Mihkle Kallion tunnist et temma Pihleni Johanni kuhja sõõtmise asjast muud middage es tijas, kui Jaan Amos üttelnu tälle, et kohtumees saat sulle sõnna tullewa reedi kohtu ette tulle Johann Pihlo kuhja söötmise perrast, konnele sinna ka niwisi, et Tido rahwas olliwa sääl õitsin nink me täidime weel kaits kotti hainu täis mes mahha kistu olli, sellepäle üttelnu Mihkle Kallion, mesperrast minna wõlsma pea ja henda haina wargas teggema, minna kõnnele tõttet et minna sääl keddagi õitsin nännu ei ka essi kunnagi Jaan Amosega sääl ütten õitsin ei olle käinu.
Jaan Amos tunnist, et temma Mihkle Kallioniga Johann Pihlo nido äddala pääl õitsin olnu nink nännu kui kaits poisi tulnu, kaits hobbest nido päält ärra wiinu, nimmelt Johann Maats nink Jaan Kallion, Jaan Amos neile wasta lännu nink küssinu, kas se hainamaa teie palgast om, üttelnu ne posi, ei olle, enge wars sai märast ärra wõrutedus, nink om wast te hobbese kelli perra warsa otsen sija tulnu. Sedda tunnistiwa Johann Maats nink Jaan Kallion tõttes, nink ei olle sääl Mihkle Kallioni nännu, enge ütsinda Jaan Amost.
Kui Jaan Amos ärra lännu, jänu sennä perra weel kaits hobbest, Jaan Amos tunnist ennegi ütte nännu ollew ent es tijas, kellel.
Ott Toss tunnist, et Pakla Karl sullane Jaan Omler sel süggisel rehhe pesmise aigu üttel pühhapäiwa õddangul neide pole tulnu, küsinu Ott - Jani käest, no pois kost sinna sija saat, üttelnu Jaan, mul om Johann Pihlo hobbene ka ütten, toperrast olli päiwa Johann Pihlo nido pääl ja öses jä Pihleni Karl Klockmanni haina maa päle õitsi, nink olnu Jaan weel neide pool ööd. Ka nännu Ott Toss to pühhapäiw 3 hobbset Johann Pihlo haina maa pääl, kui temma ommi hobbesid saare alla wiinu.
Et Johann Pihlot se kahju, mes jo rehhepessmise aigu, se om Septembri nink Oktobri kuul sündinu, weel Nowembri kuul lõidnu, kos maa jo külmanu olnu.
Ka tunnistanu Johann Pihlo, et nemma ütte kuhja küllest külmanu paljamaaga ütte pole päält essi kaknu, se kuhhi olli kige ennamb rikkutu olnu.
Sai mõistetus: et kiki neide tunnistuste perra sai süüdlases arwatus, kelle ellaja sääl pää tunnistuste perra nättus sanu, nink peap egaa üts üts Rubli trahwi masma, nimmelt:
Tido Johann Õllis
" Jaan Kreewald
" Karl Kallion
Pakla Karl Klockmann
Pihleni Karl Klockmann
Jaan Raud
Jaan Amos
Suremba kohtun käimise sädus sai neile kuulutedus.
Mihkle Kallion tunnist et temma Pihleni Johanni kuhja sõõtmise asjast muud middage es tijas, kui Jaan Amos üttelnu tälle, et kohtumees saat sulle sõnna tullewa reedi kohtu ette tulle Johann Pihlo kuhja söötmise perrast, konnele sinna ka niwisi, et Tido rahwas olliwa sääl õitsin nink me täidime weel kaits kotti hainu täis mes mahha kistu olli, sellepäle üttelnu Mihkle Kallion, mesperrast minna wõlsma pea ja henda haina wargas teggema, minna kõnnele tõttet et minna sääl keddagi õitsin nännu ei ka essi kunnagi Jaan Amosega sääl ütten õitsin ei olle käinu.
Jaan Amos tunnist, et temma Mihkle Kallioniga Johann Pihlo nido äddala pääl õitsin olnu nink nännu kui kaits poisi tulnu, kaits hobbest nido päält ärra wiinu, nimmelt Johann Maats nink Jaan Kallion, Jaan Amos neile wasta lännu nink küssinu, kas se hainamaa teie palgast om, üttelnu ne posi, ei olle, enge wars sai märast ärra wõrutedus, nink om wast te hobbese kelli perra warsa otsen sija tulnu. Sedda tunnistiwa Johann Maats nink Jaan Kallion tõttes, nink ei olle sääl Mihkle Kallioni nännu, enge ütsinda Jaan Amost.
Kui Jaan Amos ärra lännu, jänu sennä perra weel kaits hobbest, Jaan Amos tunnist ennegi ütte nännu ollew ent es tijas, kellel.
Ott Toss tunnist, et Pakla Karl sullane Jaan Omler sel süggisel rehhe pesmise aigu üttel pühhapäiwa õddangul neide pole tulnu, küsinu Ott - Jani käest, no pois kost sinna sija saat, üttelnu Jaan, mul om Johann Pihlo hobbene ka ütten, toperrast olli päiwa Johann Pihlo nido pääl ja öses jä Pihleni Karl Klockmanni haina maa päle õitsi, nink olnu Jaan weel neide pool ööd. Ka nännu Ott Toss to pühhapäiw 3 hobbset Johann Pihlo haina maa pääl, kui temma ommi hobbesid saare alla wiinu.
Et Johann Pihlot se kahju, mes jo rehhepessmise aigu, se om Septembri nink Oktobri kuul sündinu, weel Nowembri kuul lõidnu, kos maa jo külmanu olnu.
Ka tunnistanu Johann Pihlo, et nemma ütte kuhja küllest külmanu paljamaaga ütte pole päält essi kaknu, se kuhhi olli kige ennamb rikkutu olnu.
Sai mõistetus: et kiki neide tunnistuste perra sai süüdlases arwatus, kelle ellaja sääl pää tunnistuste perra nättus sanu, nink peap egaa üts üts Rubli trahwi masma, nimmelt:
Tido Johann Õllis
" Jaan Kreewald
" Karl Kallion
Pakla Karl Klockmann
Pihleni Karl Klockmann
Jaan Raud
Jaan Amos
Suremba kohtun käimise sädus sai neile kuulutedus.
