Kiisa Isak Ruder N 58 nink selle Kottuse ostija Mango Maritz ei olle henda wahhel eestminneki rahha perrast leppingut sanu ninkk tulliwa selle kohtu läbbi teggema.
Wäljaminnejale Rentnikule Isak Ruderile sai se ma kulutedus, kui maja hone, põllu saisus ectr. kik ni komben omma, kui temmal se kottus Kontrahti perrä ärraanda om, temal Isak Ruderil õigus om, sääduseperraslist eestminneku rahha ostja käest nõuda: perrametse aasta rent nink egga puuduwa rendiaasta eest perrametse aasta rendi rent.
Isak Ruderi perrametse aasta rent se Kiisa Tallo N 58 eest om 115 R. 26 Kp.
ütte puuduwa rendi aasta renis rent 5 R. 75 Kp.
säduseperraline kiges suuremb nõudmine üttekko 121 Rbl. 01 Kp.
Uellekaeja wastawõtja ammetniko, nimmelt Päkohtumees Mango Maritz, Kokkokonna Wannemb Karl Rosenthal nink Wöörmöndre Johann Terras tunnistawa, et nemma kik muu hone komben lõudnu, ennegi ütte hobbese talli nuk pool ärrahämastanu toperrast, et wihm halwa Kattuse perrast läbbi jooksno, sedda kahjo arwawa nemma suur 2 Rbl.
1. Rentnik peap 140 süld kõrraperrast tettu kõwwa pistulist aida ärra andma, ent se aid ei olle mitte se arwatu aija modulinne, enge wäega mattal nink Kottuside laggunu nink mulgu sissen, selle perrast ei wõtnu ostja Mango Mariz aida nimoodu mitte wasta nink nõwwap sedda aida ni ümber tetta, kui pistulinne aid peap ollema, minkast ellaja läbbi, ei ka ülle saa; ent Isaak Ruderi ütlemise pääle, et neid aidu 45 süld rohgemb olles, kui kontrahtin üllesantu. Kui Isak Ruder selle rohgemga aija eest omma nõudmist mahha jät, sis jättas ka temma, Mango Maritz, omma nõudmist aida kombeste säädmise perrast mahha, arwaten, et se 45 sülda aija puu ärrakattas sedda, mis se 140 süld aija kombe säädmise tarbis puudus olles; ent Isak Ruder es leppi sellega sukkugi, enge nõwwap ülle kiges tasumise rahha ostja käest 438 Rbl. et kül selle kottuse täis aasta rent 115 Rbl. 26 Kop. om.
Ostja Mango Maritz lubbas enneki leppimise wiisi eestminneki rahha Isak Ruderile eddimalt puhhast rahha massa 100 Rbl.
Talli halwa kattuse eest 2 Rbl.
nink 2 wakkal aröamaa eest, mis pääel Isak Ruderil wasta kontrahti 2 wakkala linna enne röa külwi sitta nurme sisse tettu olnu, arwap seläbbi kats seemnd röast to perrst wähhamb saija, nink nõwwap se eest 19 Rbl. 26 Kop.
Isak Ruder es wõtta sedda leppingut mitte wasta, es panne minkastki tähhele nink nõwwap ütte wiisi uupi 438 Rbl.
Sai mõistetus, et Isak Ruder leppis sedda ostjast pakkutu eestminneki rahha wasta wõtma, kui mitte, sis temma selle kottuse laggunu aija kombede säädma peap, niwisi, kui pistulise aija peawa tettu ollema, ent jättap Isak Ruder neid aidu ümbre teggematta, sis ostjale, Mango Maritzele lubba antus saap, põllu hoitmise perrast neid aidu Isak Ruderi kullu päle ärra tetta laske. Isak Ruder es olle sellega rahhule nink sai temmale suremban kohtun käimise säädus kulutedus.
Kiisa Isak Ruder N 58 nink selle Kottuse ostija Mango Maritz ei olle henda wahhel eestminneki rahha perrast leppingut sanu ninkk tulliwa selle kohtu läbbi teggema.
Wäljaminnejale Rentnikule Isak Ruderile sai se ma kulutedus, kui maja hone, põllu saisus ectr. kik ni komben omma, kui temmal se kottus Kontrahti perrä ärraanda om, temal Isak Ruderil õigus om, sääduseperraslist eestminneku rahha ostja käest nõuda: perrametse aasta rent nink egga puuduwa rendiaasta eest perrametse aasta rendi rent.
Isak Ruderi perrametse aasta rent se Kiisa Tallo N 58 eest om 115 R. 26 Kp.
ütte puuduwa rendi aasta renis rent 5 R. 75 Kp.
säduseperraline kiges suuremb nõudmine üttekko 121 Rbl. 01 Kp.
Uellekaeja wastawõtja ammetniko, nimmelt Päkohtumees Mango Maritz, Kokkokonna Wannemb Karl Rosenthal nink Wöörmöndre Johann Terras tunnistawa, et nemma kik muu hone komben lõudnu, ennegi ütte hobbese talli nuk pool ärrahämastanu toperrast, et wihm halwa Kattuse perrast läbbi jooksno, sedda kahjo arwawa nemma suur 2 Rbl.
1. Rentnik peap 140 süld kõrraperrast tettu kõwwa pistulist aida ärra andma, ent se aid ei olle mitte se arwatu aija modulinne, enge wäega mattal nink Kottuside laggunu nink mulgu sissen, selle perrast ei wõtnu ostja Mango Mariz aida nimoodu mitte wasta nink nõwwap sedda aida ni ümber tetta, kui pistulinne aid peap ollema, minkast ellaja läbbi, ei ka ülle saa; ent Isaak Ruderi ütlemise pääle, et neid aidu 45 süld rohgemb olles, kui kontrahtin üllesantu. Kui Isak Ruder selle rohgemga aija eest omma nõudmist mahha jät, sis jättas ka temma, Mango Maritz, omma nõudmist aida kombeste säädmise perrast mahha, arwaten, et se 45 sülda aija puu ärrakattas sedda, mis se 140 süld aija kombe säädmise tarbis puudus olles; ent Isak Ruder es leppi sellega sukkugi, enge nõwwap ülle kiges tasumise rahha ostja käest 438 Rbl. et kül selle kottuse täis aasta rent 115 Rbl. 26 Kop. om.
Ostja Mango Maritz lubbas enneki leppimise wiisi eestminneki rahha Isak Ruderile eddimalt puhhast rahha massa 100 Rbl.
Talli halwa kattuse eest 2 Rbl.
nink 2 wakkal aröamaa eest, mis pääel Isak Ruderil wasta kontrahti 2 wakkala linna enne röa külwi sitta nurme sisse tettu olnu, arwap seläbbi kats seemnd röast to perrst wähhamb saija, nink nõwwap se eest 19 Rbl. 26 Kop.
Isak Ruder es wõtta sedda leppingut mitte wasta, es panne minkastki tähhele nink nõwwap ütte wiisi uupi 438 Rbl.
Sai mõistetus, et Isak Ruder leppis sedda ostjast pakkutu eestminneki rahha wasta wõtma, kui mitte, sis temma selle kottuse laggunu aija kombede säädma peap, niwisi, kui pistulise aija peawa tettu ollema, ent jättap Isak Ruder neid aidu ümbre teggematta, sis ostjale, Mango Maritzele lubba antus saap, põllu hoitmise perrast neid aidu Isak Ruderi kullu päle ärra tetta laske. Isak Ruder es olle sellega rahhule nink sai temmale suremban kohtun käimise säädus kulutedus.
