Ranna mõisas sel 30mal April 1871.
jures ollid Pea kohtomees Jürri Kask
kohtomees Jaan Lobba
kohtomees Karel Waena
Ette tulli Kangro tallo perremees Karel Märtinson, ja kaebas, et temma polemees Jaak Peets kelle käest temma selle tallo pole päwa maad ärra wõttab, mis ka Jakobi päwal 1870 ülles antud, agga Jaak ei tahha nende pole päwa made jaggo sõnnikud anda, egga olle ka rukkid nende made peäle täieste mahha teinud.
Ette tulli Jaak Peets kostis selle kaebusse peäle, et temma polle mitte sõnnikud kelanud, essite kutsunud Kaarlid ja Karel ei olle tulnud, siis on kui temma on ärra weddanud on Karel tahtnud weel wia, ja winud ühhe koorma, siis ei olle temma ennam lasknud, et miks ühtlaisi ei olle hakkanud weddama, Ja Karel on ühhe tükki heina maad senni üksi teinud mis Grahwi Herra polest selle maia peäle jure olli lubbatud ja temma polle sest middagi sanud, selle pärrast ei tahha ka temma Kaarlile mitte sõnnikud ennam anda.
Kohto otsus
Kohhus moistis selle peäle, et se Jaak peab sedda jaggo maad mis minnewa aasta rukkistest tühjaks jänud arrima ja selle tarwis ka semet andma mis senna lähhab, ja siis Karel selle wasto peab igga kord sõnniko weddo jures ühhes weddama, ja kui sõnnik on ärra lahhutud siis põllud jaggama, ja peab Karel sest heinast mis temma senni aiani üksi on teinud nüüd agga eddes piddi ühhes teggema, ja kolmas jaggo Jagule andma, Ning Karel ei woi Jago käest sedda 4 koormad sõnnikud mitte ennam nouda mis selle ma peäle weel lähhab, selle pärrast, et temma sedda heina maad senni aiani üksi on teinud, ja nemmad ei tohhi mitte isse keskis rielda muido langewad nemmad mõllemad kohto trahwi alla.
Pea kohto mees Jürri Kask XXX
kohtomees Jaan Lobba XXX
kohtomees Karel Oja XXX
Ranna mõisas sel 30mal April 1871.
jures ollid Pea kohtomees Jürri Kask
kohtomees Jaan Lobba
kohtomees Karel Waena
Ette tulli Kangro tallo perremees Karel Märtinson, ja kaebas, et temma polemees Jaak Peets kelle käest temma selle tallo pole päwa maad ärra wõttab, mis ka Jakobi päwal 1870 ülles antud, agga Jaak ei tahha nende pole päwa made jaggo sõnnikud anda, egga olle ka rukkid nende made peäle täieste mahha teinud.
Ette tulli Jaak Peets kostis selle kaebusse peäle, et temma polle mitte sõnnikud kelanud, essite kutsunud Kaarlid ja Karel ei olle tulnud, siis on kui temma on ärra weddanud on Karel tahtnud weel wia, ja winud ühhe koorma, siis ei olle temma ennam lasknud, et miks ühtlaisi ei olle hakkanud weddama, Ja Karel on ühhe tükki heina maad senni üksi teinud mis Grahwi Herra polest selle maia peäle jure olli lubbatud ja temma polle sest middagi sanud, selle pärrast ei tahha ka temma Kaarlile mitte sõnnikud ennam anda.
Kohto otsus
Kohhus moistis selle peäle, et se Jaak peab sedda jaggo maad mis minnewa aasta rukkistest tühjaks jänud arrima ja selle tarwis ka semet andma mis senna lähhab, ja siis Karel selle wasto peab igga kord sõnniko weddo jures ühhes weddama, ja kui sõnnik on ärra lahhutud siis põllud jaggama, ja peab Karel sest heinast mis temma senni aiani üksi on teinud nüüd agga eddes piddi ühhes teggema, ja kolmas jaggo Jagule andma, Ning Karel ei woi Jago käest sedda 4 koormad sõnnikud mitte ennam nouda mis selle ma peäle weel lähhab, selle pärrast, et temma sedda heina maad senni aiani üksi on teinud, ja nemmad ei tohhi mitte isse keskis rielda muido langewad nemmad mõllemad kohto trahwi alla.
Pea kohto mees Jürri Kask XXX
kohtomees Jaan Lobba XXX
kohtomees Karel Oja XXX
