Karel Somani nõudmise asjas astus ette kostja Jaan Erman ja ütles et tema Karel Somani mitte otsekohe teenistusest ära ei ole öölnud. Ta aga arwanud, et Karel Soman ise enam selle palga eest teenida ei taha, sest kui K.Soman kord weskelt öösel koju oli tulnud, siis ütelnud ta wandudes, et küll talwel palk 9 rupla wähem on kui suwel, aga siiski rohkem, ööd ja päewad tööd peab tegema.

Seda ei ajanud ka Karel Soman waleks, kinnitas aga, et tema seega ennast mitte teenistusest lahti ei ole ütelnud, waid et Jaan Erman ise on pärast seda tema juure tulnud ja rääkinud et tal wähe tööd olla ja kus ta jälle siiski tööle oli läinud, siis on Jaan Erman teda kerglaseks ja tölplaseks on nimetanud ja teda käskinud wälja minna.

Jaan Erman aga ütles, et ta Karel Somani wälja minna mitte ei ole käskinud.

Kohtu mõistus

Keisri Majesteti käsu järele

1890 aastal Detsembri kuu päewal tegi kohus Kaarel Somani nõudmise asjas Jaan Ermani wastu otsuse, sest et Jaan Erman oma teenistuse kauba- 15 rubla talwe pealt, õigeks tunnistas ja et ta Karel Somani enne aegu teenistusest tema kodu lahti on käskinud ütlemas, et ta §473 1856 aas. Seade põhjusel kahjutasumist peab maksma ja nimelt et Karel Soman ka ise natuke teenistuse üle nurismist oli awaldanud - mitte terwe talwe palk, waid:3,75 kop. teenitud 6 nädala eest ja ülejäädawast palgast pool 5,62 kop. kokku 9 rubla 37 kop. 1seks Märtsiks 1891.

Alla kirjutasiwad: Kaebdja Karel Somani eest, et ta kirja ei oska - tema oma palwe peale kirjutas alla Mihkel Leeber {allkiri}

Kostja Jaan Erman {allkiri}