PROTOKOLL

Orajõe: Orajõe kohtu protokolliraamat (1887-1889)

LeidandmedEAA.4716.1.4
Kaader
45
46
Daatum08.01.1888
Protokolli number10
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
J. Lepp Peakohtumees
H. Kallas Kohtumees
J. Grant Kohtumees
Joh. Warrik Kirjutaja

Keiserliko Perno Wiljandi Kreiskohtu ühe kirja täitmiseks 19. Octobrist 1887 Nº 5279 kaebab 

Kroonu Orajõe mõisa renti härra Baron von Krüdener: tema ja kõrge kroonu wahel tehtud kontraktis mis aastast 1880 kunni 1897 a. kesta, seista see hoone tema kätte tarwitata ja tema wastututamise alla antud, mis Gusta Kalning 1885 a. omaks pidades maha lõhkunud ja ära wedanud, et tema selle eest kõrge kroonule omal aeal aru tegema ja wastutama pidada, siis nõuda ta tasumist Kalningi käest, mis, et kohtud asja edasi tagasi pitkale wiinud ja tema kulu sellest saanud järgmised on:

1. Ära weetud hoone eest 600 rbl   cp.
2. Et Gusta Kalning mõisa maad ilma rentita ja ilma tema lubata pruukinud 4. Maist 1884 kuni 5. Juunini 1885 a. nõuda tasumist   57  -    "  -
3. Kohtu käigu kulud mis Kalning teda asjata kandma sundinud 4, Maist 1884 a. kunni 5. Junini 1885 a.   77  -        -
4. Peale seda weel Riias kulu läinud    7   -   20 cp
5. Ühe telegrammi kulu    1    -   65  -
6. Kolme aasta maea pruukimise tasumiseks, et mõisal seda ära lõhkumise pärast ei olnud:  54   -         -
7. Kaks reisi Pernu kihelkonna kohtu juure sellepärast  25   -         -
                                                                                                                            Summa: 821rbl.85kop.
8.

Kõik intressid selle kahju summa eest kunni selle aeani, kus see hoone üles ehitatud on saanud.

Weel see tasumise nõudmise tee Kalningi wastu lahti jätta, kui see pool hoonet millest Kalning poole küllest lõhkunud, omal aeal kõrge Domäni walitsuse poolt ka lõhkumise wigade pärast wastu ei piaks - wõetud saama. -

Gusta Kalning wastab: tema olla ise selle hoone mere äärde liiwa peale, küll mõisa maa peale oma materialist endise Orajõe mõisa rentniku Härra von Stryki lubaga ehitanud, ja pärast mõisa tõise rentniku Jaan Kisa ga jälle lepinud, et tema maa eest üksi 25 rbl. maksma pidanud. Kui härra Baron von Krüdener 40 rubl renti nõudnud, olla waielus tõusnud, kus härra Baron von Krüdener kohtu tel teda wälja tõsta lasknud. Tema olla hoonest üksi poole ära wedada saanud, tõine pool olla tema hoonest alles praegu härra Baroni käes tarwitada, mis eest tema 540 rubl. nõuda. -

Selle poole hoonet olla tema ka Orajõé selleaegse kohtumeeste lubaga ära lõhkunud, kus kohtuliige Frits Dreimann ise palkisi temal koormasse tõsta aitanud. Endine mõisa rentnik Kisa ei olla seda hoonet mitte mõisa hooneks üles andnud kõrge Domainiwalitsusele, waid tunnistada kohtu protocollis 28. Februaril 1885 a. Nº 24 all, et tema, Kalning, kõik selle hoone ilma mõisa poolt kulu kandmata üles ehitanud, - Uuem pool hoonest olla ta rentnik Jaan Kisa aeal ehitanud.

Renti härra Baron von Krüdener ütleb: Kõrge Domäni walitsus - olla temale selle hoone nimelt kätte tähendanud.

Renti härra Baron von Krüdener näitas ühe kirja ette, kus tähendud seisis: Nº 36 all "Kalningi asutuse peal elumaea ühes juure ehitusega 400 Rbl." -

Gusta Kalning annab protocolli: temale olla kahju tehtud härra Baron von Krüdener olla temal üks laetud laew mis Prantsuse maale pidanud minema Riiga kinni panna lasknud 23 päewaks, kahju olla ta sest saanud 2500 Rbl. oma kulud weel 80 rbl., et kohus teda laewa pealt ära kutsunud härra Baroni pärast, nõuda 1000 rbl. oma palka; see laewa kinnipanek olnud kõik ilma, et temale kuskil üks kohtu mõistus tehtud oleks saanud. Tema olla härra Baroniga praegu esimist korda kogukonna kohtu ees. - Tema käest ei olla maa eest renti wõetud, aga tõiste käest kes mõisa maal elada, wõetada renti wastu, - nagu: Hans Endriks, Endrik Wissut ja Karl Koodilt

Et muud ette tuua ei olnud,

Otsustati: Et Gusta Kalning oma materoialist selle teatawa hoone üles ehitanud, ilma et kõrge kroonu ehk mõisa kulu oleks kandnud, siis kõik härra Baroni nõudmised tühjaks arwata.

Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega aast. 1860 § 773 LT.RS. -

Keiserliko Perno Wiljandi Kreiskohtu ühe kirja täitmiseks 19. Octobrist 1887 Nº 5279 kaebab 

Kroonu Orajõe mõisa renti härra Baron von Krüdener: tema ja kõrge kroonu wahel tehtud kontraktis mis aastast 1880 kunni 1897 a. kesta, seista see hoone tema kätte tarwitata ja tema wastututamise alla antud, mis Gusta Kalning 1885 a. omaks pidades maha lõhkunud ja ära wedanud, et tema selle eest kõrge kroonule omal aeal aru tegema ja wastutama pidada, siis nõuda ta tasumist Kalningi käest, mis, et kohtud asja edasi tagasi pitkale wiinud ja tema kulu sellest saanud järgmised on:

1. Ära weetud hoone eest 600 rbl   cp.
2. Et Gusta Kalning mõisa maad ilma rentita ja ilma tema lubata pruukinud 4. Maist 1884 kuni 5. Juunini 1885 a. nõuda tasumist   57  -    "  -
3. Kohtu käigu kulud mis Kalning teda asjata kandma sundinud 4, Maist 1884 a. kunni 5. Junini 1885 a.   77  -        -
4. Peale seda weel Riias kulu läinud    7   -   20 cp
5. Ühe telegrammi kulu    1    -   65  -
6. Kolme aasta maea pruukimise tasumiseks, et mõisal seda ära lõhkumise pärast ei olnud:  54   -         -
7. Kaks reisi Pernu kihelkonna kohtu juure sellepärast  25   -         -
                                                                                                                            Summa: 821rbl.85kop.
8.

Kõik intressid selle kahju summa eest kunni selle aeani, kus see hoone üles ehitatud on saanud.

Weel see tasumise nõudmise tee Kalningi wastu lahti jätta, kui see pool hoonet millest Kalning poole küllest lõhkunud, omal aeal kõrge Domäni walitsuse poolt ka lõhkumise wigade pärast wastu ei piaks - wõetud saama. -

Gusta Kalning wastab: tema olla ise selle hoone mere äärde liiwa peale, küll mõisa maa peale oma materialist endise Orajõe mõisa rentniku Härra von Stryki lubaga ehitanud, ja pärast mõisa tõise rentniku Jaan Kisa ga jälle lepinud, et tema maa eest üksi 25 rbl. maksma pidanud. Kui härra Baron von Krüdener 40 rubl renti nõudnud, olla waielus tõusnud, kus härra Baron von Krüdener kohtu tel teda wälja tõsta lasknud. Tema olla hoonest üksi poole ära wedada saanud, tõine pool olla tema hoonest alles praegu härra Baroni käes tarwitada, mis eest tema 540 rubl. nõuda. -

Selle poole hoonet olla tema ka Orajõé selleaegse kohtumeeste lubaga ära lõhkunud, kus kohtuliige Frits Dreimann ise palkisi temal koormasse tõsta aitanud. Endine mõisa rentnik Kisa ei olla seda hoonet mitte mõisa hooneks üles andnud kõrge Domainiwalitsusele, waid tunnistada kohtu protocollis 28. Februaril 1885 a. Nº 24 all, et tema, Kalning, kõik selle hoone ilma mõisa poolt kulu kandmata üles ehitanud, - Uuem pool hoonest olla ta rentnik Jaan Kisa aeal ehitanud.

Renti härra Baron von Krüdener ütleb: Kõrge Domäni walitsus - olla temale selle hoone nimelt kätte tähendanud.

Renti härra Baron von Krüdener näitas ühe kirja ette, kus tähendud seisis: Nº 36 all "Kalningi asutuse peal elumaea ühes juure ehitusega 400 Rbl." -

Gusta Kalning annab protocolli: temale olla kahju tehtud härra Baron von Krüdener olla temal üks laetud laew mis Prantsuse maale pidanud minema Riiga kinni panna lasknud 23 päewaks, kahju olla ta sest saanud 2500 Rbl. oma kulud weel 80 rbl., et kohus teda laewa pealt ära kutsunud härra Baroni pärast, nõuda 1000 rbl. oma palka; see laewa kinnipanek olnud kõik ilma, et temale kuskil üks kohtu mõistus tehtud oleks saanud. Tema olla härra Baroniga praegu esimist korda kogukonna kohtu ees. - Tema käest ei olla maa eest renti wõetud, aga tõiste käest kes mõisa maal elada, wõetada renti wastu, - nagu: Hans Endriks, Endrik Wissut ja Karl Koodilt

Et muud ette tuua ei olnud,

Otsustati: Et Gusta Kalning oma materoialist selle teatawa hoone üles ehitanud, ilma et kõrge kroonu ehk mõisa kulu oleks kandnud, siis kõik härra Baroni nõudmised tühjaks arwata.

Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega aast. 1860 § 773 LT.RS. -


TAGASI KUVA MÄRGENDUS