No 120
Aulise Keiserliku Saarema II Kihelkona Kohtu
Leisi Koggokonna kohtu poolest 19mal Oktobrl 1884
Tännasel päwal astus Jaani kihhelkonna koolmeister W. Rattur koggukona kohtu ette selle palwega, et temma need prottukolli raamatud tahhaks läbbi waatata, kus selle aegsed Aruste Jagu No 3 puuma prottokollid sees on, kui wana perremees Jurri Raper enast lahti wöttis ja Leisi walla mees Ado Kingisep (nüüdne Morratsi piris olew Marintali kohha ommanik) Aruste Jagu pumaa pidaja olli, kes agga selle puumaa öigusest jlma jähi. Kolmeister W. Rattur andis ülles, et tema
1, Ado Kingisseppa palwe pääle need prottokollid tahhab läbi waatata, sest et Ado Kingissep ustawast sust kulnud olla, et Karja kihhelkona Koolmeister C. Allas (kes sel ajal Leisi walla kirjutaja oli) Arruste Jagu puuma pärrast Leisi walla nelja aastased protokollid salja olla ümber kirjutanud ja selle pärrast arwab Ado Kingissep, kui se tösi on, et ta sest Jagu puumaa öigusest ilma jäädes pääle 400 (nellisada) robla on kahju sanud.
2, Tahhab Koolmeister W. Rattur C.Allasse soowi pääle need prottokolid läbbi waatata, sest et C. Allas Koolmeister W. Ratturi ees ütlenud olla, et need prottokollid peawad saama labbi waatetud, et Ado Kingissepp sest wale mötest pääseks ja ussuks, et temma (C. Allas) nende protokollidega ühtege köerust ega petost polle teinud. Ja C. Allas olla weel üttelnud, et kui need prottokollid ei sa läbbi watetud siis lassep temma isse oma auuhoidmisseks selle Ado Kingissepast öetetud tühja juttu pärrast sedda asja järele kuulata.
Kogukona kohus andis kaks wanast protokolli ramatud selle tingimisega kolmeister W. Ratturi käette et nees siin sammas kohtu majas läbbi waatedud wöiwad saada.
Pääle selle kui W. Rattur neli tundi olli neid ramatud läbbi lugenud ja waatnud andis ta järgmised otsused:
1 Talitaja protokollist ei öeia ma midagid muud iseäraliku jutumist kui et kogukona kohtu pitsat, milega se prottokoll kinitud peab tohm ja homne et selged arru ei sa.
2, Kogukonna kohtu protokolli wiimases otsas (lehe nurga number 80 hakkates) olen ma 12 lehte leidnud, mis näitab uuem paber olewad, kui suurem ossa protokolli.
Osawa waatamisega wöib ärra tonda, et üks os Arruste Jagu puumaa protokollist mis wanema paberi pääl on, näitab teist karwa tintiga ollewad, kui sellel mis uude lehtede pääl on, ehk kül möüsta on et see üks protokoll ühhe tintiga peaks kirjutud ollema.
3, On ka uuema paberi lehe nurga numrid mustemad, kui suurema osa protokolli, ehk kül numrid ühhed peaksid olema.
4, 1872 aasta käigul on kahe protokolli alla Peakohtumees M. Rand XXX kirjutanud, see mees agga Koidas ta täna mule ise tunistas ja weelgid tunnistada wöib, ei olle mitte 1872 aastal peakohtumees ega mingid sugune walla ametmees olnud.
5, Wiimase lehe külje pääl näitab pitsat nagu wälja käristud ja teise koha pääle pantud olewad.
Kogukona kohus tunistab ka keik nenda olewad, kuidas koolmeister W. Rattur on üllesanund ja palub Keiseriku Saarema II Kihelkona kohud sedda segast asja ära öiendada.
Kohtumees M. Rand XXX
abbi mees R. Selge XXX
No 120
Aulise Keiserliku Saarema II Kihelkona Kohtu
Leisi Koggokonna kohtu poolest 19mal Oktobrl 1884
Tännasel päwal astus Jaani kihhelkonna koolmeister W. Rattur koggukona kohtu ette selle palwega, et temma need prottukolli raamatud tahhaks läbbi waatata, kus selle aegsed Aruste Jagu No 3 puuma prottokollid sees on, kui wana perremees Jurri Raper enast lahti wöttis ja Leisi walla mees Ado Kingisep (nüüdne Morratsi piris olew Marintali kohha ommanik) Aruste Jagu pumaa pidaja olli, kes agga selle puumaa öigusest jlma jähi. Kolmeister W. Rattur andis ülles, et tema
1, Ado Kingisseppa palwe pääle need prottokollid tahhab läbi waatata, sest et Ado Kingissep ustawast sust kulnud olla, et Karja kihhelkona Koolmeister C. Allas (kes sel ajal Leisi walla kirjutaja oli) Arruste Jagu puuma pärrast Leisi walla nelja aastased protokollid salja olla ümber kirjutanud ja selle pärrast arwab Ado Kingissep, kui se tösi on, et ta sest Jagu puumaa öigusest ilma jäädes pääle 400 (nellisada) robla on kahju sanud.
2, Tahhab Koolmeister W. Rattur C.Allasse soowi pääle need prottokolid läbbi waatata, sest et C. Allas Koolmeister W. Ratturi ees ütlenud olla, et need prottokollid peawad saama labbi waatetud, et Ado Kingissepp sest wale mötest pääseks ja ussuks, et temma (C. Allas) nende protokollidega ühtege köerust ega petost polle teinud. Ja C. Allas olla weel üttelnud, et kui need prottokollid ei sa läbbi watetud siis lassep temma isse oma auuhoidmisseks selle Ado Kingissepast öetetud tühja juttu pärrast sedda asja järele kuulata.
Kogukona kohus andis kaks wanast protokolli ramatud selle tingimisega kolmeister W. Ratturi käette et nees siin sammas kohtu majas läbbi waatedud wöiwad saada.
Pääle selle kui W. Rattur neli tundi olli neid ramatud läbbi lugenud ja waatnud andis ta järgmised otsused:
1 Talitaja protokollist ei öeia ma midagid muud iseäraliku jutumist kui et kogukona kohtu pitsat, milega se prottokoll kinitud peab tohm ja homne et selged arru ei sa.
2, Kogukonna kohtu protokolli wiimases otsas (lehe nurga number 80 hakkates) olen ma 12 lehte leidnud, mis näitab uuem paber olewad, kui suurem ossa protokolli.
Osawa waatamisega wöib ärra tonda, et üks os Arruste Jagu puumaa protokollist mis wanema paberi pääl on, näitab teist karwa tintiga ollewad, kui sellel mis uude lehtede pääl on, ehk kül möüsta on et see üks protokoll ühhe tintiga peaks kirjutud ollema.
3, On ka uuema paberi lehe nurga numrid mustemad, kui suurema osa protokolli, ehk kül numrid ühhed peaksid olema.
4, 1872 aasta käigul on kahe protokolli alla Peakohtumees M. Rand XXX kirjutanud, see mees agga Koidas ta täna mule ise tunistas ja weelgid tunnistada wöib, ei olle mitte 1872 aastal peakohtumees ega mingid sugune walla ametmees olnud.
5, Wiimase lehe külje pääl näitab pitsat nagu wälja käristud ja teise koha pääle pantud olewad.
Kogukona kohus tunistab ka keik nenda olewad, kuidas koolmeister W. Rattur on üllesanund ja palub Keiseriku Saarema II Kihelkona kohud sedda segast asja ära öiendada.
Kohtumees M. Rand XXX
abbi mees R. Selge XXX
