Jaan Wirok sallas ärra, et temma Johann Samenile mitte löönu es olles, enge Johann Samen kotsilt, kui talgust koddu tulnu, olles joobnu olnu nink tedda löönu, sepäle temma tedda kinni wõtnu nink ennegi mahha tõmmanu olles.
Johann Klockmann tunnist, kui temma üttenkoon talgust koddu tulnu, ehtnu haino perrä sõitma, ent ei sanu, tahtnu puhkama heidata, nink olnu Jaan Wirock nink Johann Saamen eddimalt mõllemba omma sängi pääl koggoni waiklikko, perrast tõsnu neidewahhel kõnne nink kõwwa Tülli, nink kulnu Johann Klockmann tõisen Tarren ütte löömist, lännu kotsilt sinna tõiste Tarre nink nännuu Johann Saamenit põrmandul maal nink Jaan Wirok saisnu man, nipeä kui temma neide käest waigisteden küüsinu: " Poisi" mis to tan teete?" nännu Johann Klockmann, kui Jaan Wiroki naine Marri pirru tulle ärrakistodanu, tarre pimmes jäänu nink temma se päle omma tarre taggasi lännu; perrast tulnu Johann Saamen temma tarre nink näitanu ütte puud, üttelden, et Jaan Wirok tedda sellega löönu.
Johann Klockmann tunnist, et temma poig Karl seddasamma nännu olles nink weel, et Johann Saamen mitte joobnu olnu.
Wöörmöndre Peter Sollmann, kes sedda asja sääl kotsilt ülle kaemas käwwe, tunnist, et temma seddä wälja wiidu sängi käsknu sisse wiija nink nännu, et se langa risti jalg, minkaga Jaan Wirok - Johann Saamenit löönu, keddas temma ka Johann Klockmannile näidanu, koggoni werrine, naise silm löömisest koggoni sinnine nink Johann Saameni näggo werrine olnu, nink tähhele pandnu, et se löök ninna päle saanu, kos märk nätta om.
Ni kui kiigest sellest nätta, et Jaan Wirok süüdlane om, nimmelt tunnistaja Johan Klockmanni tunnistuse päle, et temma Johann Saamenit põrmandu pääl maan nännu, puu, minkaga löödu, werrine olnu, nink Jaan Wiroki naine Marri tulle ärrakistutannu; mis arwata lassep, selle läbbi tunnistust ärra katta,
Sai mõistetus: et Jaan Wirok peap maja tülli, ja Johann Saameni nink temma naise löömise perräst Johann Saamenile 2 Rbl. wallu rahha nink 2 Rbl. trahwi Wallaladiko 14 päiwa sissen ärramasma.
Suuremban Kohtun käimise säädus sai neile kuulutedus.
Palwe päle sai trahwi rahha 1½ Rubl. mahha jättetus nink mass Jaan Wirok 2½ Rubl. sel 7. Decembril 1873 se Kohtu sisse. 2 Rbl. sai sel 15. Februaril 1874 Johann Saamenile wäljamastu nink 50 Kop. Trahwiladiko sisse kirjotedus.
Jaan Wirok sallas ärra, et temma Johann Samenile mitte löönu es olles, enge Johann Samen kotsilt, kui talgust koddu tulnu, olles joobnu olnu nink tedda löönu, sepäle temma tedda kinni wõtnu nink ennegi mahha tõmmanu olles.
Johann Klockmann tunnist, kui temma üttenkoon talgust koddu tulnu, ehtnu haino perrä sõitma, ent ei sanu, tahtnu puhkama heidata, nink olnu Jaan Wirock nink Johann Saamen eddimalt mõllemba omma sängi pääl koggoni waiklikko, perrast tõsnu neidewahhel kõnne nink kõwwa Tülli, nink kulnu Johann Klockmann tõisen Tarren ütte löömist, lännu kotsilt sinna tõiste Tarre nink nännuu Johann Saamenit põrmandul maal nink Jaan Wirok saisnu man, nipeä kui temma neide käest waigisteden küüsinu: " Poisi" mis to tan teete?" nännu Johann Klockmann, kui Jaan Wiroki naine Marri pirru tulle ärrakistodanu, tarre pimmes jäänu nink temma se päle omma tarre taggasi lännu; perrast tulnu Johann Saamen temma tarre nink näitanu ütte puud, üttelden, et Jaan Wirok tedda sellega löönu.
Johann Klockmann tunnist, et temma poig Karl seddasamma nännu olles nink weel, et Johann Saamen mitte joobnu olnu.
Wöörmöndre Peter Sollmann, kes sedda asja sääl kotsilt ülle kaemas käwwe, tunnist, et temma seddä wälja wiidu sängi käsknu sisse wiija nink nännu, et se langa risti jalg, minkaga Jaan Wirok - Johann Saamenit löönu, keddas temma ka Johann Klockmannile näidanu, koggoni werrine, naise silm löömisest koggoni sinnine nink Johann Saameni näggo werrine olnu, nink tähhele pandnu, et se löök ninna päle saanu, kos märk nätta om.
Ni kui kiigest sellest nätta, et Jaan Wirok süüdlane om, nimmelt tunnistaja Johan Klockmanni tunnistuse päle, et temma Johann Saamenit põrmandu pääl maan nännu, puu, minkaga löödu, werrine olnu, nink Jaan Wiroki naine Marri tulle ärrakistutannu; mis arwata lassep, selle läbbi tunnistust ärra katta,
Sai mõistetus: et Jaan Wirok peap maja tülli, ja Johann Saameni nink temma naise löömise perräst Johann Saamenile 2 Rbl. wallu rahha nink 2 Rbl. trahwi Wallaladiko 14 päiwa sissen ärramasma.
Suuremban Kohtun käimise säädus sai neile kuulutedus.
Palwe päle sai trahwi rahha 1½ Rubl. mahha jättetus nink mass Jaan Wirok 2½ Rubl. sel 7. Decembril 1873 se Kohtu sisse. 2 Rbl. sai sel 15. Februaril 1874 Johann Saamenile wäljamastu nink 50 Kop. Trahwiladiko sisse kirjotedus.
