui kik pulma rahwas Jaan Newet sedda kakkelust mahha jätma, sedda ei olle kuulnu, selle päle hõiganu Jaan Utan nink Karl Kallion appi, tedda kinni köüta niet ta neid mitte kolus lönu; eddimatsest köitmisest pästnu Johann Wirok tedda wallale selle et ta hirmsast rööknu, tõinekõrd olli pehmeste köüdet, ni et ta käe wallale kisknu niink köitse katte uhja ninkk üts pä allotse kotti purrus lõiknu, seni aigo sai sis Wallawannemb kutsutus, kes tedda lask kinni köita nink türmi panda. Tõisel hommungul lastu temma wallale nink lännu tõiste pulma maija Kassimõisade, üttelnu Karl Kallionile: onnokenne, olle no rahhule ja anna mulle andi, et sussi and ka joobnule andis, nink üttelnuu Karl Kallion, kui muu sulle andis andwa sis anna ma ka. Se kakleminne pulmade pääl ei ollew Jaan Newel mitte eddimanne kõrd, ni ütles Karl Kallion nimodu tedda ko kolme pulma pääl nännu ollew. Päle selle kui ta Kassimõisan jälle weidi wina sanu, nakkanu jo jälle lärmisema, ni et pidma hõim peljo perrast enne aijga kik koddu lännu. Ta olles kigilt, kes ette putnu, juusiy kaknu ni et perrast pulma tarre põrmand kirrew mitme suggutsist juusist olnu, köitmise man purnu ta hammastega mitemle põlwe külge.
Johann Kamelit and temma tunnistajas, se tunnist et temma sest asjast henda kaugel hoitnu nink middage es tijas.
Selle päle sai mõistetus: et Jaan Newe selle hirmsa kalleluse perrast kui allustaja nink ülleüldne saja rahwa rõmu rikja, ni et pulma rahwast peljo perrast enne aigo koddu lätsiwa, 25 witsa hopi saab.
Jaan Newe and ette, et temmahaige om. Sai temmale 8 päiwa aigo antus, henda haiguse ülle tohtre käest üts tunnistus kirri toma, sedda ta es to mitte nink piddi sedda trahwi kandma.
Päkohtomees Mango Marits XXX
Abbikohtomees Jaan Kreewald XXX
d. Johann Perw XXX
d. Jaan Rosenthal XXX
