Johann Strandbergi asjas, Mihkel Strandbergi wastu, laewa "Barklai" nõudmise pärast /:waata prtk. 11. Sept 1887 a. Nº 104, ette nõutud Johann, Mihkel ja Mart Strandberg.
Johann Strandberg ütleb: tema olla 18. Septembr. ma. Pernus laewa waadata tahtnud, kus Mihkel Strandberg temale laewa ei näitanud. Lootscommendeur härra Meybaum olla temale ütlenud, "sinul siin laewa ei ole, juba kaks aastat tagasi on laew minule antud," - selle peale tulnud ta ära, ilma et laewa näinud oleks.
Mihkel Strandberg ütleb: Johan Strandberg olla härra Meybaum'iga tülisse läinud, ega laewa mitte waatama tulnud. Tema nõuda oma ära osa lahutust.
Johan Strandberg ütleb: tema arwada oma ja pool laewa osa wäärt 1500 rubl.
Mihkel Strandberg ütleb: tema arwada oma 2/6 laewa osa wäärt 350 rubl.
Mart Strandberg ütleb esite tema ei teada, palju tema laewa osa
wäärt olla, - tungiwal pärimisel ütleb: tema osa 1/6 olla wäärt 500 rubl.
Kohtu poolt saab tähendatud, et Johan Strandbergist nimetatud kapitain Jüri Woltmann mitte üks kapitain ehk laewa sõidu tundja mees ei ole waid üks üsna puudulik ranna laewa sõidu tarbeline madrus, kes ennast enne ja ka praegu kodus rätsepa tööga elatab, siis ka tõeste laewa juhtida, prahti peale kaubelda ja laewa paberite tarwitust ehk nendega ümberkäimist ei oskanud ja Mihkel Strandberg nõnda sunnitud olli temast lahti lööma. Et Heademeeste rannas laew "Barklai" puid täis laetud olnud, see üks ilma sadamata lausaline meri on, mere sõidu seadus laetud laewal sarnasel kohal seista ei luba, siis oli Mihkel Strandberg sunnitud ilma laewa paberiteta ära sõitma. -
Mihkel Strandberg andis ühe kirja 18 Septembrist 1887 a. ette, kus Pärnu linna sadama Lootscommandeur härra Meybaum tunnistab, et Johann, Mihkel ja Mart Strandbergi laew Barklai Pärnu sadamas on. -
Kõige eesolewase ja järele uurimiste peale ühendasiwad kohtu liikmed endid selle
Otsusele: Et kaebaja Johan Strandbergi esimine nõudmise järk see on: kus laew "Barklai" seisab, see aga temale kindlaks tehtud, et see Pärnu sadamas on, Johan Strandberg ise laewa paberid laewa sõidu tundmata inimese Jüri Woltmanni kiätte andnud, kes, kui laew lahtisel merel täis laaditud olnud, Heademeeste rannas laewast ühes paberitega ära läinud, siis on laewa paberite kadumises ja laewa seisma jäämises Johann Strandberg ja Jüri Woltmann ise süüdlased, wastawad ise laewa kahe aastalised wahi, wee ja linna maksud, ega ole Johan Strandbergil Mihkel Strandbergi käest, kes häda sunnil ilma paberiteta laewaga oma elu ülespidamiseks reisi tegema pidi, laewa paberite ega seisu pärast tasumist nõuda. Et wennad Johann, Mihkel ja Mats Strandberg laewa "Barklai" paberite muretsemise ja selle teenima panemise asjus kokku ei leppi, Mihkel Strandberg laewa kõige odawamalt s.o. 1050 rubl. wäärt arwab, nenda:
Mihkeli osa 350 rubl.
Marti osa 175 rubl.
Johanni osa 525 rubl.
et see laewa tüli Mihkelit, Johann ja Mart Strandbergist lahkuma sunnib, Johann ja Mart omad osad laewast palju kõrgemaks takserinud, kuna Johann kõige jõukam mees ja suurema osa omanik on, siis on laew üksi Johanni ja Marti omaks arwata, ning peawad Johann ja Mart Strandberg maksma Mihkel Strandbergile 14 päewas 350 rubl. ära ja jäeb laewa paberite kätte muretsemine Johann Strandbergi omaks asjaks. -
Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega aast. 1860 § 773 tutwaks tegemisel, mis peale Johan ja Mart Strandberg appellationi kohe nõudmise peale said ja Mihkel Strandberg rahu lubas olla.
Johann Strandbergi asjas, Mihkel Strandbergi wastu, laewa "Barklai" nõudmise pärast /:waata prtk. 11. Sept 1887 a. Nº 104, ette nõutud Johann, Mihkel ja Mart Strandberg.
Johann Strandberg ütleb: tema olla 18. Septembr. ma. Pernus laewa waadata tahtnud, kus Mihkel Strandberg temale laewa ei näitanud. Lootscommendeur härra Meybaum olla temale ütlenud, "sinul siin laewa ei ole, juba kaks aastat tagasi on laew minule antud," - selle peale tulnud ta ära, ilma et laewa näinud oleks.
Mihkel Strandberg ütleb: Johan Strandberg olla härra Meybaum'iga tülisse läinud, ega laewa mitte waatama tulnud. Tema nõuda oma ära osa lahutust.
Johan Strandberg ütleb: tema arwada oma ja pool laewa osa wäärt 1500 rubl.
Mihkel Strandberg ütleb: tema arwada oma 2/6 laewa osa wäärt 350 rubl.
Mart Strandberg ütleb esite tema ei teada, palju tema laewa osa
wäärt olla, - tungiwal pärimisel ütleb: tema osa 1/6 olla wäärt 500 rubl.
Kohtu poolt saab tähendatud, et Johan Strandbergist nimetatud kapitain Jüri Woltmann mitte üks kapitain ehk laewa sõidu tundja mees ei ole waid üks üsna puudulik ranna laewa sõidu tarbeline madrus, kes ennast enne ja ka praegu kodus rätsepa tööga elatab, siis ka tõeste laewa juhtida, prahti peale kaubelda ja laewa paberite tarwitust ehk nendega ümberkäimist ei oskanud ja Mihkel Strandberg nõnda sunnitud olli temast lahti lööma. Et Heademeeste rannas laew "Barklai" puid täis laetud olnud, see üks ilma sadamata lausaline meri on, mere sõidu seadus laetud laewal sarnasel kohal seista ei luba, siis oli Mihkel Strandberg sunnitud ilma laewa paberiteta ära sõitma. -
Mihkel Strandberg andis ühe kirja 18 Septembrist 1887 a. ette, kus Pärnu linna sadama Lootscommandeur härra Meybaum tunnistab, et Johann, Mihkel ja Mart Strandbergi laew Barklai Pärnu sadamas on. -
Kõige eesolewase ja järele uurimiste peale ühendasiwad kohtu liikmed endid selle
Otsusele: Et kaebaja Johan Strandbergi esimine nõudmise järk see on: kus laew "Barklai" seisab, see aga temale kindlaks tehtud, et see Pärnu sadamas on, Johan Strandberg ise laewa paberid laewa sõidu tundmata inimese Jüri Woltmanni kiätte andnud, kes, kui laew lahtisel merel täis laaditud olnud, Heademeeste rannas laewast ühes paberitega ära läinud, siis on laewa paberite kadumises ja laewa seisma jäämises Johann Strandberg ja Jüri Woltmann ise süüdlased, wastawad ise laewa kahe aastalised wahi, wee ja linna maksud, ega ole Johan Strandbergil Mihkel Strandbergi käest, kes häda sunnil ilma paberiteta laewaga oma elu ülespidamiseks reisi tegema pidi, laewa paberite ega seisu pärast tasumist nõuda. Et wennad Johann, Mihkel ja Mats Strandberg laewa "Barklai" paberite muretsemise ja selle teenima panemise asjus kokku ei leppi, Mihkel Strandberg laewa kõige odawamalt s.o. 1050 rubl. wäärt arwab, nenda:
Mihkeli osa 350 rubl.
Marti osa 175 rubl.
Johanni osa 525 rubl.
et see laewa tüli Mihkelit, Johann ja Mart Strandbergist lahkuma sunnib, Johann ja Mart omad osad laewast palju kõrgemaks takserinud, kuna Johann kõige jõukam mees ja suurema osa omanik on, siis on laew üksi Johanni ja Marti omaks arwata, ning peawad Johann ja Mart Strandberg maksma Mihkel Strandbergile 14 päewas 350 rubl. ära ja jäeb laewa paberite kätte muretsemine Johann Strandbergi omaks asjaks. -
Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega aast. 1860 § 773 tutwaks tegemisel, mis peale Johan ja Mart Strandberg appellationi kohe nõudmise peale said ja Mihkel Strandberg rahu lubas olla.
