Karl Libeon, Wannast Anzlast, kes Walka Mihkle ladele sõita, Karl Nereri wankri wõtnu, lühhedelt enne ärra tullekit ladelt, lännu temma lõppetuses napsi jooma, kutsnu omma reisi seltsimeest Johann Ruwenit ka ütten, ent ei tulnud nink üttelnu: " Minna olle wässinu nink heita maggama, " nink heidanu henda ka temma wankride maggama, se olnu wasta õddangut, ent kui taggasi tulno, lõudnu Johann Ruwenit wankrist wäljan, saisten kummale temma wankre peele päll lastu, pandnu hobbese ette, istnu kik neljakesi wankri päle, neide kesken ka Johann Ruwen, ehk wahhest pool wersta ärra sõitnu, lõudnu, et middagi se wankre külge iks pess, wõtnu tulle ülles, lõudnu, et wankril taggumatse wankrezõõri olnu ärrawahhetedu, nink üttel neist üts peud pudunu, sepäerrast kõddaride pääl joosnu.
Selle, et Johann Ruwen wankri hoitja olnu nink sääl kotsil üllewan olnu, kui lõudnu, et perramatse wankre zõõri ärrawahhetet olnu, küsinuwa tedda: "Kohhes sinna imma wankri zõõri ollet jätnu?" wastutanu Johann Ruwen; et temma magganu olles nink seest middagi es tijas, ent kõwwaste perränõuden, wastutannu Johann Ruwen: "Sinna weijet omma wankre Wastse Anzla rahwa sekka, no wahhetiwa ärra ja läwa Emmajõe, Sangaste kaudu, et minne takkast perrä. Kassimõisa rehhe mannu ehk Allakõrtzi, sinnä na kokko läwe, wõi olla, et sis saat kätte, siski ütsinda ärra minne, na omma wahhest joobnu innemise, kui omma ärra lõwwat, na teggewa sinno wahhest terwiseta, et minna lä ka ütten," ent kui Annemõisa kõrtsi mannu saanu, ei tulnu Johann Ruwen mitte ütten.
Sedda tunnistawa Jacob Nerer nink Karl Libeon sõnnast sõnna, kui ütten käija tõttes.
Ka tunnistas Jacob Nerer, et Jaan Hainas omman kottun temmale selletanu, to aja sissen, kui ne tõise ladele lõppetuse käigi pääl olnu, kolm ehk nelli meest neide wankride man seisnu, wankri pulke pesnu, üts neist temma, Jaan Hainase mannu tulnu, kõnne wiisi selletano, et temma Pikka poolt Karl Pik om. Ja Karl Pick olnu ka se lõppetuse käige pääl ütten, ent enne neid ärra lännu, perräst kokko saijen selletan Karl Pick, et õige hä, et minna ennembisi ärra tulli, muido olles hobbese riista päält ärra wõetus sanu, et teil om hobbese päitse pääst ärrawõetu. Jaan Mahlbergi märkmise pääle, saanu ne zõõri Jaan Raud käest kätte.
Jaan Raud tunnist, et ne wankre temma naise essal Karl Reismann omma olnu, temma omma hobbese mümise tarbis kõrwale pandnu, temmaga ütten ladele sõitnu, kui hobbese ärramüünu, sis Märdi Johann Kreewaldiga koddu tulnu, Karl Reismann neile järge tulnu nink üttelnu: " Nüüd olle hobbese nink wankri wahhetanu."
Karl Reismann tunnist sedda tõttes, et temma ne wankri Johann Ruweniga wahhetanu nink Johann Ruwenile 2 Rbl. pääle masnu.
Johann Ruwenn sallas sedda wahhetust koggoni ärra nink arwas, kelle käest zõõri kätte saiwa, se tedda ka puhhastanu om, 15 Rbl. ärrawõtnu. Sai küüsitus: " kui Karl Libeon ja Jacob Nerer tunnistawa, et sinna ni wässino olnu, et Karl Pick 5 Rbl. ja 25 Kop. omma rahha sinno käest ärrawõtnu, kos sinno sis ni paljo rahha olli?" ütles Johann Ruwen, et temma ütte müüdu õhwakese eest 11 Rbl. saanu nink Karl Libeoni käest laade päiwa hommugul 10 Rbl. wõlgu saanu.
Karl Libeon tunnist sedda wõlsis, et temma Johann Ruwenile laade päiwa hommugul ei 10 Rbl., ei ka muido middagi lainanu ei olle, ent wanna nõudmist mõnne aasta takkast kül olles temma käest.
Ni kui kiigest nätta, et Johann Ruwen kõwwate napsu ehk joobnu olnu, päle selle se 10 Rbl. wõlsi perrast, omma plaani tetta tahtsi, et 15 Rbl. kui ärrawarrastet, tõttes lännu, nink Karl Reismann nisammoti ärra joonu olnu, minkast arwata, et nemma joobnu pääga ne zõõri henda wahhel wahhetanu omma.
Sai mõistetus: se assi tühjas, nink peawa ne zõõri taggasi wahhetama ni, et eggaüts omma kätte saap, ehk, kes rahhule ei olle, toogu parrembat tunnistust, ehk wõtku Protocoll 8 päiwa sissen wälja.
Perran sedda olles Johann Ruwen üttelnu, et Wastse Anzla kogokonna Kohtumehhe olles ärra joodet. Karl Reismanni poolt, selle oles õigus Karl Reismannile saanu nink mitte temmale.
Sedda tunnist Karl Kidron Urwastest nink Johann Kreewald tõttes, ka tunnist Johann Ruwen essi sedda õiges, et ni iks tettawat. Sai küsitus, kas temma wõi tunnistuse läbbi seda selges tetta, ütles Johann Ruwen, täl ei olle märjastki tunnistust, ei olle ka nännu, tekku khhus, mis taht, antko andis wai ei. Enne sedda, kui Kohtumees Jaan Kreewald tedda, Johann Ruweni, wankri wahhetamise perräst, päle saadu 2 Rbl. rahha perrast küsse: " Sa saijet 2 Rbl. päle?" wastut Johann Ruwen roppuste: "Sis sa wõttit essi ne 2 Rbl!"
Selle kohtu trotzmise perräst sai mõistetus, et Johann Ruwen 15 witsa hoopi saap, ehk kotsilt 3 Rbl. wallaladikude massma peap.
Johann Ruwen massis ne 3 Rbl. Kohtu kätte ärra.
Karl Libeon, Wannast Anzlast, kes Walka Mihkle ladele sõita, Karl Nereri wankri wõtnu, lühhedelt enne ärra tullekit ladelt, lännu temma lõppetuses napsi jooma, kutsnu omma reisi seltsimeest Johann Ruwenit ka ütten, ent ei tulnud nink üttelnu: " Minna olle wässinu nink heita maggama, " nink heidanu henda ka temma wankride maggama, se olnu wasta õddangut, ent kui taggasi tulno, lõudnu Johann Ruwenit wankrist wäljan, saisten kummale temma wankre peele päll lastu, pandnu hobbese ette, istnu kik neljakesi wankri päle, neide kesken ka Johann Ruwen, ehk wahhest pool wersta ärra sõitnu, lõudnu, et middagi se wankre külge iks pess, wõtnu tulle ülles, lõudnu, et wankril taggumatse wankrezõõri olnu ärrawahhetedu, nink üttel neist üts peud pudunu, sepäerrast kõddaride pääl joosnu.
Selle, et Johann Ruwen wankri hoitja olnu nink sääl kotsil üllewan olnu, kui lõudnu, et perramatse wankre zõõri ärrawahhetet olnu, küsinuwa tedda: "Kohhes sinna imma wankri zõõri ollet jätnu?" wastutanu Johann Ruwen; et temma magganu olles nink seest middagi es tijas, ent kõwwaste perränõuden, wastutannu Johann Ruwen: "Sinna weijet omma wankre Wastse Anzla rahwa sekka, no wahhetiwa ärra ja läwa Emmajõe, Sangaste kaudu, et minne takkast perrä. Kassimõisa rehhe mannu ehk Allakõrtzi, sinnä na kokko läwe, wõi olla, et sis saat kätte, siski ütsinda ärra minne, na omma wahhest joobnu innemise, kui omma ärra lõwwat, na teggewa sinno wahhest terwiseta, et minna lä ka ütten," ent kui Annemõisa kõrtsi mannu saanu, ei tulnu Johann Ruwen mitte ütten.
Sedda tunnistawa Jacob Nerer nink Karl Libeon sõnnast sõnna, kui ütten käija tõttes.
Ka tunnistas Jacob Nerer, et Jaan Hainas omman kottun temmale selletanu, to aja sissen, kui ne tõise ladele lõppetuse käigi pääl olnu, kolm ehk nelli meest neide wankride man seisnu, wankri pulke pesnu, üts neist temma, Jaan Hainase mannu tulnu, kõnne wiisi selletano, et temma Pikka poolt Karl Pik om. Ja Karl Pick olnu ka se lõppetuse käige pääl ütten, ent enne neid ärra lännu, perräst kokko saijen selletan Karl Pick, et õige hä, et minna ennembisi ärra tulli, muido olles hobbese riista päält ärra wõetus sanu, et teil om hobbese päitse pääst ärrawõetu. Jaan Mahlbergi märkmise pääle, saanu ne zõõri Jaan Raud käest kätte.
Jaan Raud tunnist, et ne wankre temma naise essal Karl Reismann omma olnu, temma omma hobbese mümise tarbis kõrwale pandnu, temmaga ütten ladele sõitnu, kui hobbese ärramüünu, sis Märdi Johann Kreewaldiga koddu tulnu, Karl Reismann neile järge tulnu nink üttelnu: " Nüüd olle hobbese nink wankri wahhetanu."
Karl Reismann tunnist sedda tõttes, et temma ne wankri Johann Ruweniga wahhetanu nink Johann Ruwenile 2 Rbl. pääle masnu.
Johann Ruwenn sallas sedda wahhetust koggoni ärra nink arwas, kelle käest zõõri kätte saiwa, se tedda ka puhhastanu om, 15 Rbl. ärrawõtnu. Sai küüsitus: " kui Karl Libeon ja Jacob Nerer tunnistawa, et sinna ni wässino olnu, et Karl Pick 5 Rbl. ja 25 Kop. omma rahha sinno käest ärrawõtnu, kos sinno sis ni paljo rahha olli?" ütles Johann Ruwen, et temma ütte müüdu õhwakese eest 11 Rbl. saanu nink Karl Libeoni käest laade päiwa hommugul 10 Rbl. wõlgu saanu.
Karl Libeon tunnist sedda wõlsis, et temma Johann Ruwenile laade päiwa hommugul ei 10 Rbl., ei ka muido middagi lainanu ei olle, ent wanna nõudmist mõnne aasta takkast kül olles temma käest.
Ni kui kiigest nätta, et Johann Ruwen kõwwate napsu ehk joobnu olnu, päle selle se 10 Rbl. wõlsi perrast, omma plaani tetta tahtsi, et 15 Rbl. kui ärrawarrastet, tõttes lännu, nink Karl Reismann nisammoti ärra joonu olnu, minkast arwata, et nemma joobnu pääga ne zõõri henda wahhel wahhetanu omma.
Sai mõistetus: se assi tühjas, nink peawa ne zõõri taggasi wahhetama ni, et eggaüts omma kätte saap, ehk, kes rahhule ei olle, toogu parrembat tunnistust, ehk wõtku Protocoll 8 päiwa sissen wälja.
Perran sedda olles Johann Ruwen üttelnu, et Wastse Anzla kogokonna Kohtumehhe olles ärra joodet. Karl Reismanni poolt, selle oles õigus Karl Reismannile saanu nink mitte temmale.
Sedda tunnist Karl Kidron Urwastest nink Johann Kreewald tõttes, ka tunnist Johann Ruwen essi sedda õiges, et ni iks tettawat. Sai küsitus, kas temma wõi tunnistuse läbbi seda selges tetta, ütles Johann Ruwen, täl ei olle märjastki tunnistust, ei olle ka nännu, tekku khhus, mis taht, antko andis wai ei. Enne sedda, kui Kohtumees Jaan Kreewald tedda, Johann Ruweni, wankri wahhetamise perräst, päle saadu 2 Rbl. rahha perrast küsse: " Sa saijet 2 Rbl. päle?" wastut Johann Ruwen roppuste: "Sis sa wõttit essi ne 2 Rbl!"
Selle kohtu trotzmise perräst sai mõistetus, et Johann Ruwen 15 witsa hoopi saap, ehk kotsilt 3 Rbl. wallaladikude massma peap.
Johann Ruwen massis ne 3 Rbl. Kohtu kätte ärra.
