Astus ette Sellakülast Jaan Nõmberg ja rääkis wälja: Tema ei olla Aadu Laubergi käest mitte raha laenanud, niisammuti ka mitte rukkist, 1 saad heina ta toonud, mis naese isa tale kinkinud, 4 ? wõid tema naene ostnud enese vanemate käest ja maksnud ä 20 kop. ühtekokku 80 kop., searasva ta ei olla mitte laenanud, ühe paari pastleid ta olla saanud, ta teinud Aadu Lauberg'i teise tütre Mari pulma ölle walmis, siis antud see paar pastleid temale selle tööpalgaks, ühe lehmakella tema naene toonud enese wanemate juurest, mis sellele antud, aga mitte laenatud ei ole saanud, silku ei olla ta mitte laenanud, ühe törre laua lõhud. Aadu Lauberg toonud ta juure, käskinud teda neist ühe õlle tegemise törre teha, kui teise tütre pülma õlut pidanud walmis tehtud saama, siis lubanud selle törre temale anda, mis nenda ka sündinud, Ta ütles mitte kedagit Aadu Lauberg'i käest laenanut olewat, mis see midagit annut, seda kinkinud ta enese tütrele, siis ilma tagasi pärimata. Aadu Lauberg kinkinud tema naesele pulma ajal 7 hõberubla, neist jäänud selle kinkija kätte 6 hõberubla, mis ta nüüdanese laste heaks ta käest kätte nõuab. 

Tunnistust selle asja üle ei olnud, seepärast wallakohus seda õiendada ei wõinud. 

Aadu Lauberg nõudis selle asja üle suuremat kohut.