Protocolli peale tähendates 19. Detsembrist 1886 a. Nº 235 all, ette ilmunud mitmanda korrase nõudmise peale Heademeestest Jüri Lorenz ja siit Andres Lepp. Protocoll sai sõnasõnalt ette luetud.
Endine kohtumees Jaan Allikas luteri usku 41 aastat wana, tunnistab: tema ja tõised kohtumehed olnud juure kutsunud, kui torm mööda läinud: puud olnud kuiwal maal Lorenzi puud olnud keskel jõge, Andres Lepp olnud enne laduma hakkanud ja Lorenzi puid sekka ladunud, mida tema Lorenzi märkidest ära tundnud; tema nemad, keelanud laadimast ja käskinud üles laduda, et siis ehk wahet oleks wõinud pidada. Puude paljost nad ei teadnud, palju kumbkil olnud.
Endised kohtumehed Frits Dreimann ja Mats Grant tunnistawad nenda sama kui Allikas.
Jüri Lorenz ütleb: tema olla küll Andres Leppast üles ladutuid puid laewa laadinud, aga ees nimetatud kohto liikmed olla temale luba andnud neid Leppast ladutud puid laadida.
Endised kohtumehed Frits Tisler, Jaan Allikas Frits Dreimann ja Mats Grant ütlewad: nemad ei olla Lorenzil mitte Andres Leppast üles ladutuid puid laadida lubanud.
Nemad ei olla ka tundnud sugugi, kas Andres Leppa puid wesi üle üldse laiali aeanud, mõned riida otsad olnud maha kukkunud ja olnud seal maas ka puid.
Otsus: Et ühelt poolt endised kohtumehed tunnistanud, et nad aru ei olla saanud, et Andres Leppa puud wesi aeanud oleks, - seda ka lubanud ei olle, et Lorenz neid Leppast ladutud puid laadida oleks wõinu, - tõiselt poolt wallawanem Mägi ja endine wöörmünder ehk praegune peakohtumees J. Lepp tunnistawad, et Andres Leppa puid 24 sülda weest laiali aetud, -
siis on tunda, et puud segi aetud olnud, et puud peale uuelt ladumise koorte ärakukkumise, kui ka kindlama uuelt ladumise läbi wähemaks jääma pidiwad, - Lorenz ilma selle walla ametnikute lubata Andres Leppast üles ladutuid puid laadinud, on süüdlaseks arwata ja maksab Andres Leppale kahe kupitsa hinna - 16 rbl. arwatud tänasest 8 päewas ära. Lorenzi ette antud kahju, et seda kellelegi ette näitanud pole, tühjaks arwatud.
Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega § 773, aast. 1860 tutwusel.
Protocolli peale tähendates 19. Detsembrist 1886 a. Nº 235 all, ette ilmunud mitmanda korrase nõudmise peale Heademeestest Jüri Lorenz ja siit Andres Lepp. Protocoll sai sõnasõnalt ette luetud.
Endine kohtumees Jaan Allikas luteri usku 41 aastat wana, tunnistab: tema ja tõised kohtumehed olnud juure kutsunud, kui torm mööda läinud: puud olnud kuiwal maal Lorenzi puud olnud keskel jõge, Andres Lepp olnud enne laduma hakkanud ja Lorenzi puid sekka ladunud, mida tema Lorenzi märkidest ära tundnud; tema nemad, keelanud laadimast ja käskinud üles laduda, et siis ehk wahet oleks wõinud pidada. Puude paljost nad ei teadnud, palju kumbkil olnud.
Endised kohtumehed Frits Dreimann ja Mats Grant tunnistawad nenda sama kui Allikas.
Jüri Lorenz ütleb: tema olla küll Andres Leppast üles ladutuid puid laewa laadinud, aga ees nimetatud kohto liikmed olla temale luba andnud neid Leppast ladutud puid laadida.
Endised kohtumehed Frits Tisler, Jaan Allikas Frits Dreimann ja Mats Grant ütlewad: nemad ei olla Lorenzil mitte Andres Leppast üles ladutuid puid laadida lubanud.
Nemad ei olla ka tundnud sugugi, kas Andres Leppa puid wesi üle üldse laiali aeanud, mõned riida otsad olnud maha kukkunud ja olnud seal maas ka puid.
Otsus: Et ühelt poolt endised kohtumehed tunnistanud, et nad aru ei olla saanud, et Andres Leppa puud wesi aeanud oleks, - seda ka lubanud ei olle, et Lorenz neid Leppast ladutud puid laadida oleks wõinu, - tõiselt poolt wallawanem Mägi ja endine wöörmünder ehk praegune peakohtumees J. Lepp tunnistawad, et Andres Leppa puid 24 sülda weest laiali aetud, -
siis on tunda, et puud segi aetud olnud, et puud peale uuelt ladumise koorte ärakukkumise, kui ka kindlama uuelt ladumise läbi wähemaks jääma pidiwad, - Lorenz ilma selle walla ametnikute lubata Andres Leppast üles ladutuid puid laadinud, on süüdlaseks arwata ja maksab Andres Leppale kahe kupitsa hinna - 16 rbl. arwatud tänasest 8 päewas ära. Lorenzi ette antud kahju, et seda kellelegi ette näitanud pole, tühjaks arwatud.
Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega § 773, aast. 1860 tutwusel.
