Jaan Kase kaebab: tema olla 1884 aastal Samara talu kohal rentnik olnud, wöörmünder Jakob Andresson Laiksaarest olla teda 1885 aastal jälle edasi kauplenud, kus aga ülem-kohus teda tõise renti aasta hakkatusel umbes Mai kuul wälja tõstnud, kus Keiserlik Kreiskohus endise kohtoliikmete käest tasumise nõude lahti jätnud, sest olla tema kahju tasumise nõudmine endise peakohtumehe Frits Tisler ja wöörmündri Jacob Andressoni käest ja paluda omale wälja mõista:
| 1. |
5. lehma olla seks aastaks /:1885:/ jätnud, ei saanud neid enam edasi pidada, |
150 rbl. " cp. |
| 2. |
kaks mullika eest nõuda: |
40 - - |
| 3. |
üks hobune |
80 - - |
| 4. |
15 lammast |
45 - - |
| 5. |
3 siga |
35 - |
| 6. |
7 kanna |
2 - 10 - |
| 7. |
Hobuse ja mehe aasta palk ja toit |
300 - " - |
| 8. |
Jala mehe palk ja toit |
150 - " - |
| 9. |
pere naese palk ja söök |
90 - |
| 10. |
karja poisi palk ja toit |
75 - |
| 11. |
Et wälja külwetud, wilja seeme kaua kinni seisnud, nõuda tasumist |
100 - - |
|
Summa |
1067rbl.10kop. |
Endine peakohtumees Frits Tisler wastab: tema olla kihelkonna kohtu käsu peale Jaan Kase Samara kohast ära käskinud minna, see jäänud sinna tuppa ja läinud ise pärast sealt ära, Jaan Kase ei olla mitte seadusliku kaupa ega kontrakti teinud, kaks meest olla Kase kaupas tunistajad olnud, kus nad (:kohtu liikmed:) küll Kase 1885 aastaks Samara talusse mõistnud, wöörmündrid olla edasi kaebanud ja olla ülemad kohtud Kase sealt wälja mõistnud, nad keelanud küll Kaset põldo tööd tegemast senni kunni Kihelkonna kohus oma otsuse ka andnud oleks, aga Jaan Kase ei olla meelega seda kuulnud ja nimelt esimäse nõudmise peale Kihelkonna kohto ette minemata jätnud, ainult aasta kaup olnudki Kasel ja ka ühe aasta peale nad seda paigale mõistnud.
Kohtumees Frits Dreimann wastab: tema wastus olla nenda sama, kui Frits Tislergi protocolli andnud; ka olla kihelkonna kohus ise weel Jaan Kase 6 päewa termin anda käskinud.
Arwatud: Jääb pooleli kunni Jaan Allikas ette saab nõutud.
Jaan Kase kaebab: tema olla 1884 aastal Samara talu kohal rentnik olnud, wöörmünder Jakob Andresson Laiksaarest olla teda 1885 aastal jälle edasi kauplenud, kus aga ülem-kohus teda tõise renti aasta hakkatusel umbes Mai kuul wälja tõstnud, kus Keiserlik Kreiskohus endise kohtoliikmete käest tasumise nõude lahti jätnud, sest olla tema kahju tasumise nõudmine endise peakohtumehe Frits Tisler ja wöörmündri Jacob Andressoni käest ja paluda omale wälja mõista:
| 1. |
5. lehma olla seks aastaks /:1885:/ jätnud, ei saanud neid enam edasi pidada, |
150 rbl. " cp. |
| 2. |
kaks mullika eest nõuda: |
40 - - |
| 3. |
üks hobune |
80 - - |
| 4. |
15 lammast |
45 - - |
| 5. |
3 siga |
35 - |
| 6. |
7 kanna |
2 - 10 - |
| 7. |
Hobuse ja mehe aasta palk ja toit |
300 - " - |
| 8. |
Jala mehe palk ja toit |
150 - " - |
| 9. |
pere naese palk ja söök |
90 - |
| 10. |
karja poisi palk ja toit |
75 - |
| 11. |
Et wälja külwetud, wilja seeme kaua kinni seisnud, nõuda tasumist |
100 - - |
|
Summa |
1067rbl.10kop. |
Endine peakohtumees Frits Tisler wastab: tema olla kihelkonna kohtu käsu peale Jaan Kase Samara kohast ära käskinud minna, see jäänud sinna tuppa ja läinud ise pärast sealt ära, Jaan Kase ei olla mitte seadusliku kaupa ega kontrakti teinud, kaks meest olla Kase kaupas tunistajad olnud, kus nad (:kohtu liikmed:) küll Kase 1885 aastaks Samara talusse mõistnud, wöörmündrid olla edasi kaebanud ja olla ülemad kohtud Kase sealt wälja mõistnud, nad keelanud küll Kaset põldo tööd tegemast senni kunni Kihelkonna kohus oma otsuse ka andnud oleks, aga Jaan Kase ei olla meelega seda kuulnud ja nimelt esimäse nõudmise peale Kihelkonna kohto ette minemata jätnud, ainult aasta kaup olnudki Kasel ja ka ühe aasta peale nad seda paigale mõistnud.
Kohtumees Frits Dreimann wastab: tema wastus olla nenda sama, kui Frits Tislergi protocolli andnud; ka olla kihelkonna kohus ise weel Jaan Kase 6 päewa termin anda käskinud.
Arwatud: Jääb pooleli kunni Jaan Allikas ette saab nõutud.
