PROTOKOLL

Ranna: Kogukonnakohtu protokolliraamat (1874-1882)

LeidandmedEAA.3112.1.4
Kaader
217
218
Daatum28.01.1881
Protokolli number133
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Ette tulli Madis  Märtinson ja kaibas, et tema olla  Jürri Ottson rentnik olnud 5 aastad ja nende kaup olnud, et tema maksab iga aasta 67  rubla ja pidanud iga aasta 5 sülda puid sama aga rendi andja olla temale mitte keik puud kätte annud ja 7½ sülda olla praegu saada, ning olla temal selle eest renti kinni peetu 470 rubl. Jürri Ottson wastas temal ei olle nüüd kui 47 rubl raha oma rentniku käest saada ja on kaibaja tema käest 17 ½ sülda metsast puid saanud ja ka tema wannad majad mis temmale mõisa poolt 7 sülla puie eest on arwatud ära põlletanud see järgi on rentnik 24½ sülda wie asta sees kätte saanud ja olleks sel ½ sülda puud nõuda aga kui tema on senna majasid ehitand on selle puu eest kaebaja lastud omale saanud.

Kaibaja aga arwas, et tema teades et need laastud temale selle eest olla jäänud et tema ka ehituse töö juures abbis on olnud.

Kohtu otsus Mõlema poole läbi räkimise perra on nii hästi rendi andja kui rendi wõtja puiega tasa ja peab  rentnik oma rent 47 rubla wälja  maksma ega ei tohi renti mitte panti enegi kui puud peaks saamata ollema peab kaibaja tunnistuse läbbi selgeks tegema. See mõistus sai kohtus käiattele appelationi seadusega ette loetud. Kohtukäijad olid rahul.

                                                     pä kohtumees: Jakob Mets xxx

                                                     Kohtumees: Johann Kreos xxx

                                                     Kohtumees: Johann Kiwwi xxx.      

Ette tulli Madis  Märtinson ja kaibas, et tema olla  Jürri Ottson rentnik olnud 5 aastad ja nende kaup olnud, et tema maksab iga aasta 67  rubla ja pidanud iga aasta 5 sülda puid sama aga rendi andja olla temale mitte keik puud kätte annud ja 7½ sülda olla praegu saada, ning olla temal selle eest renti kinni peetu 470 rubl. Jürri Ottson wastas temal ei olle nüüd kui 47 rubl raha oma rentniku käest saada ja on kaibaja tema käest 17 ½ sülda metsast puid saanud ja ka tema wannad majad mis temmale mõisa poolt 7 sülla puie eest on arwatud ära põlletanud see järgi on rentnik 24½ sülda wie asta sees kätte saanud ja olleks sel ½ sülda puud nõuda aga kui tema on senna majasid ehitand on selle puu eest kaebaja lastud omale saanud.

Kaibaja aga arwas, et tema teades et need laastud temale selle eest olla jäänud et tema ka ehituse töö juures abbis on olnud.

Kohtu otsus Mõlema poole läbi räkimise perra on nii hästi rendi andja kui rendi wõtja puiega tasa ja peab  rentnik oma rent 47 rubla wälja  maksma ega ei tohi renti mitte panti enegi kui puud peaks saamata ollema peab kaibaja tunnistuse läbbi selgeks tegema. See mõistus sai kohtus käiattele appelationi seadusega ette loetud. Kohtukäijad olid rahul.

                                                     pä kohtumees: Jakob Mets xxx

                                                     Kohtumees: Johann Kreos xxx

                                                     Kohtumees: Johann Kiwwi xxx.      


TAGASI KUVA MÄRGENDUS