Arrosare õige wenne usso Preestri Härra M. Wassilew kaebas kirja läbbi sel 12. Aprillil s.a. et Arrosare mees Enno Jürri Luik 1867 aastal Mõisa ma peal linna mahha teinud, mis olla Krono polest keige seemnega 1867 aastal temma kätte antud sanud ja Jürri Luik temmale selle Ma eest renti ei olla maksnud ja pallus Preester Wallakohhut Jürri Luik käest nende linnade eest tasumist temmale /Preestrile/ wälja nõuda.
Selle Preestri Härra M. Wassilewi kaebamise peale sai Enno Jürri Luik wallakohto ette kutsutud ja temmale Preestri Kaebduse Kirri teada antud ja wastas Jürri Luik, et wallakohtus jo minnewa kord sanud se on 1867 aastal se linna olla ülles wõetud ja leidnud seda 1/3 wakkamaad ollema, mis Ma eest wallakohhus 3 rubl. renti arwanud ja temma Jürri Luik selle kolm rubla eest üks wak ernid linna Ma rendiks Preestri Härrale annud ja sellega linna Ma rent ärra maksnud ja ka Presteri Härra sellega rahhul olnud.
Peale selle kaebas Jürri Luik, et Preestri Härra M. Wassilew temmal, et kül mitto korda on pärinud 1867 aastast sadik mitte wälja ei maksa
|
Rubla |
| 14 wakkama kessa künni eest à 50 Kp. |
7 |
| 10 näddali 2 lehma ja 1 hobbuse söötmise ja tallitamisse eest 1 rubl. näddalis |
30 |
| Kople aid, mis mõisa rehnungis ei olle ja mis temma isse teinud, mis eest Preester ka lubbanud maksa |
50 |
| Summa |
87 Rubl |
Selle peale andis Jürri Luik üllesse, et mõisa ja Preestri wilja widdamise jures 7 wilja kotti ärra kullonud, mis eest temmal maksa olleks — 4 Rubl. 90 Kop.
Sedda möda piddada Preestri Härra M. Wassilew Jürri Luigele maksma summa 82 Rubl. 10 Kop.
Wallakohto wällja kirjotamisse ramatust on nähha, et sel 16mal Deetsembril 1867 aastal Preestri M. Wassilew kätte kirri on sanud sadetud, kus sees 3 rubl. linna Ma rent arwatud ja et nüüd Jürri Luik ütleb selle eest üks wak ernid annud ollema, mis kül wõib tõssi olla ommeti tunnist praego ei olle ja 3 rubl 1½ wakka eest renti wähhe on arwatud, siis mõistis wallakohus, et
Jürri Luik peab selle 1½ wakkama linna ma eest Kuus rubla Preestri Härrale M. Wassilew wakkama, mis järrele Jürri Luigelt weel Preestri M. Wassilew käest 76 Rubl 10 kop. sada jääks.
Jürri Luigele sai ette ütteltud, et temma omma kaebdusega ja pärimisega Preestri M. Wassilew wasto, Keiserliko Willandi Kreiskohtu ette lähheb.
Jürri Luik wõib omma üks wak ernede eest issiärranis rahha nõuda.
Peakohtomees: /ristid/
Kohtomehed: /allkirjad või ristid/
Arrosare õige wenne usso Preestri Härra M. Wassilew kaebas kirja läbbi sel 12. Aprillil s.a. et Arrosare mees Enno Jürri Luik 1867 aastal Mõisa ma peal linna mahha teinud, mis olla Krono polest keige seemnega 1867 aastal temma kätte antud sanud ja Jürri Luik temmale selle Ma eest renti ei olla maksnud ja pallus Preester Wallakohhut Jürri Luik käest nende linnade eest tasumist temmale /Preestrile/ wälja nõuda.
Selle Preestri Härra M. Wassilewi kaebamise peale sai Enno Jürri Luik wallakohto ette kutsutud ja temmale Preestri Kaebduse Kirri teada antud ja wastas Jürri Luik, et wallakohtus jo minnewa kord sanud se on 1867 aastal se linna olla ülles wõetud ja leidnud seda 1/3 wakkamaad ollema, mis Ma eest wallakohhus 3 rubl. renti arwanud ja temma Jürri Luik selle kolm rubla eest üks wak ernid linna Ma rendiks Preestri Härrale annud ja sellega linna Ma rent ärra maksnud ja ka Presteri Härra sellega rahhul olnud.
Peale selle kaebas Jürri Luik, et Preestri Härra M. Wassilew temmal, et kül mitto korda on pärinud 1867 aastast sadik mitte wälja ei maksa
|
Rubla |
| 14 wakkama kessa künni eest à 50 Kp. |
7 |
| 10 näddali 2 lehma ja 1 hobbuse söötmise ja tallitamisse eest 1 rubl. näddalis |
30 |
| Kople aid, mis mõisa rehnungis ei olle ja mis temma isse teinud, mis eest Preester ka lubbanud maksa |
50 |
| Summa |
87 Rubl |
Selle peale andis Jürri Luik üllesse, et mõisa ja Preestri wilja widdamise jures 7 wilja kotti ärra kullonud, mis eest temmal maksa olleks — 4 Rubl. 90 Kop.
Sedda möda piddada Preestri Härra M. Wassilew Jürri Luigele maksma summa 82 Rubl. 10 Kop.
Wallakohto wällja kirjotamisse ramatust on nähha, et sel 16mal Deetsembril 1867 aastal Preestri M. Wassilew kätte kirri on sanud sadetud, kus sees 3 rubl. linna Ma rent arwatud ja et nüüd Jürri Luik ütleb selle eest üks wak ernid annud ollema, mis kül wõib tõssi olla ommeti tunnist praego ei olle ja 3 rubl 1½ wakka eest renti wähhe on arwatud, siis mõistis wallakohus, et
Jürri Luik peab selle 1½ wakkama linna ma eest Kuus rubla Preestri Härrale M. Wassilew wakkama, mis järrele Jürri Luigelt weel Preestri M. Wassilew käest 76 Rubl 10 kop. sada jääks.
Jürri Luigele sai ette ütteltud, et temma omma kaebdusega ja pärimisega Preestri M. Wassilew wasto, Keiserliko Willandi Kreiskohtu ette lähheb.
Jürri Luik wõib omma üks wak ernede eest issiärranis rahha nõuda.
Peakohtomees: /ristid/
Kohtomehed: /allkirjad või ristid/
