Mihkle Kreewald tunnist, et temma pühhapäiwal, sel 17 Webruaril welle Adoga Möldre kõrtsin olnu, perrän wiina joomist Karl Ruderi mannu lännu nink üttelnu: "Ta wiin olli nisamma hallus, kui Ruder minno pessä lask, to 31 löök!" ent nuido sallas temma kik ärra.
Jaan Tuwwikenne tunnist, et temma sel 17. Webruaril Möldre kõrtsin kuulnu, kui Mihkle nink Ado Kreewald ähwardanu, Karl Ruderil karku tetta, se om, tedda läbbi pessä; iks Karl Ruderi nõnna alla lännu, kissa otsen, nink üttelnu: "Oih 31 lööki, wäega wallus olliwa!" Selle päle üttelnu Karl Ruder temmale: " Egga minna sulle es lasse anda, Kohhus lask sulle sedda anda!" Sedda, neide pesmise nõwwu, selgest teeden, kutsnu Tuwwikenne - Karl Ruderi wälja nink üttelnu: "Kae hendale ette, et Mihkle nink Ado Kreewald tahtwa täämba sinno pessä!" Ka kuulnu Tuwwikenne tol ajal, kui Karl Ruder tagga kõrtsi lännu, et Mihkle nink Ado Kreewald iks kisselden hõisgaten, Karl Ruderit takkan otsen, et "kohhes temma jai?"
Jaan Tuwwikenne tunnist ka, Mihkle Kreewald om temmale üttelnu, et kui temma sel 17. Webruaril Tuwwikesega ütten koddu lännu, temmale Möldre järwe pääl süddame täwwega Karl Ruderist kõnnelnu: " Kui tullewa suwwel Karl Ruderil kik põld koon om, sis panne minna kambre kotsilt tulle kattusede sisse nink te temmale nisammoti ni, kui minno welli Ado ülle minnewa suwwel 1872. teggi Kitse Jaanile.
(NB. Kitse Jaan Altosaar, kui selle walla Allatido perrisnik, kellel sel aastal ka wistist rehhe Tarre ärrapalli, sel aastal Ado Kreewald temma man sullane olli, nink se Tullekahju mõistmatta olli, selle, et sääl sissen keäki es ellä." Kuulmise perrä olles Ado Kreewald sedda kurja too perräst tennu, et Jaan Altosaarel kats rehhe Tarre selle sissesäädmisega olnu, et eggal öösel rehhi pessä tulnu, mis ütte rehhetarrega ennegi ülle päiwi tetta wõimalik olli. Se Kahjo sai Wastse Anzla Mõisawallitsuse poolt sel 21. Augustil 1872 N 252 all Keiserlikko Maakohtule teeda antus.)
Sai mõistetus: Se assi, Mihkle Kreewaldi hirmsa ähwardamise perräst, minkast Jaan Tuwwikese tunnistuse perrä ka sel suwwel 1872 tõtteste ossast sündinu om, Keiserlikko Maakohtu mõistmise alla anda.
Mihkle Kreewald tunnist, et temma pühhapäiwal, sel 17 Webruaril welle Adoga Möldre kõrtsin olnu, perrän wiina joomist Karl Ruderi mannu lännu nink üttelnu: "Ta wiin olli nisamma hallus, kui Ruder minno pessä lask, to 31 löök!" ent nuido sallas temma kik ärra.
Jaan Tuwwikenne tunnist, et temma sel 17. Webruaril Möldre kõrtsin kuulnu, kui Mihkle nink Ado Kreewald ähwardanu, Karl Ruderil karku tetta, se om, tedda läbbi pessä; iks Karl Ruderi nõnna alla lännu, kissa otsen, nink üttelnu: "Oih 31 lööki, wäega wallus olliwa!" Selle päle üttelnu Karl Ruder temmale: " Egga minna sulle es lasse anda, Kohhus lask sulle sedda anda!" Sedda, neide pesmise nõwwu, selgest teeden, kutsnu Tuwwikenne - Karl Ruderi wälja nink üttelnu: "Kae hendale ette, et Mihkle nink Ado Kreewald tahtwa täämba sinno pessä!" Ka kuulnu Tuwwikenne tol ajal, kui Karl Ruder tagga kõrtsi lännu, et Mihkle nink Ado Kreewald iks kisselden hõisgaten, Karl Ruderit takkan otsen, et "kohhes temma jai?"
Jaan Tuwwikenne tunnist ka, Mihkle Kreewald om temmale üttelnu, et kui temma sel 17. Webruaril Tuwwikesega ütten koddu lännu, temmale Möldre järwe pääl süddame täwwega Karl Ruderist kõnnelnu: " Kui tullewa suwwel Karl Ruderil kik põld koon om, sis panne minna kambre kotsilt tulle kattusede sisse nink te temmale nisammoti ni, kui minno welli Ado ülle minnewa suwwel 1872. teggi Kitse Jaanile.
(NB. Kitse Jaan Altosaar, kui selle walla Allatido perrisnik, kellel sel aastal ka wistist rehhe Tarre ärrapalli, sel aastal Ado Kreewald temma man sullane olli, nink se Tullekahju mõistmatta olli, selle, et sääl sissen keäki es ellä." Kuulmise perrä olles Ado Kreewald sedda kurja too perräst tennu, et Jaan Altosaarel kats rehhe Tarre selle sissesäädmisega olnu, et eggal öösel rehhi pessä tulnu, mis ütte rehhetarrega ennegi ülle päiwi tetta wõimalik olli. Se Kahjo sai Wastse Anzla Mõisawallitsuse poolt sel 21. Augustil 1872 N 252 all Keiserlikko Maakohtule teeda antus.)
Sai mõistetus: Se assi, Mihkle Kreewaldi hirmsa ähwardamise perräst, minkast Jaan Tuwwikese tunnistuse perrä ka sel suwwel 1872 tõtteste ossast sündinu om, Keiserlikko Maakohtu mõistmise alla anda.
