Kroonu Orajõe mõisa renti härra Baron von Krüdener toob ette: tema pidada Keiserliku Pernu Wiljandi Kreiskohtu ühe kirja täitmiseks 19. Oktobrist m.a. Nº 5279 kaebama nimelt: üks siit walla mees laewade Rheder Gusta Kalning olla 1885 aastal ühest mõisa hoonest, mis hoone tema ja kõrge kroonu wahel tehtud renti kontraktis, mis kontrakt 1880 a. kunni 1879 a. kesta, tema tarwituse ja wastutamise alla antud, poole hoonet maha kiskunud ja ära wedanud, et tema seda hoonet kõrge kroonole omal aeal jälle tagasi andma ja selle eest wastutama pidada, - tema selle Kalningi oma wolilise teu pärast kohut käima, kulu ja waewa nägema pidanud, paluda ta Gusta Kalningi käest kahju tasumist omale mõista:
| 1. |
Selle ära weetud hoone eest |
600 rbl cp. |
| 2. |
Et Gusta Kalning temast rentitud kroonu mõisa maad ilma tema lubata ja ilma rentita 4. Maist 1884 a. kunni 5. Juunini 1885 a. pruukinud, nõuda: |
57 - " - |
| 3. |
Kohtu käigu kulud mis Kalning teda asjata kandma sundinud 4. Maist 1884 a. kunni 5. Juunini 1885 a. |
77 - - |
| 4. |
Peale seda weel Riias kulu läinud |
7 - 20 cp |
| 5. |
Ühe telegrami kulu |
1 - 65 - |
| 6. |
Et temal seda lõhutud poolt hoonet nüüd 3 aastat aega pruukida ei olnud nõuda: |
54 - - |
| 7. |
Pernu 1. kihelkonna kohtu juure sellepärast weel kaks reisi tegema pidanud: |
25 - - |
|
Summa: |
821rbl.85kop. |
| 8. |
Selle 821 rbl. 85 kop. intressid kunni sinna aeani, kus see hoone üles ehitatud on saanud.
|
|
| 9. |
Ta nõuda omale see kahju tasumise nõudmise tee Gusta Kalningi wastu, lahti jätta kui see pool hoonet mille küljest Kalning poole ära lõhkunud, omal aeal kõrge Domäni walitsuse poolt lõhkumise wigastuste pärast wastu ei piaks, wõetud saama. |
|
Gusta Kalning wastab:
ad 1., tema olla ise selle teatawa hoone ja ka see pool hoonet mõisa maa peale mere ääre ehitanud; wanema poole hoonest endise Orajõe mõisa rentniku härra von Stryki ja selle uuema poole hoonest, mida ta ära wedanud, mõisa rentniku Jaan Kisa lubaga, - renti hind olnud von Stryki ja Kisa aeal 25 rubl. kui härra Baron von Krüdener 40 rubl. renti nõudnud, olla waielus tõusnud, kus Baron von Krüdener teda wälja tõsta lasknud kohtu läbi 1885 aastal.
Selle uuema poole hoonet olla tema Orajõe selle aegse kohtumeeste lubaga ära wiinud, kus Fritz Dreimann palkisi peale tõsta aitanud. Endine mõisa rentnik Kisa ei olla seda temast ehitud hoonet Domäni walitsusele mitte mõisa hooneks ülesandnud, waid tunnistada Orajõe kohtu protocolli läbi 28. Webr 1885 a. Nº 24 all, et tema, Kalning, kõik selle hoone ilma mõisa poolt kulu kandmata üles ehitanud, - sest olla ta hoone ära wiimise woli wõtnud. -
ad. 2., Tema ei olla seda maad sell aeal mitte pruukinud, tema ei teada sest, ta olnud mere reisil; tema naene olnud kodus, kas ja kui palju ta naene seda maad pruukinud, piada ta naene küsitud saama.
ad 3., Tema ei olla mitte Baron von Krüdenerile kulu teinud, waid see küll temale, sest ei midagi maksta. -
ad 4., Ei olla tema pärast kulu teinud, sest ei puutuda see temasse.
ad 5., Ei olla käskinud telegrammi saata, sest ei puutuda see temasse. -
ad 6., Et tema oma enese hoone ära wiinud, sest ei olla tal selle tasumiseks midagi maksta. -
ad 7., Ei olla mitte tema pärast käinud, sest ei puutuda see temasse. -
ad 8., Tall ei olla Baroni von Krüdenerile midagi wõlga maksta, ega tasuda. -
Härra Baron von Krüdener näitas ühe kirja ette, kus tähendatud seisis Nº 36 all: "Kalningi asutuse peale elumaea ühes juure ehitusega 400 rubl." - seega oilla temale selle hoone eest Kõrge Kroonule kindel wastutamine. -
Gusta Kalning ütleb: tema nõuda
| selle poole hoone eest, mis praegu weel härra Baroni kätte jäänud, tasumist |
540 Rubl. |
| Baron von Krüdener olla temale ühe laetud laewa, mis Prantsuse maale pidanud minema, selle hoone pärast kinni panna lasknud, 23 päewaks, nõuda sest tasumist. |
2500 Rubl. |
| Selle juures läinud pärast kulusi |
80 Rubl. |
| Selle hoone pärast olla teda laewalt kohut käima kutsutud, nõuda oma palka |
1000 Rubl. |
| Summa: - |
4120Rubla. |
See laewa kinni pidamine olnud enne ühegi kohtu otsuse andmist.-
Anna Kalning Gusta naene ütleb: temale ei olla 1884 a. maa pidamise luba antud, sest olla wähe wilja senna teha saanud, kartohwlitest ei olla maha pantud seemet kätte saanud. 1885 aastal ei olnud maad ta käes. -
Jakob Kalning Gusta wend ütleb: tema olla selle maa eest renti ja päewa tegu pakkunud, aga härra Baron ei olla midagid wõtnud ja maad ei lastud ka 1884 aastal pruukida.
Et kumagil muud ette tuua ei olnud, siis
Otsustati: ad 1., Et see Kalningist ära wiitud pool hoonet Kalningi materialist tehtud, siis härra Baroni nõudmine tühjaks arwatud. -
2., Et Kalning maad kartohwli jauks pruukinud, Baron päewa tegu ega raha rentiks ei wõtnud, siis maksab Kalning kartohwli maa eest Baronile 2 rubl. -
3., Et Härra Baron kohtu protsessi läbi ei ole käinud, ega weel midagi wõitnud sest reisi kulu nõudmine tühjaks arwatud. -
4., Et see põhjentud ei ole, et Kalningi pärast kulu läinud, siis tühjaks arwatud. -
5., Niisama tühjaks nagu punkt 4. -
6., Et see Kalningi omast materialist tehtud olnud, sest tühjaks arwatud, -
7., Tühjaks arwatud, nagu punkt 4. -
8., Et päris nõutud raha mõistetud ei ole saanud, nõudmised mitte põhjendud ja tõeks tehtud, sest tühjaks arwatud. -
9., Et see nõudmine siin enne aegne on, siis see kohus siin seda kohtu teed kinni panna ega lahti jätta ei wõi. Nenda sama wõib Kalning oma nõudmised kohalise kohtu läbi nõuda.
Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega aast 1860 § 773. L.T.R.S. -
Kroonu Orajõe mõisa renti härra Baron von Krüdener toob ette: tema pidada Keiserliku Pernu Wiljandi Kreiskohtu ühe kirja täitmiseks 19. Oktobrist m.a. Nº 5279 kaebama nimelt: üks siit walla mees laewade Rheder Gusta Kalning olla 1885 aastal ühest mõisa hoonest, mis hoone tema ja kõrge kroonu wahel tehtud renti kontraktis, mis kontrakt 1880 a. kunni 1879 a. kesta, tema tarwituse ja wastutamise alla antud, poole hoonet maha kiskunud ja ära wedanud, et tema seda hoonet kõrge kroonole omal aeal jälle tagasi andma ja selle eest wastutama pidada, - tema selle Kalningi oma wolilise teu pärast kohut käima, kulu ja waewa nägema pidanud, paluda ta Gusta Kalningi käest kahju tasumist omale mõista:
| 1. |
Selle ära weetud hoone eest |
600 rbl cp. |
| 2. |
Et Gusta Kalning temast rentitud kroonu mõisa maad ilma tema lubata ja ilma rentita 4. Maist 1884 a. kunni 5. Juunini 1885 a. pruukinud, nõuda: |
57 - " - |
| 3. |
Kohtu käigu kulud mis Kalning teda asjata kandma sundinud 4. Maist 1884 a. kunni 5. Juunini 1885 a. |
77 - - |
| 4. |
Peale seda weel Riias kulu läinud |
7 - 20 cp |
| 5. |
Ühe telegrami kulu |
1 - 65 - |
| 6. |
Et temal seda lõhutud poolt hoonet nüüd 3 aastat aega pruukida ei olnud nõuda: |
54 - - |
| 7. |
Pernu 1. kihelkonna kohtu juure sellepärast weel kaks reisi tegema pidanud: |
25 - - |
|
Summa: |
821rbl.85kop. |
| 8. |
Selle 821 rbl. 85 kop. intressid kunni sinna aeani, kus see hoone üles ehitatud on saanud.
|
|
| 9. |
Ta nõuda omale see kahju tasumise nõudmise tee Gusta Kalningi wastu, lahti jätta kui see pool hoonet mille küljest Kalning poole ära lõhkunud, omal aeal kõrge Domäni walitsuse poolt lõhkumise wigastuste pärast wastu ei piaks, wõetud saama. |
|
Gusta Kalning wastab:
ad 1., tema olla ise selle teatawa hoone ja ka see pool hoonet mõisa maa peale mere ääre ehitanud; wanema poole hoonest endise Orajõe mõisa rentniku härra von Stryki ja selle uuema poole hoonest, mida ta ära wedanud, mõisa rentniku Jaan Kisa lubaga, - renti hind olnud von Stryki ja Kisa aeal 25 rubl. kui härra Baron von Krüdener 40 rubl. renti nõudnud, olla waielus tõusnud, kus Baron von Krüdener teda wälja tõsta lasknud kohtu läbi 1885 aastal.
Selle uuema poole hoonet olla tema Orajõe selle aegse kohtumeeste lubaga ära wiinud, kus Fritz Dreimann palkisi peale tõsta aitanud. Endine mõisa rentnik Kisa ei olla seda temast ehitud hoonet Domäni walitsusele mitte mõisa hooneks ülesandnud, waid tunnistada Orajõe kohtu protocolli läbi 28. Webr 1885 a. Nº 24 all, et tema, Kalning, kõik selle hoone ilma mõisa poolt kulu kandmata üles ehitanud, - sest olla ta hoone ära wiimise woli wõtnud. -
ad. 2., Tema ei olla seda maad sell aeal mitte pruukinud, tema ei teada sest, ta olnud mere reisil; tema naene olnud kodus, kas ja kui palju ta naene seda maad pruukinud, piada ta naene küsitud saama.
ad 3., Tema ei olla mitte Baron von Krüdenerile kulu teinud, waid see küll temale, sest ei midagi maksta. -
ad 4., Ei olla tema pärast kulu teinud, sest ei puutuda see temasse.
ad 5., Ei olla käskinud telegrammi saata, sest ei puutuda see temasse. -
ad 6., Et tema oma enese hoone ära wiinud, sest ei olla tal selle tasumiseks midagi maksta. -
ad 7., Ei olla mitte tema pärast käinud, sest ei puutuda see temasse. -
ad 8., Tall ei olla Baroni von Krüdenerile midagi wõlga maksta, ega tasuda. -
Härra Baron von Krüdener näitas ühe kirja ette, kus tähendatud seisis Nº 36 all: "Kalningi asutuse peale elumaea ühes juure ehitusega 400 rubl." - seega oilla temale selle hoone eest Kõrge Kroonule kindel wastutamine. -
Gusta Kalning ütleb: tema nõuda
| selle poole hoone eest, mis praegu weel härra Baroni kätte jäänud, tasumist |
540 Rubl. |
| Baron von Krüdener olla temale ühe laetud laewa, mis Prantsuse maale pidanud minema, selle hoone pärast kinni panna lasknud, 23 päewaks, nõuda sest tasumist. |
2500 Rubl. |
| Selle juures läinud pärast kulusi |
80 Rubl. |
| Selle hoone pärast olla teda laewalt kohut käima kutsutud, nõuda oma palka |
1000 Rubl. |
| Summa: - |
4120Rubla. |
See laewa kinni pidamine olnud enne ühegi kohtu otsuse andmist.-
Anna Kalning Gusta naene ütleb: temale ei olla 1884 a. maa pidamise luba antud, sest olla wähe wilja senna teha saanud, kartohwlitest ei olla maha pantud seemet kätte saanud. 1885 aastal ei olnud maad ta käes. -
Jakob Kalning Gusta wend ütleb: tema olla selle maa eest renti ja päewa tegu pakkunud, aga härra Baron ei olla midagid wõtnud ja maad ei lastud ka 1884 aastal pruukida.
Et kumagil muud ette tuua ei olnud, siis
Otsustati: ad 1., Et see Kalningist ära wiitud pool hoonet Kalningi materialist tehtud, siis härra Baroni nõudmine tühjaks arwatud. -
2., Et Kalning maad kartohwli jauks pruukinud, Baron päewa tegu ega raha rentiks ei wõtnud, siis maksab Kalning kartohwli maa eest Baronile 2 rubl. -
3., Et Härra Baron kohtu protsessi läbi ei ole käinud, ega weel midagi wõitnud sest reisi kulu nõudmine tühjaks arwatud. -
4., Et see põhjentud ei ole, et Kalningi pärast kulu läinud, siis tühjaks arwatud. -
5., Niisama tühjaks nagu punkt 4. -
6., Et see Kalningi omast materialist tehtud olnud, sest tühjaks arwatud, -
7., Tühjaks arwatud, nagu punkt 4. -
8., Et päris nõutud raha mõistetud ei ole saanud, nõudmised mitte põhjendud ja tõeks tehtud, sest tühjaks arwatud. -
9., Et see nõudmine siin enne aegne on, siis see kohus siin seda kohtu teed kinni panna ega lahti jätta ei wõi. Nenda sama wõib Kalning oma nõudmised kohalise kohtu läbi nõuda.
Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega aast 1860 § 773. L.T.R.S. -