Perremees Karl Ruder kaibas se kohtu een, omma sullase Michkle Kreewaldi ülle, kes ni üllemelelinne, wastapandlik, sõnna kuulmatta nink omma teggude nink ellowiisi poolest ni häbbematta ollew, et mitte temma, ööse ümbrehulkmise perrast, ütsinda, ilm öörahuta, päiwa perremehhe aigu ei raiska, ent ei anna ka rahhu kigile maja rahwale, rikkup neide öörahhu, ni et üttelgi wõimalikk ei olle wõrkuse nink ussindusega omma päiwa tööd, ni kui kohhus, tetta; nimmelt ei pea Michkle Kreewald, mitma kõrralise keelmise perrä, maja tüttalatse rahhule.
Ni olli nimmitet Michkle Kreewald üts päiw tüttarlatsega tõugu kokkopandman, nakkanu temma omma wikkatit lõikama; üttelnu temmale tüttarlatse: "Michkle! löö meile enne rõugu kärbiku sisse, ni et meije wõime wilja nakkata rõukuu pandma ilma aja wiitmatta, sis wõit sinna pääle to omma wikkatit lõiku." Se pääle lännu Michkle Kreewald, nimmelt, tüttriku Juli Urbanikko mannu, kisseteden: " Kas teist minno sundja om!" wõtnu tüttriku käe pehmest lihhast kinni pitsitannu pöörten, ni et tüttrik Juli käen rööknu; sepääle tõmmanu temma Juli Urbaniku weel mahha nink löönu tedda käega puusa pääle. Sedda olles Anz Hiller ka nännu.
Nisammoti jälle kiiges kallimbal tööajal, lühhidelt enne Jakkap päiwa, tulnu naabripoisi weski mant, nimmelt Ado Kreewald nink Jaan Amos, nimmitet Ruderi tüttrike kambrede, oddangult, juttu ajama. Tük aiga ildamba, tulnu ka Michkle Kreewald sinna, kelle eest nemma usse kinni pandnu, sis nakkanu Michkle Kreewald wäggise sisse tükma, kiwwiga usse pääle kopputeden; sedda wäggise sisse tükmist kuulnu perremehhe, Karl Ruderi, Essa, lännu wälja nink nännu ütte ärrapaggewat. Kui ne poisi wanna Essa häält wäljan kuulnu, tulnu aidast wälja, nink lännu Jaan Amos temmale wasta; sellele üttelnu wanna Essa: " Poisi! mis te ust lahhute; " üttelnu Jaan Amos wasta: " Es olle meije, to olli Michkle Kreewald, kes sisse tükse."
Tükkikese aja perrast kuulnu wanna mees jälle usse lahkmist, lännu tõist kõrd wälja, nännu ütte aida saina nõale kõõri tõmmanu, wõtnu rehhä warre, tahtnu tedda lüwwa, sis lännu usse lahkja pakku, nink nännu wannamees sekõrd essi, et sullane Michkle Kreewald olnu. Se pääle lännu wanna Essa maggama, nink lõutu hommoku ülletullen, et se tüttrike kambre uss ärralahhut olnu. Küssitu tüttriku käest: " Kes se usse ärra lähknu?" üttelnu tüttriku, et neil uss takkast kinni pantu olnu, nink Michkle Kreewald wäggise sisse tükken se usse wallale, nink usse piida ehk tubba lahki löönu. Küsitu Michkle Kreewaldi käest, mis temmal ommetegi ommi tüttrike man asja om, kellega temma jo egga päiw koon om; üttelnu Mihkle Kreewald, et tüttriku Juli Urbanikko käen temma rahha 4 Rbl. olles, sedda tahtnu temma kätte nõuda; Kesk ööajal, wäggise tükmise läbbi!" päleki weel üttelnu tüttrik misgi suggust rahha Mihkle Kreewaldi käest henda käen ollewat.
Perremees, Karl Ruder, ei olle sekõrd kottun olnu, tulnu kell 5 hommugult koddu nink lõidnu kiik maja perret weel maggawat. Küsimisse päle wastutannu kiik, nimmelt tüttriku, et sullane Michkle Kreewald kik öö neide maggamise rahhu riknu, neid mitte rahhule jätnu, aida usse ärralahknu, seperrast kawwa maggama jänu nink ei kuulnu õigel ajal ülles tulla.
Mitto kõrd enne sedda, kaibanu tütriku, Juli Urbanik nink Marja Raudnaggel, wiimane weel ilma pääkoolin käimatta, perremehhe Karl Ruderile, kuis sullane, Michkle Kreewald, neil mitte ütsinda öörahhu ei andwat, enge neid ka ni wallusast näppistawat, et röökma peat, mis ka perremees essi mõnnikõrd nännu ja kuulnu.
Selle, et temma egga kõrd perremehhe keeldmise nink mannitsemisse man, ikkes tüttrike juttu wõlsis tennu nink ärra sallanu, wõtnu perremees se kõrd nõus, rätseppa Josep Koljo, kes temma man töön olnu, tüttrike kambrele maggama panda, tedda, Michkle Kreewaldi, kinni püüda nink ütskõrd nisuggutselle lärmile otsa tetta.
Se päle tulnu Michkle Kreewald jälle kesköö ajal tüttrike kambre mannu, eddimalt põrrutannu kinnipantu usse pääle jallaga, tõiselt jo kiigest jõwwust nink kolmas kõrd wõtnu ütte puu nink kangutannu usse wallale. Se pääle toonu tüttarlats, Marja Raudnaggel, perremehhele teedmise, et sullane Michkle Kreewald jälle usse wallale lahknu, wäggise neide mannu kambrede sisse tüknu, mis pääle perremees sinna lännu. Kambre läwwe pääl tulnu ka tüttrik Juli Urbanik kambrest wälja wasta; Michkle Kreewald jää Josep Koljoga weidi juttu ajama. Se pääle tõmmanuu perremes wäljastpoolt usse kinni nink pandnu kabla ja puuga kinni, nink lännu essi Kohtumehhe perrä.
Kui nüüd perremees kohtumehhe Johann Perwega kambre mannu tulnu, usse wallale tennu, tahnu Michkle Kreewald eddimalt wäggise aidast wälja tulla, ilma Kohtumehhe keeldmist kuulda, ent kui kästu tedda kinni köita, ei olle temma mitte hääga lasknu, kisknu henda wälja nink peetnu kirstu taade ärra, ent kui temma kinni kõutetus saanu, perremees hobbest ette pandma lännu, Kohtumees Johann Perw nink Anz Hiller seni kambre usse mannu perräkaema jäänu, tennu temma henda köitist wallale nink püüdnu wäggise Kohtumeest usse eest ärra tõugata, ent ei saanu. Se pääle saanu temma wastsest köutet, wankre pääle pantu, wallamaja Türmi wiija, Kohtumehhe Johann Perwe nink Anz Hilleri läbbi.
Ni kawwa om temma õige rahhule olnu, kui Tallo liggidal olnu, ent Tallost kaugembal, heitnu temma henda wankrist wälja, pandnu jalla ratta kõddatite wahhele nink üttelnu: "Kae täämba teije minno türmi ei wii!" Nüüd ei olle muidu tedda wankri pääle mitte taggasi panda saanu, kui lännu Kohtumees Tallu nink toonu abbi ütten.
Mihkle Kreewald tunnist sedda tõttes, et temma kül tüttriku Julit omma käega üttest temma ollast wai käest haardnu wai tõuganu nink kolm kõrd ka öösel neide kambren käinu om, ja ka käutmise man kambrest wälja tükken usse een saiswat Kohtumehhe Johann Perwe külge putnu om. Ka tunnist Michkle Kreewald, et kui temma ütskõrd öösel nimmitedu tüttrike man käinu, kos ka Karl Wellich olnu, sääl lärmitsennu, perremees mannu tulnu nink neid keeldnu. Tõine kõrd käinu temma öösel hambarohtu Juli käest otsman, nink jälle kõrd käinu temma Juli man öösel wikkati wäist otsman, iks kesköösel. Rahha ei olle temmal Juli käest nõuda ei otsi.
Marja Raudnaggel tunnist, et Michkle Kreewald kewwajast sani mitto woori neide man ööse käinu, egga kõrd ilma lubbatta: neil olnu kambre uss takkase puuda ärratoetut, temmal, Michkel Kreewaldil, olnu se teeda, sis tennu temma iks wallale nink lahknu mitto kõrd kambre piida ärra, mis wanna Essa päiwa parrandanu, sedda sullane, Michkle jälle öösel öahknu.
Nisammoti tunnistas tütrik Juli Urbanik, nink weel, et Michkle Kreewald tedda keswa pandmise man kolm kõrd rinnust kinni haardnu, mahha tõmmanu nink löönu, to perräst, et Juli Urbanik üttelnu: "Löö meile kärbiku sisse, kunna meije kattekesi keswa kokko panneme," Kolm kõrd om Michkle Kreewald öörahhu rikmise man ülle kige kihhä pitsitannu ja näppistanu, ni et temma wallu perrast rööknu.
Ka tunnist Anz Hiller, et temma nännu, kui Michkle Kreewald tütriku Juli Urbanikko rinnast kinni haardnu, mahha tõmmanu nink löönu, mis man temma tüttriku Juli ikmest kuulnu, nink tootannu töö mant ärra koddu minnä, kui temma, kui meeletu, tedda rahhule ei jätta.
Karl Wellich, kes perremehhe teedmisega kõrd sääl olnu, nink tüttriku hää meelega illusal wiisil temmaga juttu ajanu, tunnistap, tulnu jälle Mihkle Kreewald wäggise sisse, Juli Urbaniku kinni haardnu nink ni pitsitannu, et tüttrik kõwwaste rööknu wallu perrast, Karl Welliche pääle tähhentede, ähwärteden: " Kae tood poisi, keddas teije siija kambrede sisse lasknu, minna sinnu mannu ei lasse!"
Juli Urbanik tunnistap ka, e temmal ei rahha, ei wikkati wäits, ei ka hamba rohtu Michkle Kreewaldi käest wõetu olnu.
Karl Reissmann tunnist, et temma kuulnu, kui perremees tüttrike tõrrelnu, mis perrast ni kawwa magganu, nink kes neide kambre usse ärra lahknu. Üttelnu tüttriku, Juli Urbanik nink Marja Raudnaggel, et Michkle Kreewald lahk usse ärra nink es lasse meil maggada; sepäerräst tõrrelnu perremees sullast Michkle Kreewaldi, mis assi temmal tüttrike man öösel olles, kellega temma jo päiwa egga kõrd koon om; üttelnu Michkle Kreewald, et tütrik Juli Urbanikku käen temma rahha 4 Rbl. olnu, sedda kätte saama tüknu temma wäggise kambrede, kos tüttriku maggasiwa, ent tütrik Juli om ikku häälega wasta üttelnu, et temma käen üttegi Michkle Kreewaldi rahha ei olle.
Anz Hiller tunnist, Michkle Kreewald türmi wiimise man wäggise kombel henda wankrist wälja heitnu, nink muidu mitte wankre taggasi jõudnu panda, kui Kohtumees Johann Perw küllast abbi toonu, mis aig Anz Hiller tedda kinni peddanu, nink Mihkle Kreewald iks tedda, ni kui kiwwi otsen, mullatükkiga wissata püüdnu.
Pääle kiige neide pahhandusi Michkle Kreewaldi perrast, pallel perrmees Karl Ruder sedda kohhut weel, Michkle Kreewald temma mant priis tetta, et üts sullane, kes perremehhe sõnna ei kuule, temma majarahwa rahhu ei hoija, nink henda kiige kallimbal tööajal haiges tegge, mis läbbi temma, Michkle Kreewald, temmale 10 päiwa ärra wiitnu.
Michkle Kreewald tunnist, et temma 2 kõrd, kumbgi kõrd 2 päiwa haige olnu, nink muidu söögiwahhe kaupa, neid temma selgeste es mälletas.
Ni kui nüüd kigest selgest nätta om, et Mihkle Kreewald üts sõnnakulmatta sullane om, perremehhe keeldmise perrä maja rahwa rahhu mitte hoita wõtta, selleperrast mitte essi päiwa tööd ei sa tetta, enge tõiste öörahhu rikmise perräst ka tõisi puhhata nink kõrra perräst tööd tetta ei saa, nink perremehhe sõnna, nihääste kui essi Kohtumehhe sõnna sukkugi ei häbbene, ommat tikket tahtmist suure julgusega kigen paigan pruukip, wäggise ust lahken tütrike mannu tükkip, nik wõlsmise perräst, et Kohtumees Johann Perw tedda wankrist mahha tõuganu, kos temma henda wäggise mahha heitnu, nink weel abbiga wankri pääle piddi pantus saama, sepärrast sääduse wastapandmise perräst, nink, et temma julgunu ka kohtumeest Johann Perwe usse eest, omma tunnistuse perrä tõugata, sai mõistetus: et Michkle Kreewald peap 30 Witsa lööki saama ja perremehhest prii, ennegi peap perremees temma leppitust palgast ni paljo temmale kätte masma, mis täämbätseni päiwani wälja teeb: aasta palk 35 Rbl. puhhast rahha leppit; aasta allustusest 25 Märzist kunni seni päiwani 5 kuud 10 päiwa, wiitet 10 päiwa mahha arwat, om 5 kuu eest a' 2,92 Kop. jo ärramastu, nink weel massa omm 9,60 Kop. nink massap pääle se, se aasta päärahha weel perremees.
Seda palga selletust tunnist Michkle Kreewald tõttes.
Perremees Karl Ruder kaibas se kohtu een, omma sullase Michkle Kreewaldi ülle, kes ni üllemelelinne, wastapandlik, sõnna kuulmatta nink omma teggude nink ellowiisi poolest ni häbbematta ollew, et mitte temma, ööse ümbrehulkmise perrast, ütsinda, ilm öörahuta, päiwa perremehhe aigu ei raiska, ent ei anna ka rahhu kigile maja rahwale, rikkup neide öörahhu, ni et üttelgi wõimalikk ei olle wõrkuse nink ussindusega omma päiwa tööd, ni kui kohhus, tetta; nimmelt ei pea Michkle Kreewald, mitma kõrralise keelmise perrä, maja tüttalatse rahhule.
Ni olli nimmitet Michkle Kreewald üts päiw tüttarlatsega tõugu kokkopandman, nakkanu temma omma wikkatit lõikama; üttelnu temmale tüttarlatse: "Michkle! löö meile enne rõugu kärbiku sisse, ni et meije wõime wilja nakkata rõukuu pandma ilma aja wiitmatta, sis wõit sinna pääle to omma wikkatit lõiku." Se pääle lännu Michkle Kreewald, nimmelt, tüttriku Juli Urbanikko mannu, kisseteden: " Kas teist minno sundja om!" wõtnu tüttriku käe pehmest lihhast kinni pitsitannu pöörten, ni et tüttrik Juli käen rööknu; sepääle tõmmanu temma Juli Urbaniku weel mahha nink löönu tedda käega puusa pääle. Sedda olles Anz Hiller ka nännu.
Nisammoti jälle kiiges kallimbal tööajal, lühhidelt enne Jakkap päiwa, tulnu naabripoisi weski mant, nimmelt Ado Kreewald nink Jaan Amos, nimmitet Ruderi tüttrike kambrede, oddangult, juttu ajama. Tük aiga ildamba, tulnu ka Michkle Kreewald sinna, kelle eest nemma usse kinni pandnu, sis nakkanu Michkle Kreewald wäggise sisse tükma, kiwwiga usse pääle kopputeden; sedda wäggise sisse tükmist kuulnu perremehhe, Karl Ruderi, Essa, lännu wälja nink nännu ütte ärrapaggewat. Kui ne poisi wanna Essa häält wäljan kuulnu, tulnu aidast wälja, nink lännu Jaan Amos temmale wasta; sellele üttelnu wanna Essa: " Poisi! mis te ust lahhute; " üttelnu Jaan Amos wasta: " Es olle meije, to olli Michkle Kreewald, kes sisse tükse."
Tükkikese aja perrast kuulnu wanna mees jälle usse lahkmist, lännu tõist kõrd wälja, nännu ütte aida saina nõale kõõri tõmmanu, wõtnu rehhä warre, tahtnu tedda lüwwa, sis lännu usse lahkja pakku, nink nännu wannamees sekõrd essi, et sullane Michkle Kreewald olnu. Se pääle lännu wanna Essa maggama, nink lõutu hommoku ülletullen, et se tüttrike kambre uss ärralahhut olnu. Küssitu tüttriku käest: " Kes se usse ärra lähknu?" üttelnu tüttriku, et neil uss takkast kinni pantu olnu, nink Michkle Kreewald wäggise sisse tükken se usse wallale, nink usse piida ehk tubba lahki löönu. Küsitu Michkle Kreewaldi käest, mis temmal ommetegi ommi tüttrike man asja om, kellega temma jo egga päiw koon om; üttelnu Mihkle Kreewald, et tüttriku Juli Urbanikko käen temma rahha 4 Rbl. olles, sedda tahtnu temma kätte nõuda; Kesk ööajal, wäggise tükmise läbbi!" päleki weel üttelnu tüttrik misgi suggust rahha Mihkle Kreewaldi käest henda käen ollewat.
Perremees, Karl Ruder, ei olle sekõrd kottun olnu, tulnu kell 5 hommugult koddu nink lõidnu kiik maja perret weel maggawat. Küsimisse päle wastutannu kiik, nimmelt tüttriku, et sullane Michkle Kreewald kik öö neide maggamise rahhu riknu, neid mitte rahhule jätnu, aida usse ärralahknu, seperrast kawwa maggama jänu nink ei kuulnu õigel ajal ülles tulla.
Mitto kõrd enne sedda, kaibanu tütriku, Juli Urbanik nink Marja Raudnaggel, wiimane weel ilma pääkoolin käimatta, perremehhe Karl Ruderile, kuis sullane, Michkle Kreewald, neil mitte ütsinda öörahhu ei andwat, enge neid ka ni wallusast näppistawat, et röökma peat, mis ka perremees essi mõnnikõrd nännu ja kuulnu.
Selle, et temma egga kõrd perremehhe keeldmise nink mannitsemisse man, ikkes tüttrike juttu wõlsis tennu nink ärra sallanu, wõtnu perremees se kõrd nõus, rätseppa Josep Koljo, kes temma man töön olnu, tüttrike kambrele maggama panda, tedda, Michkle Kreewaldi, kinni püüda nink ütskõrd nisuggutselle lärmile otsa tetta.
Se päle tulnu Michkle Kreewald jälle kesköö ajal tüttrike kambre mannu, eddimalt põrrutannu kinnipantu usse pääle jallaga, tõiselt jo kiigest jõwwust nink kolmas kõrd wõtnu ütte puu nink kangutannu usse wallale. Se pääle toonu tüttarlats, Marja Raudnaggel, perremehhele teedmise, et sullane Michkle Kreewald jälle usse wallale lahknu, wäggise neide mannu kambrede sisse tüknu, mis pääle perremees sinna lännu. Kambre läwwe pääl tulnu ka tüttrik Juli Urbanik kambrest wälja wasta; Michkle Kreewald jää Josep Koljoga weidi juttu ajama. Se pääle tõmmanuu perremes wäljastpoolt usse kinni nink pandnu kabla ja puuga kinni, nink lännu essi Kohtumehhe perrä.
Kui nüüd perremees kohtumehhe Johann Perwega kambre mannu tulnu, usse wallale tennu, tahnu Michkle Kreewald eddimalt wäggise aidast wälja tulla, ilma Kohtumehhe keeldmist kuulda, ent kui kästu tedda kinni köita, ei olle temma mitte hääga lasknu, kisknu henda wälja nink peetnu kirstu taade ärra, ent kui temma kinni kõutetus saanu, perremees hobbest ette pandma lännu, Kohtumees Johann Perw nink Anz Hiller seni kambre usse mannu perräkaema jäänu, tennu temma henda köitist wallale nink püüdnu wäggise Kohtumeest usse eest ärra tõugata, ent ei saanu. Se pääle saanu temma wastsest köutet, wankre pääle pantu, wallamaja Türmi wiija, Kohtumehhe Johann Perwe nink Anz Hilleri läbbi.
Ni kawwa om temma õige rahhule olnu, kui Tallo liggidal olnu, ent Tallost kaugembal, heitnu temma henda wankrist wälja, pandnu jalla ratta kõddatite wahhele nink üttelnu: "Kae täämba teije minno türmi ei wii!" Nüüd ei olle muidu tedda wankri pääle mitte taggasi panda saanu, kui lännu Kohtumees Tallu nink toonu abbi ütten.
Mihkle Kreewald tunnist sedda tõttes, et temma kül tüttriku Julit omma käega üttest temma ollast wai käest haardnu wai tõuganu nink kolm kõrd ka öösel neide kambren käinu om, ja ka käutmise man kambrest wälja tükken usse een saiswat Kohtumehhe Johann Perwe külge putnu om. Ka tunnist Michkle Kreewald, et kui temma ütskõrd öösel nimmitedu tüttrike man käinu, kos ka Karl Wellich olnu, sääl lärmitsennu, perremees mannu tulnu nink neid keeldnu. Tõine kõrd käinu temma öösel hambarohtu Juli käest otsman, nink jälle kõrd käinu temma Juli man öösel wikkati wäist otsman, iks kesköösel. Rahha ei olle temmal Juli käest nõuda ei otsi.
Marja Raudnaggel tunnist, et Michkle Kreewald kewwajast sani mitto woori neide man ööse käinu, egga kõrd ilma lubbatta: neil olnu kambre uss takkase puuda ärratoetut, temmal, Michkel Kreewaldil, olnu se teeda, sis tennu temma iks wallale nink lahknu mitto kõrd kambre piida ärra, mis wanna Essa päiwa parrandanu, sedda sullane, Michkle jälle öösel öahknu.
Nisammoti tunnistas tütrik Juli Urbanik, nink weel, et Michkle Kreewald tedda keswa pandmise man kolm kõrd rinnust kinni haardnu, mahha tõmmanu nink löönu, to perräst, et Juli Urbanik üttelnu: "Löö meile kärbiku sisse, kunna meije kattekesi keswa kokko panneme," Kolm kõrd om Michkle Kreewald öörahhu rikmise man ülle kige kihhä pitsitannu ja näppistanu, ni et temma wallu perrast rööknu.
Ka tunnist Anz Hiller, et temma nännu, kui Michkle Kreewald tütriku Juli Urbanikko rinnast kinni haardnu, mahha tõmmanu nink löönu, mis man temma tüttriku Juli ikmest kuulnu, nink tootannu töö mant ärra koddu minnä, kui temma, kui meeletu, tedda rahhule ei jätta.
Karl Wellich, kes perremehhe teedmisega kõrd sääl olnu, nink tüttriku hää meelega illusal wiisil temmaga juttu ajanu, tunnistap, tulnu jälle Mihkle Kreewald wäggise sisse, Juli Urbaniku kinni haardnu nink ni pitsitannu, et tüttrik kõwwaste rööknu wallu perrast, Karl Welliche pääle tähhentede, ähwärteden: " Kae tood poisi, keddas teije siija kambrede sisse lasknu, minna sinnu mannu ei lasse!"
Juli Urbanik tunnistap ka, e temmal ei rahha, ei wikkati wäits, ei ka hamba rohtu Michkle Kreewaldi käest wõetu olnu.
Karl Reissmann tunnist, et temma kuulnu, kui perremees tüttrike tõrrelnu, mis perrast ni kawwa magganu, nink kes neide kambre usse ärra lahknu. Üttelnu tüttriku, Juli Urbanik nink Marja Raudnaggel, et Michkle Kreewald lahk usse ärra nink es lasse meil maggada; sepäerräst tõrrelnu perremees sullast Michkle Kreewaldi, mis assi temmal tüttrike man öösel olles, kellega temma jo päiwa egga kõrd koon om; üttelnu Michkle Kreewald, et tütrik Juli Urbanikku käen temma rahha 4 Rbl. olnu, sedda kätte saama tüknu temma wäggise kambrede, kos tüttriku maggasiwa, ent tütrik Juli om ikku häälega wasta üttelnu, et temma käen üttegi Michkle Kreewaldi rahha ei olle.
Anz Hiller tunnist, Michkle Kreewald türmi wiimise man wäggise kombel henda wankrist wälja heitnu, nink muidu mitte wankre taggasi jõudnu panda, kui Kohtumees Johann Perw küllast abbi toonu, mis aig Anz Hiller tedda kinni peddanu, nink Mihkle Kreewald iks tedda, ni kui kiwwi otsen, mullatükkiga wissata püüdnu.
Pääle kiige neide pahhandusi Michkle Kreewaldi perrast, pallel perrmees Karl Ruder sedda kohhut weel, Michkle Kreewald temma mant priis tetta, et üts sullane, kes perremehhe sõnna ei kuule, temma majarahwa rahhu ei hoija, nink henda kiige kallimbal tööajal haiges tegge, mis läbbi temma, Michkle Kreewald, temmale 10 päiwa ärra wiitnu.
Michkle Kreewald tunnist, et temma 2 kõrd, kumbgi kõrd 2 päiwa haige olnu, nink muidu söögiwahhe kaupa, neid temma selgeste es mälletas.
Ni kui nüüd kigest selgest nätta om, et Mihkle Kreewald üts sõnnakulmatta sullane om, perremehhe keeldmise perrä maja rahwa rahhu mitte hoita wõtta, selleperrast mitte essi päiwa tööd ei sa tetta, enge tõiste öörahhu rikmise perräst ka tõisi puhhata nink kõrra perräst tööd tetta ei saa, nink perremehhe sõnna, nihääste kui essi Kohtumehhe sõnna sukkugi ei häbbene, ommat tikket tahtmist suure julgusega kigen paigan pruukip, wäggise ust lahken tütrike mannu tükkip, nik wõlsmise perräst, et Kohtumees Johann Perw tedda wankrist mahha tõuganu, kos temma henda wäggise mahha heitnu, nink weel abbiga wankri pääle piddi pantus saama, sepärrast sääduse wastapandmise perräst, nink, et temma julgunu ka kohtumeest Johann Perwe usse eest, omma tunnistuse perrä tõugata, sai mõistetus: et Michkle Kreewald peap 30 Witsa lööki saama ja perremehhest prii, ennegi peap perremees temma leppitust palgast ni paljo temmale kätte masma, mis täämbätseni päiwani wälja teeb: aasta palk 35 Rbl. puhhast rahha leppit; aasta allustusest 25 Märzist kunni seni päiwani 5 kuud 10 päiwa, wiitet 10 päiwa mahha arwat, om 5 kuu eest a' 2,92 Kop. jo ärramastu, nink weel massa omm 9,60 Kop. nink massap pääle se, se aasta päärahha weel perremees.
Seda palga selletust tunnist Michkle Kreewald tõttes.
