Jüri Wanatoa kaebdust Hans Klandorffi üle (Waata protokoll No 23) wõttis kohus läbikatsuda.
Sessammas asjas aga tuli weel kohtu ette Jaan Öunapuu ja kaebas, et ka tema sellkorral, (kui Jüri Wanatoa 50 rubla) 40 rubla Hans Klandorffi kätte niisammuti koha kuulamiseks annud olla, keda Klandorff nüüd ei tahta wälja maksta.
Hans Klandorff tuli kohtu ette ja ütles, et tema küll Wolosowi jaamas Jüri Wanatoa käest 50 ja Jaan Õunapuu käest 40 rubla, nendele Wenemaalt kohtade wälja otsimiseks wastu wötnud. Tema pidand siis, kui kohtasi leida oleks, 100 rubla sissemaksma ja lubanud raha andjad tema tee kulud kanda. Maa kaugust aga ei olla mitte teada olnud. Et tema nüüd Wene keelt mõistnud ei olla siis pidand tema keelemehe ka ligi wõtma, sõitnud Wenemaal palju ümber ja et ta kohta leidnud ei olla, pöörnud ta tagasi ja kui ta jälle Wolosawi jaama saanud, olla 79 rubla raha ära kulnud ja et teised kulu kanda lubanud, ei olla temal mitte wõimalik neile enam 90 rubla tagasi maksta. Jüri Wanatoal ja Jaan Õunapuul küll mingi tunnistust endi kauba üle Hans Klandorffiga ei ole, näitasid aga selle kirja ette mis Klandorff neile minewa sügise Wenemaalt saatnud oli ja oli seal sees leida, et Hans Klandorff kiidab enese tee peal 71 rubl. ärakulnud olewad.
Kohus pidi siin juures kül arma, et Hans Klandorff mitte tee kulude üle õiget rehnungi pidanud ei ole, mis ta kahte wiisi juttudest wälja paistab, aga enne, kui kohus otsust pruukis anda, tuli kohtu käiate wahel see lepitus korda, et Hans Klandorff Jüri Wanatoale 35 ja Jaan Õunapuule 25 rubl. tulewaks kohtu pääwaks lubas wäljamaksta, nõnda, et kummagi mehe pealt 15 rubla Klandorffile tee rahaks jääb.
Kohus mõistis nende leppimise kindlaks.
/Täidetud 29. Märtsil 86./
Jüri Wanatoa kaebdust Hans Klandorffi üle (Waata protokoll No 23) wõttis kohus läbikatsuda.
Sessammas asjas aga tuli weel kohtu ette Jaan Öunapuu ja kaebas, et ka tema sellkorral, (kui Jüri Wanatoa 50 rubla) 40 rubla Hans Klandorffi kätte niisammuti koha kuulamiseks annud olla, keda Klandorff nüüd ei tahta wälja maksta.
Hans Klandorff tuli kohtu ette ja ütles, et tema küll Wolosowi jaamas Jüri Wanatoa käest 50 ja Jaan Õunapuu käest 40 rubla, nendele Wenemaalt kohtade wälja otsimiseks wastu wötnud. Tema pidand siis, kui kohtasi leida oleks, 100 rubla sissemaksma ja lubanud raha andjad tema tee kulud kanda. Maa kaugust aga ei olla mitte teada olnud. Et tema nüüd Wene keelt mõistnud ei olla siis pidand tema keelemehe ka ligi wõtma, sõitnud Wenemaal palju ümber ja et ta kohta leidnud ei olla, pöörnud ta tagasi ja kui ta jälle Wolosawi jaama saanud, olla 79 rubla raha ära kulnud ja et teised kulu kanda lubanud, ei olla temal mitte wõimalik neile enam 90 rubla tagasi maksta. Jüri Wanatoal ja Jaan Õunapuul küll mingi tunnistust endi kauba üle Hans Klandorffiga ei ole, näitasid aga selle kirja ette mis Klandorff neile minewa sügise Wenemaalt saatnud oli ja oli seal sees leida, et Hans Klandorff kiidab enese tee peal 71 rubl. ärakulnud olewad.
Kohus pidi siin juures kül arma, et Hans Klandorff mitte tee kulude üle õiget rehnungi pidanud ei ole, mis ta kahte wiisi juttudest wälja paistab, aga enne, kui kohus otsust pruukis anda, tuli kohtu käiate wahel see lepitus korda, et Hans Klandorff Jüri Wanatoale 35 ja Jaan Õunapuule 25 rubl. tulewaks kohtu pääwaks lubas wäljamaksta, nõnda, et kummagi mehe pealt 15 rubla Klandorffile tee rahaks jääb.
Kohus mõistis nende leppimise kindlaks.
/Täidetud 29. Märtsil 86./
