Soldati läsja Marri Urb palwe kirja läbbi nõudmise pääle, sest 27. Webr. 1874 Wõrru linast, et temma kaddonu mees, Aostaw Mihkel Urb, mitto aasta taggasi 6 Rbl. rahha selle walla perremehhe, Kölbi Ado Ruwenile, Wõlgu andnu olles, ent nüüd mõllemba, wõllaandja nink wõllawõtja, ärrakoolnu omma, sedda wõlga Ado Ruweni warrandusest kätte nõuda. Uets aastaig taggasi, kui Mihkel Urb nimmitet wõlglast taggasimassmise perräst manninu, olles Ado Ruwen temmale, Mihkle Urbele, ½ wakka Keswi ootmise eest masnu, ütte Kottiga, mis praego Marri Urbe käen olles, se man ka Ado Ruwen sedda wõlga peä ärramassa lubbanu olles. Sedda wõlga peasi ka Ado Ruweni poja teedma, nink kui waja, sis ka Soldat Jaan Kreewald seperrast selget tunnistust saas andma.
Selle wõlla perrast sai koddonu Ado Ruweni poig Mihkle, kelle hoole alla se weidikese essä warrandust antu om, küsitus, kas temma sest nimmitet wõllast middagi tijap, tunnist, et temma sellest middagi ei tija, kui, et Mihkle Urb wannast temma Onno Widrick Kreewaldi läsja Greeta mees olnu, nink üts aastaig taggasi Mihkel Urb neide pool siin käinu, nink temma, Mihkle Ruweni, kaddonu Essa temmale, Mihkle Urbale, keswi andnu om, kui paljo, sedda ta ei tija.
Soldat Jaan Kreewald tunnist, et kige wähhamb 24 aastat taggasi, kui Soldat Widrick Kreewald, kui Ado Ruweni naisewelli, kroono tenistusen olnu, nink temma naine Greeta sel ajal Kölbi Ado Ruweni pool, kui suggulanne ellanu; selsammal ajal pea tenistusest wälja tulnu, ellanu Soldat Widrick Kreewald ka weel üts aig Kölbi Ado Ruweni man, siist ärra lahkumise man Wõrro linna, andnu Greeta omma mehhe Widrike sõssarele, Ado Ruweni naisele, ütte hõppe sõlle, mis nemma 6 Rbl. wäär üttelnu ollew, neide sõnnuga: " Sedda sõlge jätta minna sinno tütrele, kui minnol ellon peas puudus tullem, sis awwitat teije jälle minno, kui mitte, sis ei olle selle sõlle ülle kellelgi middagi nõuda." Sedda olles soldat Widrick Kreewald naine Greeta temmale selletanu, selle, et temma, Jaan Kreewald, neide pool Wõrrol iks korterin olnu, nink Kölbi Ado Ruweni poolt mõnnigi kõrd kosti neile wiinu.
Ka tunnist Jaan Kreewald, et üts aastaig taggasi Mihkel Urb, kui tutwa, temma pool Kostil käinu nink selletannu, et üts temma suggulasi tõistega wennemaale lännu nink omma hobbese temma Mihkle Urbe, poole jätnu, kellega temma sis wälja sõitnu, ommi wannu tutwit nink suggulasi kaema, nink sõitnu Jaan Kreewald weel temmaga Kölbi Ado Ruweni poole ütten. Kui Mihkle Urb ärrasõitnu, selletanu kaddonu Ado Ruwen soldat Jaan Kreewaldile, " et minna anni tälle Wõrro sõidu eest ütte wakka Keswi, et to om täl ilma asjanda, mis temma sija käi." Ka and Jaan Kreewald sedda selletust, et se sõlle assi jo ni wanna om, mis nüüd kaddonu Mihkle Urba kolmas naine Marri takkan nõwwap.
Selle, et se sõlg olli kaddonu soldat Widrick Kreewaldi läsja Greeta antu, nink nimmitet Greet Mihkle Urba eddimanne naine olli, nink se naine Marri, Mihkle Urba kolmas naine om.
Kui nüüd se nimmitet wõlg ütte hõppe sõlle läbbi kaddonu Ado Ruweni naine, Jaan Kreewaldi tunnistuse perrä, mitte Mihkel Urb, ei ka temma nüüdse nink enniste naise läbbi, enge wannast, jo 24 aastat taggasi, Soldat Widrick Kreewaldi naise Greeta, kui welle naise, käest sanu om, kes ka üts aig perräst Mihkle Urba naine olnu om, seperrast
Sai mõistetus: et Marri Urba nõudminne tühhi om, selle, et se hõppe sõlg om Greeta Kreewaldi käest enne tood jo sanu, kui Greeta Mihkle Urbe naises sai, mis ülle jo Mihkle Urbe õigus kaonu olli, weel wähhamb sis weel temma kolmadast naisest Marri nüüd nõuda om, ja se sõlg seddamoodu antu olli, kui Greeta koolep, sis nõudmist kelgi ei olle.
Se otsuse andmise man sai Mihkle Lillosonile, kui Marri Urbe eestkostjale, suuremban Kohtun käimise säädus kuulutedus.
Soldati läsja Marri Urb palwe kirja läbbi nõudmise pääle, sest 27. Webr. 1874 Wõrru linast, et temma kaddonu mees, Aostaw Mihkel Urb, mitto aasta taggasi 6 Rbl. rahha selle walla perremehhe, Kölbi Ado Ruwenile, Wõlgu andnu olles, ent nüüd mõllemba, wõllaandja nink wõllawõtja, ärrakoolnu omma, sedda wõlga Ado Ruweni warrandusest kätte nõuda. Uets aastaig taggasi, kui Mihkel Urb nimmitet wõlglast taggasimassmise perräst manninu, olles Ado Ruwen temmale, Mihkle Urbele, ½ wakka Keswi ootmise eest masnu, ütte Kottiga, mis praego Marri Urbe käen olles, se man ka Ado Ruwen sedda wõlga peä ärramassa lubbanu olles. Sedda wõlga peasi ka Ado Ruweni poja teedma, nink kui waja, sis ka Soldat Jaan Kreewald seperrast selget tunnistust saas andma.
Selle wõlla perrast sai koddonu Ado Ruweni poig Mihkle, kelle hoole alla se weidikese essä warrandust antu om, küsitus, kas temma sest nimmitet wõllast middagi tijap, tunnist, et temma sellest middagi ei tija, kui, et Mihkle Urb wannast temma Onno Widrick Kreewaldi läsja Greeta mees olnu, nink üts aastaig taggasi Mihkel Urb neide pool siin käinu, nink temma, Mihkle Ruweni, kaddonu Essa temmale, Mihkle Urbale, keswi andnu om, kui paljo, sedda ta ei tija.
Soldat Jaan Kreewald tunnist, et kige wähhamb 24 aastat taggasi, kui Soldat Widrick Kreewald, kui Ado Ruweni naisewelli, kroono tenistusen olnu, nink temma naine Greeta sel ajal Kölbi Ado Ruweni pool, kui suggulanne ellanu; selsammal ajal pea tenistusest wälja tulnu, ellanu Soldat Widrick Kreewald ka weel üts aig Kölbi Ado Ruweni man, siist ärra lahkumise man Wõrro linna, andnu Greeta omma mehhe Widrike sõssarele, Ado Ruweni naisele, ütte hõppe sõlle, mis nemma 6 Rbl. wäär üttelnu ollew, neide sõnnuga: " Sedda sõlge jätta minna sinno tütrele, kui minnol ellon peas puudus tullem, sis awwitat teije jälle minno, kui mitte, sis ei olle selle sõlle ülle kellelgi middagi nõuda." Sedda olles soldat Widrick Kreewald naine Greeta temmale selletanu, selle, et temma, Jaan Kreewald, neide pool Wõrrol iks korterin olnu, nink Kölbi Ado Ruweni poolt mõnnigi kõrd kosti neile wiinu.
Ka tunnist Jaan Kreewald, et üts aastaig taggasi Mihkel Urb, kui tutwa, temma pool Kostil käinu nink selletannu, et üts temma suggulasi tõistega wennemaale lännu nink omma hobbese temma Mihkle Urbe, poole jätnu, kellega temma sis wälja sõitnu, ommi wannu tutwit nink suggulasi kaema, nink sõitnu Jaan Kreewald weel temmaga Kölbi Ado Ruweni poole ütten. Kui Mihkle Urb ärrasõitnu, selletanu kaddonu Ado Ruwen soldat Jaan Kreewaldile, " et minna anni tälle Wõrro sõidu eest ütte wakka Keswi, et to om täl ilma asjanda, mis temma sija käi." Ka and Jaan Kreewald sedda selletust, et se sõlle assi jo ni wanna om, mis nüüd kaddonu Mihkle Urba kolmas naine Marri takkan nõwwap.
Selle, et se sõlg olli kaddonu soldat Widrick Kreewaldi läsja Greeta antu, nink nimmitet Greet Mihkle Urba eddimanne naine olli, nink se naine Marri, Mihkle Urba kolmas naine om.
Kui nüüd se nimmitet wõlg ütte hõppe sõlle läbbi kaddonu Ado Ruweni naine, Jaan Kreewaldi tunnistuse perrä, mitte Mihkel Urb, ei ka temma nüüdse nink enniste naise läbbi, enge wannast, jo 24 aastat taggasi, Soldat Widrick Kreewaldi naise Greeta, kui welle naise, käest sanu om, kes ka üts aig perräst Mihkle Urba naine olnu om, seperrast
Sai mõistetus: et Marri Urba nõudminne tühhi om, selle, et se hõppe sõlg om Greeta Kreewaldi käest enne tood jo sanu, kui Greeta Mihkle Urbe naises sai, mis ülle jo Mihkle Urbe õigus kaonu olli, weel wähhamb sis weel temma kolmadast naisest Marri nüüd nõuda om, ja se sõlg seddamoodu antu olli, kui Greeta koolep, sis nõudmist kelgi ei olle.
Se otsuse andmise man sai Mihkle Lillosonile, kui Marri Urbe eestkostjale, suuremban Kohtun käimise säädus kuulutedus.
