PROTOKOLL

Kuimetsa: Protokolliraamat (1875-1887)

LeidandmedEAA.3082.1.2
Kaader
117
Daatum26.09.1886
Protokolli number64
Protokolli teema1. Riiklikud, kiriklikud ja kogukondlikud koormised; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hans Abring Peakohtumees
Hans Heidenthal Kohtumees
Jüri Gönnert Kohtumees
Joh. Tedder Kirjutaja

Mõisa härra W. von Samson kaebas, et peremehed endi kontrahtid järele heinamaa kraawisi, mis Põlliki järwe äärest peale hakkawad kunni mõisa rajani, mitte ei puhastada, mis temale seega kahjuks tulla et 1, kraawid, kelle eest kallis raha maksetud, soutumaks ära=ummistada ja 2, et mõisa turwa wedamise tee see läbi nii pöhjatumaks läinud, et wõimata koormatega läbi saada.

Suwel olla tema kül walla walitsuse läbi lasknud neile käsku anda, aga ei olla peale Körgema Mihkle weski puhastanud.

Kohtu ette tulid peremehed ja wabadikud, kelle heinamaad ja kraawid nimetud kohtas on ja ütlesid ühed, et nemad puhastanud olla ja kraawid wee küll alla tömbaksid, kui mõisa walitsus oma kraawi, mis all pool wet seista, ära puhastaks, nõnda et wesi ülewalt peaseks alla jooksma, teised waidlesid waastu, et kraawi puhastamist koguni tarwis ei olla, sest et nende kraawide läbi heinamaad nii sandiks läinud, et koguniste enam ek makstagi sealt minna heina tegema.

Et niisuguse waidlemisele otsust saada, tegi kohus otsuseks, homme pääw sel 27mal selle kp. tallitajat mõisa walitsusega seltsis saata kraawisi läbiwaatama ja möistis, et iga kraawi ja heinama peremees oma jõu juures nende läbitulekut peawad ootama, kes otsust saawad andma, kas kraawidel tarwis puhastamist on, wõi mitte. Kellel nüüd tarwis puhastada on, olgu see talu ehk mõisa maa kraaw, peab oma tööd kahe nädala jooksul löpetama ja mõistis kohus mõisa walitsusele seda õigust, tulewal kohtu pääwal sõna kuulmatade üle siin kohtus uuesti kaebdust tõsta.

Mõisa härra W. von Samson kaebas, et peremehed endi kontrahtid järele heinamaa kraawisi, mis Põlliki järwe äärest peale hakkawad kunni mõisa rajani, mitte ei puhastada, mis temale seega kahjuks tulla et 1, kraawid, kelle eest kallis raha maksetud, soutumaks ära=ummistada ja 2, et mõisa turwa wedamise tee see läbi nii pöhjatumaks läinud, et wõimata koormatega läbi saada.

Suwel olla tema kül walla walitsuse läbi lasknud neile käsku anda, aga ei olla peale Körgema Mihkle weski puhastanud.

Kohtu ette tulid peremehed ja wabadikud, kelle heinamaad ja kraawid nimetud kohtas on ja ütlesid ühed, et nemad puhastanud olla ja kraawid wee küll alla tömbaksid, kui mõisa walitsus oma kraawi, mis all pool wet seista, ära puhastaks, nõnda et wesi ülewalt peaseks alla jooksma, teised waidlesid waastu, et kraawi puhastamist koguni tarwis ei olla, sest et nende kraawide läbi heinamaad nii sandiks läinud, et koguniste enam ek makstagi sealt minna heina tegema.

Et niisuguse waidlemisele otsust saada, tegi kohus otsuseks, homme pääw sel 27mal selle kp. tallitajat mõisa walitsusega seltsis saata kraawisi läbiwaatama ja möistis, et iga kraawi ja heinama peremees oma jõu juures nende läbitulekut peawad ootama, kes otsust saawad andma, kas kraawidel tarwis puhastamist on, wõi mitte. Kellel nüüd tarwis puhastada on, olgu see talu ehk mõisa maa kraaw, peab oma tööd kahe nädala jooksul löpetama ja mõistis kohus mõisa walitsusele seda õigust, tulewal kohtu pääwal sõna kuulmatade üle siin kohtus uuesti kaebdust tõsta.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS