Jaan Prisko kaibas se kohtu een, et kui temma soldat Jaan Kreewaldiga ütten koon Talwiste perrametse pühha koddu tulno, wallawannemba majast möda minnen, kõnnelnu Jaan Kreewald temmaga iks ähwärteden Jaan Amosest, kui ta temmaga kokko puutus: " et mul om wäits allati terraw, ma tappa ta ärra." Üttekõrraga selle juttu man wõtnu wäitse taskust wälja nink Jaan Prisko käest kinni, üttelden: " Pea kinni, ma näita, kuis ma Jaan Amoselle tsuskama saa", nink tsussanu ka õkwa Jaan Priskole wäitsega rinna kotsilt läbbi kaska, kamsoli ja kala salli; ihho külge es olles toperräst putnu, selle et ta henda taggasi tõmmanu. Jaan Prisko tahtnu ümbre põrta wallawannemba mannu kaibama minna, keeldnuu Jaan Kreewald ärra üttelden: " Egga minna sinnole midda ei te, ma näita enneki, kuid ma Jaan Amoselle sa tsuskama, selle et minna tija, et sinna sedda temmale ette eistist ärra saat selletamma."
Töisel päiwal puttunu nemma üts tõisega jälle kokko, nink wõtnu Jaan Kreewald jälle wäitse taskust wälja nink tahtnu Jaan Priskole näidata, kuis temma Jaan Amoselle tsussta taht, ent Jaan Prisko tagganu kõrwalt, üttelden: " Ma ei tahha sinno proomi ennam nätta, minna olle eilatsestki weel hirmu täüs.
Kohtumees Johann Perw tunnist, et Karl Kribi temmale selletanu, et temma, Karl Kribi, naine, kui Jaan Prisko perrenaine kottun edde põhtja läwwe pääl saisnu, kuulnu, kui Jaan Prisko, Jaan Kreewaldiga tülliten tulnu; koddo saijen selletannu Jaan Prisko perrenaisele: " Kae mis suggune luggu minnol olli, tahheti tee pääl ärra tappa", nink näidanu sedda mulku, mis wäitse otsaga rõiwist läbbi tsussatu olnu.
Jaan Kreewald wastutas selle päle, et temma nimmitetuil päiwil eddimalt Wastsekiwwi kõrtsist Jaan Priskoga wasta õddangult kattekesi tulnu nink ka könne Jaan Amosest olnu nink tõisel päiwal ka tükkikenne maad Jaan Priskoga katteksi ütten lännu, ent wäitsega Jaan Prisko tsuskamist nink Jaan Amose ähwärtamist sallas temma koggoni ärra.
Et Jaan Kreewaldil wihha Jaan Amos wasta om, ütte sure trahwi masmisse perrast, läbbi keiserlikko kihelkonna kohtu Jaan Kreewaldi ööaja mässsamisse nink tappelusse eest, mis Jaan Kreewald arwas Jaan Amose tunnistusse läbbi temma päle saddanu, tunnistas ka päkohtumees Mango Maritz, et aastat kats wai kolm taggasi temma nännu, kui Jaan Kreewald, üts raud lapju säljan, Jaan Amost takkan ajanu nink lubbanu järgse saijen temma pääd lahki lüwwa. Ka nüüd olli se kohtu eesn, se Jaan Prisko rõiwist, rinna kotsilt wäitsega läbbi tsussat mulk awwalikult nätta. Nisammoti om Jaan Kreewald, ni kui nätta pikka wihhaga nink wirk kätte tassuja (wursfünstig) selleperrast temma omma tutwa ähwärtamiste polet üts õige pellataw inneminne om.
Sai arwatus, se assi maa kohtu mõistmisse allaanda, selle allandlikko palwega, Jaan Kreewaldi sädusu jõwwuga trahwi.
Jaan Prisko kaibas se kohtu een, et kui temma soldat Jaan Kreewaldiga ütten koon Talwiste perrametse pühha koddu tulno, wallawannemba majast möda minnen, kõnnelnu Jaan Kreewald temmaga iks ähwärteden Jaan Amosest, kui ta temmaga kokko puutus: " et mul om wäits allati terraw, ma tappa ta ärra." Üttekõrraga selle juttu man wõtnu wäitse taskust wälja nink Jaan Prisko käest kinni, üttelden: " Pea kinni, ma näita, kuis ma Jaan Amoselle tsuskama saa", nink tsussanu ka õkwa Jaan Priskole wäitsega rinna kotsilt läbbi kaska, kamsoli ja kala salli; ihho külge es olles toperräst putnu, selle et ta henda taggasi tõmmanu. Jaan Prisko tahtnu ümbre põrta wallawannemba mannu kaibama minna, keeldnuu Jaan Kreewald ärra üttelden: " Egga minna sinnole midda ei te, ma näita enneki, kuid ma Jaan Amoselle sa tsuskama, selle et minna tija, et sinna sedda temmale ette eistist ärra saat selletamma."
Töisel päiwal puttunu nemma üts tõisega jälle kokko, nink wõtnu Jaan Kreewald jälle wäitse taskust wälja nink tahtnu Jaan Priskole näidata, kuis temma Jaan Amoselle tsussta taht, ent Jaan Prisko tagganu kõrwalt, üttelden: " Ma ei tahha sinno proomi ennam nätta, minna olle eilatsestki weel hirmu täüs.
Kohtumees Johann Perw tunnist, et Karl Kribi temmale selletanu, et temma, Karl Kribi, naine, kui Jaan Prisko perrenaine kottun edde põhtja läwwe pääl saisnu, kuulnu, kui Jaan Prisko, Jaan Kreewaldiga tülliten tulnu; koddo saijen selletannu Jaan Prisko perrenaisele: " Kae mis suggune luggu minnol olli, tahheti tee pääl ärra tappa", nink näidanu sedda mulku, mis wäitse otsaga rõiwist läbbi tsussatu olnu.
Jaan Kreewald wastutas selle päle, et temma nimmitetuil päiwil eddimalt Wastsekiwwi kõrtsist Jaan Priskoga wasta õddangult kattekesi tulnu nink ka könne Jaan Amosest olnu nink tõisel päiwal ka tükkikenne maad Jaan Priskoga katteksi ütten lännu, ent wäitsega Jaan Prisko tsuskamist nink Jaan Amose ähwärtamist sallas temma koggoni ärra.
Et Jaan Kreewaldil wihha Jaan Amos wasta om, ütte sure trahwi masmisse perrast, läbbi keiserlikko kihelkonna kohtu Jaan Kreewaldi ööaja mässsamisse nink tappelusse eest, mis Jaan Kreewald arwas Jaan Amose tunnistusse läbbi temma päle saddanu, tunnistas ka päkohtumees Mango Maritz, et aastat kats wai kolm taggasi temma nännu, kui Jaan Kreewald, üts raud lapju säljan, Jaan Amost takkan ajanu nink lubbanu järgse saijen temma pääd lahki lüwwa. Ka nüüd olli se kohtu eesn, se Jaan Prisko rõiwist, rinna kotsilt wäitsega läbbi tsussat mulk awwalikult nätta. Nisammoti om Jaan Kreewald, ni kui nätta pikka wihhaga nink wirk kätte tassuja (wursfünstig) selleperrast temma omma tutwa ähwärtamiste polet üts õige pellataw inneminne om.
Sai arwatus, se assi maa kohtu mõistmisse allaanda, selle allandlikko palwega, Jaan Kreewaldi sädusu jõwwuga trahwi.
