Antsi Dreimann kaebab: tema olla Järwe talu pidaja wanem poeg, olla oma surnud isa aeast elu aeg siia maale seal kohal üks lapikene maad ⅔ wakkamaad tarwitada olnud, seda olla aga nüüd tema noorem wend Jüri Dreimann ära wõtnud, ta olla elu aeg maeas elanud ja seda maad ⅔ wakkamaad tarwitanud, sõnniku jauks, mis muialt põhku saanud, ka sõnniku wõtnud Jüri temalt ära, pandnud wedamise kinni, tema paluda seda maad ⅔ wakkamaad omale tarwituseks, elu ülespidamiseks tagasi lubada ja woli oma sõnnikut tarwitada. -
Kõige noorem wend Jüri Dreimann wastab: tema pidada seda talu. maksta selle eest maksusi, toita wana emat, sest ei olla temal wõimalik maad Antsi käes pidada olnud, sõnnikut olla keelanud, et see põhk sealt kohalt saadud ja Antsi Kurale sõnniku wiinud. ⅔ wakkamaad olnud kül isa aeal Antsil.
Antsi Dreimann ütleb: tema olla muialt põhku ja sõniku saanud, ⅔ wakkamaast ometige looma toita ei jõuetada. Temal olnud isaga kindel kaup selle maa lappi üle ja maksta renti 3 rbl. loom pidanud ka karjas käima, nüüd ei lasta lehma ka karjamaale.
Otsus: Et Antsi Dreimann Järwe talus siia maale elanud, seda ⅔ wakkamaad maad Antsi isa aeal ja siia maale iga aasta tarwitanud omale sõnniku maaks, Liiwimaa ülemad kohtud Järwe koha Antsile mõistnud on, wiimne Ülema kohtuline käsk sunnib: Järwe talu pidamist nenda ja nende kätte kunni walitsewa Senati otsuseni jätta, kui see siia maale olnud, siis piab Jüri Dreimann need maad Antsi Dreimanni kätte jätma, kuidas enne isa aeal ehk tännini olnud, niisama ka lehm karjamaal käia lasta, üleüldse kõige nende tingimistega kuidas siia maale olnud. Ka sõnniku wedu ehk selle ära tarwitust ei tohi Jüri Antsil keelda.
Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega § 773 aast. 1860.
Antsi Dreimann kaebab: tema olla Järwe talu pidaja wanem poeg, olla oma surnud isa aeast elu aeg siia maale seal kohal üks lapikene maad ⅔ wakkamaad tarwitada olnud, seda olla aga nüüd tema noorem wend Jüri Dreimann ära wõtnud, ta olla elu aeg maeas elanud ja seda maad ⅔ wakkamaad tarwitanud, sõnniku jauks, mis muialt põhku saanud, ka sõnniku wõtnud Jüri temalt ära, pandnud wedamise kinni, tema paluda seda maad ⅔ wakkamaad omale tarwituseks, elu ülespidamiseks tagasi lubada ja woli oma sõnnikut tarwitada. -
Kõige noorem wend Jüri Dreimann wastab: tema pidada seda talu. maksta selle eest maksusi, toita wana emat, sest ei olla temal wõimalik maad Antsi käes pidada olnud, sõnnikut olla keelanud, et see põhk sealt kohalt saadud ja Antsi Kurale sõnniku wiinud. ⅔ wakkamaad olnud kül isa aeal Antsil.
Antsi Dreimann ütleb: tema olla muialt põhku ja sõniku saanud, ⅔ wakkamaast ometige looma toita ei jõuetada. Temal olnud isaga kindel kaup selle maa lappi üle ja maksta renti 3 rbl. loom pidanud ka karjas käima, nüüd ei lasta lehma ka karjamaale.
Otsus: Et Antsi Dreimann Järwe talus siia maale elanud, seda ⅔ wakkamaad maad Antsi isa aeal ja siia maale iga aasta tarwitanud omale sõnniku maaks, Liiwimaa ülemad kohtud Järwe koha Antsile mõistnud on, wiimne Ülema kohtuline käsk sunnib: Järwe talu pidamist nenda ja nende kätte kunni walitsewa Senati otsuseni jätta, kui see siia maale olnud, siis piab Jüri Dreimann need maad Antsi Dreimanni kätte jätma, kuidas enne isa aeal ehk tännini olnud, niisama ka lehm karjamaal käia lasta, üleüldse kõige nende tingimistega kuidas siia maale olnud. Ka sõnniku wedu ehk selle ära tarwitust ei tohi Jüri Antsil keelda.
Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega § 773 aast. 1860.
