Meosare Köster Pärsmann kaebas, et temma põllo rentnik Karel Kerup minnewa talwe temma heinama pealt üks kuhhi heino, arwata 25 sado suur, ärra münud, agga mitte koddo tonud ja sõnnikuks teinud ja põle selle heinama pealt haggudeks suremad puud ärra raiunud ja weiksemad kassuma jätnud.

Nenda samma kaebas Pärsmann, et Karel Kerup temma honed Kontrahti järrel ei parranda, peale selle kui mitto korda on käsko sanud. Peale selle lasknud Karel Kerup põllo peal paljo liwa widdamisse teed sättida  ja ei olle neid mitte üllesse künnud.

Karel Kerup wastas, temma ei olla mitte üks kõrs heino münud, waid keik heinad koddo tonud ja ärra söötnud. Nenda samma wastas, et temma mitte üks weike egga sure pu heinama pealt ei issi olle raiunud egga ka teised raiuda lasknud. Honete parandamisest ei tea temma muud räkida, kui et need honed nenda samma on, kui enne on olnud ja mis tuul lõhkunud, on temma parandanud. 

Teed ei olle temma mitte lubbanud käia egga sõtkuda. 

Köster Pärsmanni poolt üllesse antud tunnistussed Peet Ulp, Jaan Tedder ja Jakob Ulp said kohto ette tellitud ja wastas Peet Ulp, et temma mitte ei tea, kas Karel Kerup heina on münud wõi mitte. Nenda samma ei tea ka mudest asjadest. Jaan Tedder astus ette ja wastas, et temma mitte ei tea tunnistada, et temma /Karel Kerup/üks kuhhi heino on ärra münud, nenda samma ei tea ka muust asjast. Jürri Allik ei teadnud suggugi tunnistada. Jakob Ulp astus wallakohtu ette ja ei teadnud keddagi tunnistada.

Mõistetud:

Karel Kerup peab kattused ärra parrandama ja teed üllesse kündma. Heina mümisse ja haggude ja pude pärrast wõib köster Pärsmann kui tunnistust saab ueste kaebdust tõsta.

Peakohtomees: /ristid/

Kohtomehed: /allkirjad või ristid/