Mitma kõrra selletamisse päle teijewa wellitse Jaan nink Samul Amos sel 17 Märzil 1872 selle kohtu een henda wahhel ütte kindmat leppingut, mes Protokollin selsammal päiwal N 195 all nende sõnnuga om üllespantu: " Jaan Amos, kes sel aastal 1869 nekrudis antu olli, ent palwe päle tedda temma welli Kisa tallo Ommanik Samul Amos wäljaostse, jäi täämbätsest päiwast nimmitedu wellele Samul Amos wäljaostmise rahha, päle to,kui Jani ossajaggo, palk eets. kik mahha arwatu, weel 175 Rublit 31 Kop. wõlgu: et Samul jättap welle Jani wõllast 175 Rbl. 31 kop, rahhu perrast 25 Rublit 31 kop. mahha, ni et Jaan Wellel Samulile 150 Rublit wõlgu jääp. Ne 150 Rublit arwap Samul wellele Janile sis tassa, kui welli Jaan tedda kolm aastat, sest Jürripäiwast 1872 kunni Jürripäiwani 1875 ausaste teenip nink hendale saapa, zuwwa nink kübbara essi murretsep,mes eest temma egga aasta 1/4 wakkal linna maad welle Samult käest saap. Sellega olliwa mõllemba rahhule, Jaan nink Samul Amos, nink lubbasiwa ka rahhun nink armun kui welle ristiinnemise wisi perra üts tõise tullus nink rõmus ellada."
Selle leppingu põhja pääl kaibas nüüd Jaan Amos, et temmal õigus 1/4 wakal linna maad welle Samuli käest saija, ent es olles welli tälle seemend ei ka maad näidanu, üttelnu ennegi sis, kui linna leost wälja tonu, ne ommawa sinnu linna; selle et temmale külw mitte näidatu nink kui temma sedda ommal ajal teednu olles, sis es olles temma sedda maad, mes kige halwemb olles, mitte wastu wõtnu.
Samul Amos tunnist, et temma seemend kül mitte ei sanu wellele Janile nõidata, ent temmale külwi ajal üttelnu: sija külwa minna sinno linna.
Sai mõistetus: ne kohtu ette tallitada, kes sedda linna kakkiwa nimmelt: Liso Amos, Jaan Konnow nink Marja Konnow nink küssi, kas nemma teedwa, kas Jaan Amosel linna olli wai ei.
Päkohtomees Mango Marits XXX
Abbikohtomees Jaan Kreewald XXX
d. Johann Perw XXX
d. Jaan Rosenthal XXX
Mitma kõrra selletamisse päle teijewa wellitse Jaan nink Samul Amos sel 17 Märzil 1872 selle kohtu een henda wahhel ütte kindmat leppingut, mes Protokollin selsammal päiwal N 195 all nende sõnnuga om üllespantu: " Jaan Amos, kes sel aastal 1869 nekrudis antu olli, ent palwe päle tedda temma welli Kisa tallo Ommanik Samul Amos wäljaostse, jäi täämbätsest päiwast nimmitedu wellele Samul Amos wäljaostmise rahha, päle to,kui Jani ossajaggo, palk eets. kik mahha arwatu, weel 175 Rublit 31 Kop. wõlgu: et Samul jättap welle Jani wõllast 175 Rbl. 31 kop, rahhu perrast 25 Rublit 31 kop. mahha, ni et Jaan Wellel Samulile 150 Rublit wõlgu jääp. Ne 150 Rublit arwap Samul wellele Janile sis tassa, kui welli Jaan tedda kolm aastat, sest Jürripäiwast 1872 kunni Jürripäiwani 1875 ausaste teenip nink hendale saapa, zuwwa nink kübbara essi murretsep,mes eest temma egga aasta 1/4 wakkal linna maad welle Samult käest saap. Sellega olliwa mõllemba rahhule, Jaan nink Samul Amos, nink lubbasiwa ka rahhun nink armun kui welle ristiinnemise wisi perra üts tõise tullus nink rõmus ellada."
Selle leppingu põhja pääl kaibas nüüd Jaan Amos, et temmal õigus 1/4 wakal linna maad welle Samuli käest saija, ent es olles welli tälle seemend ei ka maad näidanu, üttelnu ennegi sis, kui linna leost wälja tonu, ne ommawa sinnu linna; selle et temmale külw mitte näidatu nink kui temma sedda ommal ajal teednu olles, sis es olles temma sedda maad, mes kige halwemb olles, mitte wastu wõtnu.
Samul Amos tunnist, et temma seemend kül mitte ei sanu wellele Janile nõidata, ent temmale külwi ajal üttelnu: sija külwa minna sinno linna.
Sai mõistetus: ne kohtu ette tallitada, kes sedda linna kakkiwa nimmelt: Liso Amos, Jaan Konnow nink Marja Konnow nink küssi, kas nemma teedwa, kas Jaan Amosel linna olli wai ei.
Päkohtomees Mango Marits XXX
Abbikohtomees Jaan Kreewald XXX
d. Johann Perw XXX
d. Jaan Rosenthal XXX
