Jaan Mälkson kaebab: Tema isa jätnud suremisel ema jauks järele 100 rbl. see raha saanud Johann Siigur, tema õemehe kätte, sest olla nüüd pärast 10 rubl. kätte saanud, 90 rbl. intressidega praegu Siiguri käes, tema paluda et see raha Siiguri käest wälja nõutud saaks.

Johann Siigur wastab: 100 rubl. olla tema kätte saanud, sest ka 10 rubl. Loigu Adu Andressonile kätte antud, tema seda seda raha ei tahta, intressisi temal maksa ei olla; - tema olla emat ka oma juures toitnud, sellele kui see tema juures käinud söögi moona andnud, mis temal rechnungi olla wõetud.

Jaan Mälkson ütleb: kui Siigur emale midagi andnud, ei puutuda temasse, tema ei olla anda käsknud ega rechnungi teha lubanud, kui Siigur praegu ära maksta, siis ei nõuda protsenti.

Otsus: Et Johann Siigur ise wõla tõeks tunnistanud, tõendada ei jõudnud, et Mälkson ema toitmiseks rehnungi peale toitu anda oleks käskinud, siis piab Siigur 8 päewas tänasest ära maksma 90 rubl.

Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega aast. 1860 § 773 L.T.S.

J. Saul.

xxx [allkiri] [allkiri]