Täämbatsel päiwal lõidis eestistja Mango Maritz sullase Johann Künnapä käest ütte kakkeluse rawwa.
Sedda rauda tunnist Johann Künnapä ommas nink and ülles, et rautsep Peter Newe temmale Marja päiwa aigu sel Kewwajal 1873 sõpruse poolest annu olles, üttelden: "Sinna saat nüüd Külla sisse ellama, kos paljo poise om, nink kui meije ööse tüttrike mannu läme, sis tulle sinna minno mannu ehk lä minna sinno mannu, hoijame henda üttel nõul nink kui keaki meid peäs putma, sis om see kakkelusrawwaga hä mõnnus wasta lüwwa."
Sep, Peter Newe, sallas sedda ärra nink tunnist, et temma nisuggust rõngast muile kellegi mitte tennu, kui ennegi minewa Kewwajal ütte aino Johann Möldrile kruuwpingi plokki pääs, ent perrast üts kõrd Mõldre kõrtsin, kos kakkelus pea saaman olnu, näidanu Johann Möldre sedda rõngast temmale nink üttelnu: "Kui minna sega neile löö, sis minna löö nemma õkwa surma unde!" Ka üttelnu Johann Möldre, et temma särast Wabina seppa man nännu olles.
Kölbi Johann Möldre sallas koggoni ärra, et ei lasknu temma üttegi säräst rõngast seppa Peter Newe man tetta, ei olle ka üttegi rõngast Möldre pool ütten olnu, ei ka üttelnu, "et kui minna sega neid löö, sis löö minna neid surma unde," nink es olles se lõutu rõngas ka mitte temma omma.
Käerõnga wai kakkelis rawwa perräst sai Johann Silm küsitus, kas temma sedda rauda tunnep, tunnist: et tunne kül, et Johann Künnapa näidas minnole minnewa suwwel üttel pühhapäiwal õddangus polel, kui meije kolmekesi, minna, Johann Künnapa nink Andrejani Johann Möldre, Mihkali poolt Möldre kõrtsi mannu lätsime, sääl man üttelnu Andrejani Johann Möldre: "Minnol ka om särane. Simmi sep teggi mulle."
Andrejani Johann salgas, et temmal ei olle kakkelusrauda, ei olle ka üttelnu, et temmal säärne raud olles nink ei mäleta, kas temma Johann Silma nink Johann Künnapäga ütten käinu wai ei.
Sep, Peter Newe, selletas, kui temma Möldre pool Johann Möldre käen sedda rauda, mis temma tellmise perräkruuwi pingi plokki rawwas tennu, nüüd tõise pruukmise all, kui kakkelusraud tutwas saanu, tahtnu Andrejani Johann Möldre hendale ka säräst kässirõngast temma man tetta laske, ent temma es olles sis mitte ennamb tennu.
Andrejani Johann Möldre sai küsitus, märane sep temmale sedda rauda sis tennu om, ka sedda salgas temma ärra nink tunnist, et Peter Newe om temma kül on tahtnu tetta laske, ent Peter Newe ei olle tennu.
Isak Tättar tunnistas, et kewwajatsel suwwel, 1872 temma Simmi seppikotta lännu nink nännu, kui Johann Möldre lasknu hendäle mõõdu perrä Peter Newel just üts säräne rõngas tetta, ni suur, ni paks nink nimoodu, nink kui nüüd sest rõngast kuulnu kõnelewat, temma weel üttelnu: "Wõip olla, et tosamma rõngas olliki, mis Kölbi Johann Möldre tokõrd hendale tetta lask?" "minna es mõista tolle rõngale joht märastki nimme anda."
Ni kui kigest sellest nätta, et ne poisi ütte asja ajaja ommawa nink eddesi ja taggasi wõlsmise perräst kik ütte wõrra süüdlase ommawa, ja üts neist hirmsast kakkelusrawwast om kätte sanu, minkaga ütte hoopiga innemist koolus lüwwa wõi, sai mõistetus, et eggaüts saap 30 witsa hoopi ehk massap 6 Rbl. Trahwi waeste Ladikude kotsilt, nimmelt: Peter Newe, Kölbi Johann Möldre, Johann Künnapä nink Andrejani Johann Möldre.
Suremban Kohtun käimise säädus sai neile teeda antus.
Kik palsiwa rahha Trahwi massa, kige ildamb tõisepäiw, sel 8. Januaril 1874.
Andrejani Johann Möldre massis 6 Rbl. kotsilt ärra. Peter Newe massis 6 Rbl. sel 8. Januaril 1874 ärra. Kölbi Johann Mõldre massis 6 Rbl. nisammoti ärra. Johann Künnapa massis 6 Rbl. sel 8 Februaril 1874 se kohtu kätte ärra.
Täämbatsel päiwal lõidis eestistja Mango Maritz sullase Johann Künnapä käest ütte kakkeluse rawwa.
Sedda rauda tunnist Johann Künnapä ommas nink and ülles, et rautsep Peter Newe temmale Marja päiwa aigu sel Kewwajal 1873 sõpruse poolest annu olles, üttelden: "Sinna saat nüüd Külla sisse ellama, kos paljo poise om, nink kui meije ööse tüttrike mannu läme, sis tulle sinna minno mannu ehk lä minna sinno mannu, hoijame henda üttel nõul nink kui keaki meid peäs putma, sis om see kakkelusrawwaga hä mõnnus wasta lüwwa."
Sep, Peter Newe, sallas sedda ärra nink tunnist, et temma nisuggust rõngast muile kellegi mitte tennu, kui ennegi minewa Kewwajal ütte aino Johann Möldrile kruuwpingi plokki pääs, ent perrast üts kõrd Mõldre kõrtsin, kos kakkelus pea saaman olnu, näidanu Johann Möldre sedda rõngast temmale nink üttelnu: "Kui minna sega neile löö, sis minna löö nemma õkwa surma unde!" Ka üttelnu Johann Möldre, et temma särast Wabina seppa man nännu olles.
Kölbi Johann Möldre sallas koggoni ärra, et ei lasknu temma üttegi säräst rõngast seppa Peter Newe man tetta, ei olle ka üttegi rõngast Möldre pool ütten olnu, ei ka üttelnu, "et kui minna sega neid löö, sis löö minna neid surma unde," nink es olles se lõutu rõngas ka mitte temma omma.
Käerõnga wai kakkelis rawwa perräst sai Johann Silm küsitus, kas temma sedda rauda tunnep, tunnist: et tunne kül, et Johann Künnapa näidas minnole minnewa suwwel üttel pühhapäiwal õddangus polel, kui meije kolmekesi, minna, Johann Künnapa nink Andrejani Johann Möldre, Mihkali poolt Möldre kõrtsi mannu lätsime, sääl man üttelnu Andrejani Johann Möldre: "Minnol ka om särane. Simmi sep teggi mulle."
Andrejani Johann salgas, et temmal ei olle kakkelusrauda, ei olle ka üttelnu, et temmal säärne raud olles nink ei mäleta, kas temma Johann Silma nink Johann Künnapäga ütten käinu wai ei.
Sep, Peter Newe, selletas, kui temma Möldre pool Johann Möldre käen sedda rauda, mis temma tellmise perräkruuwi pingi plokki rawwas tennu, nüüd tõise pruukmise all, kui kakkelusraud tutwas saanu, tahtnu Andrejani Johann Möldre hendale ka säräst kässirõngast temma man tetta laske, ent temma es olles sis mitte ennamb tennu.
Andrejani Johann Möldre sai küsitus, märane sep temmale sedda rauda sis tennu om, ka sedda salgas temma ärra nink tunnist, et Peter Newe om temma kül on tahtnu tetta laske, ent Peter Newe ei olle tennu.
Isak Tättar tunnistas, et kewwajatsel suwwel, 1872 temma Simmi seppikotta lännu nink nännu, kui Johann Möldre lasknu hendäle mõõdu perrä Peter Newel just üts säräne rõngas tetta, ni suur, ni paks nink nimoodu, nink kui nüüd sest rõngast kuulnu kõnelewat, temma weel üttelnu: "Wõip olla, et tosamma rõngas olliki, mis Kölbi Johann Möldre tokõrd hendale tetta lask?" "minna es mõista tolle rõngale joht märastki nimme anda."
Ni kui kigest sellest nätta, et ne poisi ütte asja ajaja ommawa nink eddesi ja taggasi wõlsmise perräst kik ütte wõrra süüdlase ommawa, ja üts neist hirmsast kakkelusrawwast om kätte sanu, minkaga ütte hoopiga innemist koolus lüwwa wõi, sai mõistetus, et eggaüts saap 30 witsa hoopi ehk massap 6 Rbl. Trahwi waeste Ladikude kotsilt, nimmelt: Peter Newe, Kölbi Johann Möldre, Johann Künnapä nink Andrejani Johann Möldre.
Suremban Kohtun käimise säädus sai neile teeda antus.
Kik palsiwa rahha Trahwi massa, kige ildamb tõisepäiw, sel 8. Januaril 1874.
Andrejani Johann Möldre massis 6 Rbl. kotsilt ärra. Peter Newe massis 6 Rbl. sel 8. Januaril 1874 ärra. Kölbi Johann Mõldre massis 6 Rbl. nisammoti ärra. Johann Künnapa massis 6 Rbl. sel 8 Februaril 1874 se kohtu kätte ärra.
