Kohtu ette tuli Kuimetsa mõisa renthärra W. von Samson ja kaebas, et kui tema kahe nädala eest omad pöllud ringisõitmas käinud, näinud tema kojupoole pöördes jöe ääres kolm inimest ja kui ta litemale läinud, näinud, et need kolm meest olnud, kahel märg kalapüüdmise liiw käes ja kolmas köndinud kuiwalt kaldal. Üks neist kahest waatanud korra üle õla tagasi, annud teisele märki ja pistnud mölemad jooksu. Härra ütleb, et kui tema neid kala püidjaid näinud, ei olla tema mitte pahandanud, sest et temale põlla meelegi tulnud, et kalapüüdmine kontrahti sees keeldud on, mis teda aga pahandanud, olnud see, et tema jooksikuid mittu korda on hüidnud paigal olla, aga naad mitte kuulnud ei olla. Kui nüüd wiimaks see, kes kuiwalt kaldal käinud, härra mitme kordse walju kutsumise peale, ehk see kül wastu oksa talla näitnud, wiimaks ometi ta juure tulnud, olla härra kül usutamise läbi wälja saanud, et ta Uustamardi sulane Ado Fikoni olnud aga teisa ei olla ta mitte ütlenud tundwad. Härra ütleb, et see üks tähtjas mees lühikese kaelaga olnud, kes teisele märki annud ja jooksma pistnud ja läinud siis ka selle lootusega Pruuili=Jaani toa ehitajate juure ühel pääwal waatama, et ehk nääb seal seda meest isi ehk et saab mõne teise käest lähemat teadust, aga imeks, nõnda kuida ta sinna saanud, näinud ta oma wana tutwa, kes kala püidma juures teise seltsimehele märki andis, kohe seal saue kasti juures tööl. Härra olla nüüd temale ütlenud: "Sina oldki see mees, üks neist kalapüidjatest," olla see Hans Freiberg korra wastu härrat pöördes ja koera wiisi haugatades kostnud: "Kes seda tohib küsida!" Kui nüüd härra temale ütlenud: "Armas mees, kas sa paremine ei oska siis minule wastata, olla ta jälle korra ennast sirgeks teinud, käed puusa pannes wastu kisendanud: "Kuida peab siis rääkima," pöörnud jälle tagumise otsa ja porisend edasi. Selle peale olla härra tema mütsi peast ära wötnud ja ütlenud, et tema kui sulane oma möisa härra ees need mõned küsimused tema otsa waadates peaks kostma, aga ei olla Hans Freiberg seegagi rahule jäänud, waid ajand ikka oma jonni edasi, et kes seda tema käest tohtida nõuda ja n.t.s nõnda et härra tema sönad on pidand peale jätma ja palub nüüd kohut Hans Freibergi kohalise wastutamise alla tõmmata, sest et tema üle keelu kalu püüdnud ja et tema siis kui härra hüidnud, mitte seisma ei ole jäänud ja kolmandaks selle pärast, et ta härra wastu nii häbemata on olnud. Kui nüüd Hans Freiberg kohtu ette astus, kostis tema, kui kohus ta nime järele küsis: "Mis kohtumöistjad teie olete, kui teie oma walla inimesi ei tunna," ja salgas ka ära et tema mitte kalapüidmisel ei ole olnud, ütles aga ka, et kui kül peremeestele kalapüidmine kontrahtide järele keelatud olla, ega temal selleks põlla kontrahti tehtud. Härra ütleb kül selgeste tundwad, et tema seesamma kalapüidja on, aga et asja parema selgusele saaks, mõistis kohus ka Ado Finonit tulewaks kohtupääwaks ette kutsuda ja asja niikauaks pooleli.
Kohtu ette tuli Kuimetsa mõisa renthärra W. von Samson ja kaebas, et kui tema kahe nädala eest omad pöllud ringisõitmas käinud, näinud tema kojupoole pöördes jöe ääres kolm inimest ja kui ta litemale läinud, näinud, et need kolm meest olnud, kahel märg kalapüüdmise liiw käes ja kolmas köndinud kuiwalt kaldal. Üks neist kahest waatanud korra üle õla tagasi, annud teisele märki ja pistnud mölemad jooksu. Härra ütleb, et kui tema neid kala püidjaid näinud, ei olla tema mitte pahandanud, sest et temale põlla meelegi tulnud, et kalapüüdmine kontrahti sees keeldud on, mis teda aga pahandanud, olnud see, et tema jooksikuid mittu korda on hüidnud paigal olla, aga naad mitte kuulnud ei olla. Kui nüüd wiimaks see, kes kuiwalt kaldal käinud, härra mitme kordse walju kutsumise peale, ehk see kül wastu oksa talla näitnud, wiimaks ometi ta juure tulnud, olla härra kül usutamise läbi wälja saanud, et ta Uustamardi sulane Ado Fikoni olnud aga teisa ei olla ta mitte ütlenud tundwad. Härra ütleb, et see üks tähtjas mees lühikese kaelaga olnud, kes teisele märki annud ja jooksma pistnud ja läinud siis ka selle lootusega Pruuili=Jaani toa ehitajate juure ühel pääwal waatama, et ehk nääb seal seda meest isi ehk et saab mõne teise käest lähemat teadust, aga imeks, nõnda kuida ta sinna saanud, näinud ta oma wana tutwa, kes kala püidma juures teise seltsimehele märki andis, kohe seal saue kasti juures tööl. Härra olla nüüd temale ütlenud: "Sina oldki see mees, üks neist kalapüidjatest," olla see Hans Freiberg korra wastu härrat pöördes ja koera wiisi haugatades kostnud: "Kes seda tohib küsida!" Kui nüüd härra temale ütlenud: "Armas mees, kas sa paremine ei oska siis minule wastata, olla ta jälle korra ennast sirgeks teinud, käed puusa pannes wastu kisendanud: "Kuida peab siis rääkima," pöörnud jälle tagumise otsa ja porisend edasi. Selle peale olla härra tema mütsi peast ära wötnud ja ütlenud, et tema kui sulane oma möisa härra ees need mõned küsimused tema otsa waadates peaks kostma, aga ei olla Hans Freiberg seegagi rahule jäänud, waid ajand ikka oma jonni edasi, et kes seda tema käest tohtida nõuda ja n.t.s nõnda et härra tema sönad on pidand peale jätma ja palub nüüd kohut Hans Freibergi kohalise wastutamise alla tõmmata, sest et tema üle keelu kalu püüdnud ja et tema siis kui härra hüidnud, mitte seisma ei ole jäänud ja kolmandaks selle pärast, et ta härra wastu nii häbemata on olnud. Kui nüüd Hans Freiberg kohtu ette astus, kostis tema, kui kohus ta nime järele küsis: "Mis kohtumöistjad teie olete, kui teie oma walla inimesi ei tunna," ja salgas ka ära et tema mitte kalapüidmisel ei ole olnud, ütles aga ka, et kui kül peremeestele kalapüidmine kontrahtide järele keelatud olla, ega temal selleks põlla kontrahti tehtud. Härra ütleb kül selgeste tundwad, et tema seesamma kalapüidja on, aga et asja parema selgusele saaks, mõistis kohus ka Ado Finonit tulewaks kohtupääwaks ette kutsuda ja asja niikauaks pooleli.