PROTOKOLL

Kuimetsa: Protokolliraamat (1875-1887)

LeidandmedEAA.3082.1.2
Kaader
125
126
Daatum21.11.1886
Protokolli number84
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hans Abring Peakohtumees
Hans Heidenthal Kohtumees
Jüri Gönnert Kohtumees
Joh. Tedder Kirjutaja

Kohus wõttis ette Hindrek Jannu kaebdust, mis ta Hakenrihtre härrale kaebamas käinud, (Waata protokoll No 74) läbikatsuda, sest et ka Mihkel Pandeus olli kohtu ette tulnud.

Hindrek Jannu kaebas, et tema sügise ühel pääwal olla oma põllule läinud oma hobust kamitsast lahti peastma ja kui tema oma hobuse juures küirutanud, tulnud Mihkel Pondeus ja hakkanud temale rusikaga kukla peale taguma ja ajanud teda taga, kunni tema aja ääre jooksta saanud, niikaua tema rinnust kinni hoidnud, kunni hobuse selga saanud hüpata ja tema eest ära sõita, kuhu Mihkel weel õhtu walla eestseisjaga Tõnu Kramberg tema koju tema järel tulnud ja tük õhtud tema ukse taga teda waritsenud.

Kohtu ette tuli Mihkel Pondeus ja kostis, et se sugugi õige ei olla, mis Jannu kaebanud, asi olnud aga nii, et tema oma hobust läinud peastma, keda Jannu kõrit pidi puu külge rippuma kiskunud ja et Jannu sealsammas kohas, kus tema hobune puu külge seotud olnud, küürakile põesaste wahel jooksnud, olla temale selgeks saanud, et Jannu tema hobust sidunud, keda tema taga hakkand ajama, ei olla teda aga mitte kukla peale lüia saanud, sest et Jannu ennast aja roikaga kaitsnud. Selle peale läinud ta eestseisja Tõnu Krambergi järele, see tulnud ja peastnud tema hobuse, mis puu külge seotud olnud lahti ja läinud Hindreku käest seda lugu järele kuulama, kes neid aga mitte tuppa ei olla lasknud.

Kohtu ette tuli eestseisja Tõnu Kramberg ja ütles, et tema koguniste Hindrek Jannut waritsema ei olla läinud, waid tema läinud oma ameti talituseks Mihkle hobust lahti peastma, mis pead pidi puu oksa oli riputud olnud ja et ta selle asja kohta Hindrekuga mõne sõna rääkida tahtnud, se aga neid mitte tupa ei olnud lasknud, kaewata Hindrek nüüd kiuste pärast tema ametliku talitust oma waritsemiseks ja perekonna rahu rikkumiseks.

Mihkel Pondeus ei saanud kuidagi wiisi selgeks teha, et Hindrek Jannu tema hobust sidunud oleks, sest et Jannu isi seda oma peale ei tunnista.

Niisammati ajab Mihkel waleks, et tema Jannut rusikaga peksnud oleks, Jannu seda ka kohtu ees selgeks ei saanud teha ja et nüüd kohus kaebduse niikauaks pidi tühjaks mõistma, kui naad asja selguseks käe mehi saaksid ette tooma, leppisid kohtu käiad teine teisega kohtu ees selle peale, et ilmaski üheteisega enam riielda ei luband.

Kohtul ka nende leppimise wastu midagi ei olnud ja mõistis seda Hakenrihtre härrale teada anda, et nende wahel seda puhku raha on saanud.

/Kohtu käiad leppisid ära/

Kohus wõttis ette Hindrek Jannu kaebdust, mis ta Hakenrihtre härrale kaebamas käinud, (Waata protokoll No 74) läbikatsuda, sest et ka Mihkel Pandeus olli kohtu ette tulnud.

Hindrek Jannu kaebas, et tema sügise ühel pääwal olla oma põllule läinud oma hobust kamitsast lahti peastma ja kui tema oma hobuse juures küirutanud, tulnud Mihkel Pondeus ja hakkanud temale rusikaga kukla peale taguma ja ajanud teda taga, kunni tema aja ääre jooksta saanud, niikaua tema rinnust kinni hoidnud, kunni hobuse selga saanud hüpata ja tema eest ära sõita, kuhu Mihkel weel õhtu walla eestseisjaga Tõnu Kramberg tema koju tema järel tulnud ja tük õhtud tema ukse taga teda waritsenud.

Kohtu ette tuli Mihkel Pondeus ja kostis, et se sugugi õige ei olla, mis Jannu kaebanud, asi olnud aga nii, et tema oma hobust läinud peastma, keda Jannu kõrit pidi puu külge rippuma kiskunud ja et Jannu sealsammas kohas, kus tema hobune puu külge seotud olnud, küürakile põesaste wahel jooksnud, olla temale selgeks saanud, et Jannu tema hobust sidunud, keda tema taga hakkand ajama, ei olla teda aga mitte kukla peale lüia saanud, sest et Jannu ennast aja roikaga kaitsnud. Selle peale läinud ta eestseisja Tõnu Krambergi järele, see tulnud ja peastnud tema hobuse, mis puu külge seotud olnud lahti ja läinud Hindreku käest seda lugu järele kuulama, kes neid aga mitte tuppa ei olla lasknud.

Kohtu ette tuli eestseisja Tõnu Kramberg ja ütles, et tema koguniste Hindrek Jannut waritsema ei olla läinud, waid tema läinud oma ameti talituseks Mihkle hobust lahti peastma, mis pead pidi puu oksa oli riputud olnud ja et ta selle asja kohta Hindrekuga mõne sõna rääkida tahtnud, se aga neid mitte tupa ei olnud lasknud, kaewata Hindrek nüüd kiuste pärast tema ametliku talitust oma waritsemiseks ja perekonna rahu rikkumiseks.

Mihkel Pondeus ei saanud kuidagi wiisi selgeks teha, et Hindrek Jannu tema hobust sidunud oleks, sest et Jannu isi seda oma peale ei tunnista.

Niisammati ajab Mihkel waleks, et tema Jannut rusikaga peksnud oleks, Jannu seda ka kohtu ees selgeks ei saanud teha ja et nüüd kohus kaebduse niikauaks pidi tühjaks mõistma, kui naad asja selguseks käe mehi saaksid ette tooma, leppisid kohtu käiad teine teisega kohtu ees selle peale, et ilmaski üheteisega enam riielda ei luband.

Kohtul ka nende leppimise wastu midagi ei olnud ja mõistis seda Hakenrihtre härrale teada anda, et nende wahel seda puhku raha on saanud.

/Kohtu käiad leppisid ära/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS