Ranna mõisas sel 25mal Junil 1871.
jures ollid Pea kohtomees Jürri Kask
kohtomees Jaan Lobba
Karel Oja
Ette tulli Halliko wallast Leno Wilk omma eest kostja Hindrik Peterson Kadrinalt, ja kaebas siit walla mehhe Jacob Kiseli peäle, et temma on näinud kui Jakub Kisel kes mõisa süssi põlletas on neist annud Halliko walla mehhele Jürri Punder 2 wak. just seält August kus mõisa südded on sanud põlletud
Nenda samma ka kaebas Jakub Jürjenson, et Kewwade Mihkel Pitter Jürri poeg Halliko wallast on temmast möda läinud on 2/3tikko süssi seljas olnud sel aial kui Jakob Kisel mõisa süssi on tallitanud.
Ette tulli Jacob Kisel kostis temma ei olle keddagi mõisa süttest annud, Jürri Punder on kül temmal käinud kui Kusto seppale läinud 3 Naela rauda otsimas siis on Jürrile südde kot omma wankri peäl olnud mis jubba koddust on tonud.
Ni samma ka ei olle Mihkel Pitterile ka annud egga tea sest, waid Leen Wilk kaebab temma peäle selle pärrast, et temma tedda ommast saunast on wälja aianud.
Ette tulli Jürri Punder kostis temma kül on Jacob Kiseli jures käinud omma rauda otsimas ja olnud ka südde kot wankri peäl mis temma omma küttisse ma peält on korjanud sedda woib se sep Karel Õunap tunnistada kelle jure temmal on läinud et temmal küttisse südded on olnud,
Ette tulli sep Karel Õunap kostis Jürri Punder on käinud kül temma jures kalja astjale raud witsa peäle pannemas, agga need söed olnud kül temmal penikesed haggude söed mis küttisse ma peält sawad korjatud, ja se Mihkel Pitter on käinud äkke warwa teggemas agga süssi polle temmal suurt jures olnud temma on käinud Maddist Rättseppa käest süssi otsimas mis temma ka kue hõlmaga on tonud.
Ette tulli Mihkel Pitter issa ütles temma on Jacob Kiseli jures üks kord käinod wihto otsimas agga temma polle seält kõige wähhem kottiga tonud kaks pari olnud wihto seljas kui ärra tulnud.
Siis kutsus kohhus neid keik suud su wasto ette ja küssis kas neil kellelgi ennam üht isse ärralist tunnistust ei olle kes on näinud et Jürri Punder söe kottiga koddust on tulnud ja ka et Mihkel Pitter tõest südde kotti kannud, kostis selle peäle Jürri Punder temma ommad lapsed koddo teädwad et südded temma koddust on kasa tonud wõerast ei olle keddagi olnud
Jakub Jürjenson ütles wõerast ei olle ennam seäl olnud temma kül ei olle käega süssi katsunud ei ka silmaga näinud agga temma teab selgest et südded on olnud.
Kohto otsus
Kohhus moistis, et Jacob Jürjenson mitte ei olle neid süssi silmaga näinud egga ka just käega sedda katsunud, waid agga arwamisse peale sedda tunnistab arwab kohhus tedda walle tunnistajaks ja maksab selle pärrast 1 rubla waeste ladiko.
Ja et Jacob Kisel ei olleks wõinud süssi anda kui temmal mõisa söed olnud tallitada, ja ka Jürri Punderil kõige wahhemad tunnistust ei olle et temma söed koddust on tonud, ja kaks innimest on temma peäle tunnistanud siis moistab kohhus tedda süidlasseks ja Jakub Kisel maksab 3 Rubla waeste ladiko.
Koggo konna kohto nimmel
Pea kohtomees Jürri Kask XXX
kohto mees Jaan Lobba XXX
kohtomees Karel Oja XXX
Ranna mõisas sel 25mal Junil 1871.
jures ollid Pea kohtomees Jürri Kask
kohtomees Jaan Lobba
Karel Oja
Ette tulli Halliko wallast Leno Wilk omma eest kostja Hindrik Peterson Kadrinalt, ja kaebas siit walla mehhe Jacob Kiseli peäle, et temma on näinud kui Jakub Kisel kes mõisa süssi põlletas on neist annud Halliko walla mehhele Jürri Punder 2 wak. just seält August kus mõisa südded on sanud põlletud
Nenda samma ka kaebas Jakub Jürjenson, et Kewwade Mihkel Pitter Jürri poeg Halliko wallast on temmast möda läinud on 2/3tikko süssi seljas olnud sel aial kui Jakob Kisel mõisa süssi on tallitanud.
Ette tulli Jacob Kisel kostis temma ei olle keddagi mõisa süttest annud, Jürri Punder on kül temmal käinud kui Kusto seppale läinud 3 Naela rauda otsimas siis on Jürrile südde kot omma wankri peäl olnud mis jubba koddust on tonud.
Ni samma ka ei olle Mihkel Pitterile ka annud egga tea sest, waid Leen Wilk kaebab temma peäle selle pärrast, et temma tedda ommast saunast on wälja aianud.
Ette tulli Jürri Punder kostis temma kül on Jacob Kiseli jures käinud omma rauda otsimas ja olnud ka südde kot wankri peäl mis temma omma küttisse ma peält on korjanud sedda woib se sep Karel Õunap tunnistada kelle jure temmal on läinud et temmal küttisse südded on olnud,
Ette tulli sep Karel Õunap kostis Jürri Punder on käinud kül temma jures kalja astjale raud witsa peäle pannemas, agga need söed olnud kül temmal penikesed haggude söed mis küttisse ma peält sawad korjatud, ja se Mihkel Pitter on käinud äkke warwa teggemas agga süssi polle temmal suurt jures olnud temma on käinud Maddist Rättseppa käest süssi otsimas mis temma ka kue hõlmaga on tonud.
Ette tulli Mihkel Pitter issa ütles temma on Jacob Kiseli jures üks kord käinod wihto otsimas agga temma polle seält kõige wähhem kottiga tonud kaks pari olnud wihto seljas kui ärra tulnud.
Siis kutsus kohhus neid keik suud su wasto ette ja küssis kas neil kellelgi ennam üht isse ärralist tunnistust ei olle kes on näinud et Jürri Punder söe kottiga koddust on tulnud ja ka et Mihkel Pitter tõest südde kotti kannud, kostis selle peäle Jürri Punder temma ommad lapsed koddo teädwad et südded temma koddust on kasa tonud wõerast ei olle keddagi olnud
Jakub Jürjenson ütles wõerast ei olle ennam seäl olnud temma kül ei olle käega süssi katsunud ei ka silmaga näinud agga temma teab selgest et südded on olnud.
Kohto otsus
Kohhus moistis, et Jacob Jürjenson mitte ei olle neid süssi silmaga näinud egga ka just käega sedda katsunud, waid agga arwamisse peale sedda tunnistab arwab kohhus tedda walle tunnistajaks ja maksab selle pärrast 1 rubla waeste ladiko.
Ja et Jacob Kisel ei olleks wõinud süssi anda kui temmal mõisa söed olnud tallitada, ja ka Jürri Punderil kõige wahhemad tunnistust ei olle et temma söed koddust on tonud, ja kaks innimest on temma peäle tunnistanud siis moistab kohhus tedda süidlasseks ja Jakub Kisel maksab 3 Rubla waeste ladiko.
Koggo konna kohto nimmel
Pea kohtomees Jürri Kask XXX
kohto mees Jaan Lobba XXX
kohtomees Karel Oja XXX
