Leenu Mardik oma nõumehega Johann Leesmentiga kaebab: tema mees olla ligi 5 aastat tagasi juba ära surnud, tema selle kroonu kohal olla üks tük heinamaad umbes kuus wakkamaad, mida kuulduse järel tema mees wist 1881 aastal Johan Priidikulle wälja olla rentinud, et tema sest renti kaupast midagi ei teada ega ka teada ei tahta, olla tema kohtu abil tähendatud heinamaad kätte saada tahtnud, kus Johann Priidik üle kohtu keelu siiski suurema jau selle maa heinad ära niitnud ja kuhja pandnud, sest paluda tema, et tema oma maa pruukimise woli, kui ka üle kohtu keelu Priidikust tehtud heinad kätte saaks ja kaup tema surnud mehe ja Johan Priidiku wahel, kui sarnane tehtud, tühjaks mõista.

Johann Priidik wastab: Peet Mardik kes hiljem surnud, olla 1881 aastal heinamaa tema kätte 12 aasta peale ära kauplenud, palja laastamise eest, see on siis: ilma rentita, tema olla pooleni ära laastanud, 7 aastat olla sest mööda, suur mets peal ei olla olnud paju wõsa mets, tema tahta kaupa kindlaks ja heinad ka sell aastal omale pidada.

Leena ütleb: selle kohalt saada umbes 8-9 koormat heinu; - seega olla see maa päris muidu Priidiku käes.

Muud ei olnud ette tuua.

Otsus: Et Johan Priidikust ette näidatud kaupa kontrakt pleifederiga puuduliselt kirjutud, rentija Peet Mardik, kroonu rentnik, surnud on, sest ka kaupagi ei teata kuidas ehk mis tingimistel tehtud, Priidik minewal kui ka tänawul aastal üle kohtu keelu Mardiku heinamad teinud, pealegi see üks waeste laste koht on, siis saab see 1881 aastal tehtud kaup tühjaks ja Johan Priidiku sealt maalt tehtud heinad Mardikule mõistetud ja Priidik keelatud, seal maal ei mingit tegu teha.

Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega aast. 1860 § 773.

J. Saul. [allkiri] J. Kurm

xxx - xxx

[allkiri]

kirj.