Karl Lukin Urwastest, kes Pakla Karl pool känkseppa tööd teep, om omma tööd Oppetaja mõisa wiinu sel 2. Webruaril 1873 oddangul kell 8. Alla kõrtsist möda lännu; sanu preili käest enneki 20 Kop. ent tüttriku töö eest ei sanu rahha mitte kätte, selle et Oppetaja Herra mitte weel kottun olnu; ei tahtnu säl ni kawwa oota nink lännu Alla kõrtsi mannu taggasi. Sääl jonu essi nink andnu ka Sep Jaan Newele nink Jaan Arderile, kes wiimatse seltsin olnu, weidi wiina juwwa nink üttelnu Jaan Newele: " Kas ei lusti minnoga ütten Oppetaja mõisa taggasi minnä? sest minnul om säält rahha saija". Jaan Newe olles ka kotsilt ütten lännu, nink kerriku pole mäe pääl jooksnu neile ka Jaan Arder järge. Temma olles ütsinda lännu Oppetaja mõisa, ent ne tõise ei tahtnu temma päle oota nink lännu Mäe kõrtsi. Kui temma 1 Rbl. 75 Kop. rahha kätte olli saanu, lännu temma ka Mäe kõrtsi, jonu sääl weidi wiina nink õllut nink tulnu neide tõistega Alla kõrtsi taggasi. Sääl pandnu 1,40 Kop. pappre sisse mähhit hää püksi tasku paika ninkk 35 Kop. tõiste tasku kullutatta. Seni olnu jo kesköö kätte jõudnu nink jänu nemma kiik kolm Alla kõrtsi ööses. Poolpäiwa hommuku ülles tõusten löudnu Karl Luki, et temma taskust 1.40 Kop. ärra olli kaddunu. Küsinu neide tõiste käest, nink üttelnu Jaan Newe: "Sinno rahha om Jaan Arderi käen, temma käwwe ka minno tasku man, ent minnol es olle rahha. Poolpäiwane päiw olles Jaan Arder täwweste purjutannu nink õkwa hommuku warra omma Kinda Alla kõrtsimehhele pandis pandnu. Pääle lõuna olles temma mõisa kõrtsin käinu nink õddangu jälle koggoni purjun Alla kõrtsi taggasi lännu. Mango Küppar olles tälle üttelnu: "Jaan, osta wiina". Wastanu: "Mul ei olle rahha, minna olle täämba essiki palju kullutannu." Kui temma koddu lännu nink naine temma jalla zuwwest wallale pästnu, saddanu sukka sissest 55 Kop. wask rahha mahha, middas Jacob Mats nink Samul Hainas ka nännu olles.
Sai mõistetus: Tullewa redis sija tallitada: Jakob Matz, Samul Hainas, Jaan Newe, Jaan Arder nink Johann Wender.
Karl Lukin Urwastest, kes Pakla Karl pool känkseppa tööd teep, om omma tööd Oppetaja mõisa wiinu sel 2. Webruaril 1873 oddangul kell 8. Alla kõrtsist möda lännu; sanu preili käest enneki 20 Kop. ent tüttriku töö eest ei sanu rahha mitte kätte, selle et Oppetaja Herra mitte weel kottun olnu; ei tahtnu säl ni kawwa oota nink lännu Alla kõrtsi mannu taggasi. Sääl jonu essi nink andnu ka Sep Jaan Newele nink Jaan Arderile, kes wiimatse seltsin olnu, weidi wiina juwwa nink üttelnu Jaan Newele: " Kas ei lusti minnoga ütten Oppetaja mõisa taggasi minnä? sest minnul om säält rahha saija". Jaan Newe olles ka kotsilt ütten lännu, nink kerriku pole mäe pääl jooksnu neile ka Jaan Arder järge. Temma olles ütsinda lännu Oppetaja mõisa, ent ne tõise ei tahtnu temma päle oota nink lännu Mäe kõrtsi. Kui temma 1 Rbl. 75 Kop. rahha kätte olli saanu, lännu temma ka Mäe kõrtsi, jonu sääl weidi wiina nink õllut nink tulnu neide tõistega Alla kõrtsi taggasi. Sääl pandnu 1,40 Kop. pappre sisse mähhit hää püksi tasku paika ninkk 35 Kop. tõiste tasku kullutatta. Seni olnu jo kesköö kätte jõudnu nink jänu nemma kiik kolm Alla kõrtsi ööses. Poolpäiwa hommuku ülles tõusten löudnu Karl Luki, et temma taskust 1.40 Kop. ärra olli kaddunu. Küsinu neide tõiste käest, nink üttelnu Jaan Newe: "Sinno rahha om Jaan Arderi käen, temma käwwe ka minno tasku man, ent minnol es olle rahha. Poolpäiwane päiw olles Jaan Arder täwweste purjutannu nink õkwa hommuku warra omma Kinda Alla kõrtsimehhele pandis pandnu. Pääle lõuna olles temma mõisa kõrtsin käinu nink õddangu jälle koggoni purjun Alla kõrtsi taggasi lännu. Mango Küppar olles tälle üttelnu: "Jaan, osta wiina". Wastanu: "Mul ei olle rahha, minna olle täämba essiki palju kullutannu." Kui temma koddu lännu nink naine temma jalla zuwwest wallale pästnu, saddanu sukka sissest 55 Kop. wask rahha mahha, middas Jacob Mats nink Samul Hainas ka nännu olles.
Sai mõistetus: Tullewa redis sija tallitada: Jakob Matz, Samul Hainas, Jaan Newe, Jaan Arder nink Johann Wender.
