Ette tulli Hermann Paalberg Mardo Kurremoisa Rentnik, ja kaebas Rummo walla mees Jakob Palbergi peale, et ta olli Rentnikkuga kaupa teinud temmale ühheks aasta sullaseks minna Paalberg Kurre Rentnik annud talle 1 rubla käe rahha kätte, - aasta palk olla olnud: 20 rubla rahha, ja täis rie ja süa ka, kaupa tehtud küünla päwa aegus 1872. Agga Jakob Paalberg olli nüüd Jürri kuu 24mal alles ölnud, et ta ei lähha, egga ka tunnegi Kurre Rentnikko.

Jakob Paalberg sai ette kutsutud ja küssitud ta tunnistas sedda kül õige ollewad agga ütles ennast wanna perreme jure taggasi jäwad, ja mette wõimalik minna ollewad, agga Kurre Rentnik ei olnud sellega rahhul, et tedda piddi narritama, ja miks enneminne põlle ülles üeldud et ta olleks wõinud teist kaubelda.

Siis sai neid sunnitud leppima naad ollid sellega rahhul, agga Kurre Rentnik tahtis 6 rubla omma narrimisse eest sada. Kohhus agga moistis 3 rubla kui ei olle sellega rahhul, siis lähhete meie kohtust wälja siis leppisid naad, ja Jakob maksis 3 rubla ja Hermann olli sellega rahhul.