Arrosare wenne õigeusso innimessed Ado Kärro, Hans Rumm, Hans Awik, Jaak Rebbane, Hans Alle, Jürri Põdra, Jaan Anni ja Jürri Jürrisson astusid jälle walla kohto ette ja kaebasid selle ülle, et jo minnewa aasta ammugi Riast 393 Rubla 87½ Kop. rahha Arrosare walla wallitsuse kätte wälja maksetud ärra jäotada ja nemmad, et kül mitto kümmend korda walla walitsusse käest nõudnud, ommeti mitte otsust ei olle sanud, kus se rahha jänud.

Walla kirjutaja wastas selletusseks, et Domainikohhus eeskirja möda sest 8mast Märtsist 1871 N 1313 Arrosare walla wallitsuse kätte 393 Rubl. 87½ Kop. maksa lubbanud ja Arrosare wallawannema abbi Jürri Luik sedda rahha Riast ärra tonud ja ütles kirjotaja mitto kümme kord wallawannem üttelnud olla sedda rahha, kuida eeskiri käskib, ärra jäggada ja selle ülle kwitungid Riga taggasi saatma.

Sest rahhast piddid kuida kirjotaja ette lugges sama:

	Rubl.	Kop.
Jakob Lass	78
Endine Räppo kõrsimees	42
Arrosare mõisa honete rahha	90	87½
Arrosare wallale jäggada	183
Summa	393 Rubl.	87½ Kop.

Arrosare walla wannem Jürri Kukk kaebas, et temma ammugi ja paljo kõwwa käskusid Jürri Luikel annud, sedda rahha wallakohtomaiasse tua, et seal wõib, kuida kästud ärra jäggada, agga Jürri Luik põlle mitte tonud.

Siis annud temma käsk sedda Rahha kässo möda ärra jäggada ja kwitungid innimeste käest wõtta ja temma kätte tua et Riga wõib sata, agga Jürri Luik ei pea temma sanna suggugi kulama, kärama wasto ütteldes, et minul selle rahhaga teggemist ei olle ja selle ülle on se assi liggemal terwe aast kestnud.

Nüüd kaebas walla wannem, kuida kirjotaja temmale üllesse annud, et Jürri Luik koggoni sedda rahha tahhab ommale warrastada ja selle tarwis mitmed wals kwitungid kirjotanud ehk kirjotada lasknud ja innimeste nimmed olla pannud, ilma et innimessed rahha on sanud., weel wähhem kwitungi kirjotamisssest ehk omma nimmest keddagid teawad ja pallus wallawannem keik need kwitungid innimestele ette luggeda ja küssida, kuidas se on ja asja kõwwaste järrele kulata.

Jürri Luik on omma walla kirjotaja kätte widud kwitungide järrele mis kwitungid pallunud Riga sata ja asjad ärra õientuada, wälja maksnud:

		Rubl	Kop
sel 10 Mail 1871 Arrosare mõisas	Peet Schönberg kätte	183
" 20 " "	Jürri Luik	15	70
" 4. Julil 1871 "	Jaan Anni	04	05
" 4. "1871 "	Jaak Rebbane	04
" 4. " 1871 "	Ado Kärro	04
17 Mail 1871 "	Ado Kurrikoff	42
4 Junl 1871 "	Jakob Lass	78
Summa		330 Rubl.	75 Kop.
Sedda möda peab Jürri Luik käes ollema		63 Rubl.	12½ Kop.

Peet Schönberg astus ette ja wastas, et temma sel 10mal Mail 1871 aastal Arrosare mõisas mitte üks koppik Jürri Luik käest ei olla sanud ja ei olla mitte se kwitung omma käega kirjotanud ei ka kirjotada lasknud, waid Jürri Luik on sedda temma eest waltsi kwitungi kirjotanud. Peet Schönberg andis üllesse, et temma Jürri Luigel Aastal 1866 lainanud 260 Rubla ja sest rahhast on taggasi sanud: Arrosare Preestri käest 1568 aastal 113 Rubl, Jürri Luik käest nud 1871 aastal Juli kuus 50 Rubl ja enne Jõulo 1871 aastal 10 rubla, Wallawannema käest tännawo 24 Rubl. 50 Kop. ja on Jürri Luik 98 rubl. 50 Kop. ommale warrastada tahtnud.

Keik innimessed andsid üllesse, et Jürri Luik mitte kellegi käest ei olle küssinud reisi kullo ja nemmad temmale mitte 15 Rubl. 70 Kop ei olle lubbanud, ning ei olle temma ka mitte küssinud. 

Jaak Rebbane ütles 4 rubla sanud ollema.

Ado Kärro wastas, et temma sel 4. Julil 1871 aastal Arrosare mõisas mitte üks rubla ei olle sanud, ei olle ka mitte kwitung 4 rubla ülle sanud egga kirjotada lasknud. Enno Jürri Luik kambres sand 1 rubl. rahha.

Sedda möda on Jürri Luik salganud ja ommale warrastades kwitungid waltsilt annud 180 Rubl. 32½ Kop. 

Jaan Anni ütles   agga Kolm rubl. sanud ollema, agga mitte 4 Rubl. 

Peale selle kaebasid keik innimessed, et Jürri Luik, kui keik mõisa kraam sanud ärra müdud, oksioni pealt rahha sanud 274 Rubla. Jürri Luik ja temma õe meest Juhhan Pärsmann luggenud sedda rahha Arrosare mõisas ja näinud sedda luggemist Hans Alle ja Jaan Põdra. 

Wallawannem Jürri Kukk kaebas, et temma Jürri Luikel 4 korda Kõwwa Käsk annud selle rahha pärrast kohto maiasse tulla ja rahha õientada, agga Jürri Luik ei olle 4 kõwwa kässo peale mitte tulnud ja teinud ennast haigeks pärrast sõitnud möda walda ümber ja kutsunud innimessi kihhelkonna kohto kaebama kohto maia pärrast.

Walla wannem kaebas weel, et Jürri Luik mitte kohto maiasse ei olle tulnud, ei ka laeka wõtmid liggi tonud, et ei sa ei pea rahha sisse panna ei ka maggasini wilja panti sisse panna.

Mõistetud:

Jürri Luik, kui waltsi kwitungi wälja andja ja rahha warrastaja, kohto käso kinnipiddaja ja wallas tülli teggia on siin Protokolli jures Keiserliko V Perno kihhelkonnakohto kätte anda asja järrele katsumiseks ja seadusse trahwimisseks. 

Peakohtomees /ristid/

Kohtomehed /allkirjad või ristid/