Laiksaare: Protokolliraamat (1886-1890)
| Leidandmed | EAA.4529.1.7 |
|---|---|
| Kaader | 144 145 146 147 |
| Daatum | 07.07.1888 |
| Protokolli number | 119 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Johann | Saul | Johann Saul | Peakohtumees |
| Jaan | Kurm | Jaan Kurm | Kohtumees |
| Willem | Trei | Willem Trei | Abikohtumees |
| Johann | Tuul | Johan Tuul | Kirjutaja |
| Johann | Warrik | Johan Warik | Kirjutaja |
| 1 | nelikümend palki mädanenud: | 30 rubl. | kop. |
| 2 | 4 sae lauda kaks 4 1/2 sülda pitkad ja kaks 6 sülda pitkad: | 3 | |
| 3 | põletus puud 2 1/2 sülda | 5 | |
| 4 | 5000 katuse lastu: | 6 | |
| 5 | heinad 40 saage wiitud | 60 | |
| 6 | 60 kubu õlgi ära mädanenud | 7 | 20 |
| 7 | 2 saepakku, üks 16 tolli jäme 3 sülda pitk, tõine 10 tolli jäme 3 sõlda pitk, wäärt kokku: | 4 | 00 |
| 8 | 770 telliskiwi ära ligunenud: | 16 | 00 |
| 9 | 151 puud, kuused, leppad ja kased kokku wäärt. | 75 | 50 |
| 10 | Kaerade tegemine | 15 | 00 |
| 11 | Kattuse lattid mädanud: | 3 | 00 |
| 12 | tua kattuseta seismise läbi halwemaks saamine: | 25 | 00 |
| 13 | Odrad külwetud uuele maale pool wakkamaad: | 10 | 00 |
| 14 | maa tükk jälle odrad külwetud: | 15 | 00 |
| 15 | Kohtu käigu kulud selles asjas siin kohtus käitud 25 korda: | 52 | 00 |
| Kihelkonnas 6 korda: | 18 | 00 | |
| Kreiskohtus üks kord: | 6 | 00 | |
| Summa: | 350 rubl. | 70 kop. |
Wöörmünder
Ann Lõhmus ütleb: endine peakohtumees
Peakohtumees
ad 2. 4 saelauda üteltud ära kadunud olewat,
ad 3. 2 1/2 sülda puid üteltud kadunud olewat,
ad 4. umbes 5000 laastu ümber arwanud ta mädanenud olewat.
ad 5. Jakob Orraw annab üles: et 20 saage suwel heinu saada sealt
ad 6. 60ne kubu ümber olnud õlgi mädanenud.
ad 7. 2 kase sae pakku olnud ära näbrastud.
ad 8. 770 telliskiwi arwatud raisku läinudeks.
ad 9. Metsas olnud kännud, kes raiunud, seda tema ei teada.
Endine peakohtumees Adu Talts on protocollis 7. Märtsist 1886 Nr. 45 all tunnistanud: kogukonna kohus ei olla mitte koguniks Lõhmusse tööd seisma pannud, kui Lõhmus ja Oraw waielnud, olla tema kohtu nimel nimelt käskinud maea ikka edasi ehitada ja põldusi koristada, Ann Lõhmus aga ütlenud: tema ei ehitada midagi, ei koristada midagi ka ära. Ann ehk Johann Lõhmus olla endise maea ära lõhkunud maha, - siis olla tema nimelt ka ütlenud, oled sa maea maha lõhkunud, siis piad tõine üles tegema, maea ehk koht ei olla weel täielt sinu peale kinnitatud. Wilja koristamise käsu wastu ütlenud Ann Lõhmus: teda olla ära tappa lubatud, tema elu olla rohkem kui wili. See olnud warssi peale seda kui nad kohtu ees olnud. Tare ehitust ei olla aga sugugi seisma panna kohtu poolt mõtteltudki.
Ta käskinud kord kiwisi laastusi ja muud peenemat ehituse materiali aita ehk warju alla panna aga Lõhmus lasknud just meelega mädaneda, ega ehitanud ka midagi, Lõhmusse nõumees
Ann Lõhmus oma mehega wastab ehitatud hoone olnud üks elumaea, eest endine olnud liig puudulik ja elamisele kõlbmata.
Liisu Pikkur, surnud Jakob Orawa järele jäänud lesk wastab oma nüüdse mehe Mart Pikkuri nõul: tema ega tema mees Jakob ei olla ehitust seisma pandnud, see ehituse waielus tulnud sellest et Jakob Orawal, tema endisel mehel, olnud maa kolmes kruntis kõik ühe regulerimise aktis ja üks kontrakt, Jakob olla ütlenud, et tema ühe ainsa tükki maad ära kauplenud Lõhmusselle, Lõhmus aga seletanud, et kaks maa tükki tema ostnud olla, sest tulnud protses, et maa ära lahutamises ari ei olnud, pidanud küll Lõhmus enne täieliku wahetegu ja kinnitust ehituse seisma jätma. Wastab ad. pkt. 5. kohta: tema ei olla Ann Lõhmussest niidetud heinu saanud, ega neid näinud, peale kaupa, sell esimisel aastal ei olla ta, aga ta mehe poolt teatawa Lõhmusselle ära kaubeldud maa tükki pealt heinu teinud.
ad. pkt. 10. tema ega tema mees ei olla kaeru, mis Lõhmus külwanud wõtnud Lõhmus lasknud wist ära mädaneda, karud söönud ja sõtkunud.
ad pkt. 13 ja 14 odrad olnud Jõulu nädaline nurmel et Lõhmus neid ära ei wiinud, olla tema ainult sõnniku jauks odre kaks korda loomadelle alla wiinud, mitte teri peksnud. Tema ega ta mees ei olla teadnud, et kust piir müütud ehk müümata maa wahel olnud. Jakob Oraw olnud wigane ja sant, purju joodedud ja nenda ühes tükkis oma kroonu renti kohast ära kauplenud, ilma piiride jautamata.
Ann Lõhmus ütleb: Juulil 1881 aastal olla kog. kohus ühes protocollis heinama, põllutöö ja hoone ehituse seisma pannud, paluda järele waadata.
Protocoll 9. Juulist 1881 Nr. 83, sai kohtu poolt waadatud, kus seisis: "Moistetud: Asi jäeb täna pooleli ja Ann Lõhmus wõib heina maad ära teha, aga hoone ehituse ja maa harimise piab niikauaks seisma jätma, kunni asi seletud saab, ehituse keelust wälja jäetud tare. Eesistnik A. Talts. xxx Kõrwalistnik Jürri Saul Substitut
Selleaegne kohtumees Jüri Saul tunnistab: tema olnud kaugel Jakob Orawa kohast, peakohtumees Adu Talts teadnud rohkem Lõhmusse ja Orawa wahel olnud kõnnest. Kohus ei olla Juuli kuul Lõhmussel ei heina tegu ega põllul kaswawat wilja kokku panemist ega ära tarwitamist mitte keelnud. Juuli kuul saanud küll kord kohtu lauas arwatud, et Lõhmus maa harimise seisma piab senniks jätma, sõna "maa harimise" all olla nad mõistnud: kraawide kaewamist, kiwide korjamist ja metsa äraraiumist põllu maajauks. Keelu jakku arwanud nad ka uuede hoonete uuelt ehituste ettewõttet. Teataw ja praegu tasumise nõudmisel olew eluhoone, ehk tare, olnud muidugi nimelt keelust wälja arwatud, nagu arwuses Juulil 1881 seista. See kohtu arwus ei saanud aga Ann Lõhmusselle, ega ka selle mehele, ega nõumehele sugugi täitmiseks ette üteldudki. - Tema ei olla sell aeal ka suusõnal selle Lõhmusse kohale, paigale kõnelema, ega keelma saanud.
Ann Lõhmus ütleb: tema olla Juuli kuul 1881 a. kohtu ees olnud, kui teataw keeld arwatud saanud,
Muus ei olnud ette tuua.
Otsus: ad 1. Et asja lugust näha, et Lõhmus meelega palkisi mädaneda lasknud ja eluhoonet edasi ehitanud, oma materiali ei koristanud, ainult tasumise nõude wõitu peale wälja läinud, saab see nõudmine tühjaks arwatud.
ad 2. et Lõhmus oma laudu ise ei walwanud, ehk hoidnud, ei ole, siis tühjaks arwatud.
ad 3. niisama kui punkt 2 tühjaks.
ad 4 pkt. nenda sama tühjaks arwatud.
ad pkt 5. et Ann Lõhmussel heina teha kästud, tarwilikul korral, kui ehk Oraw keelnud oleks, kohtu abi ei nõudnud, koht sell aeal täie protsessi all seisis, Lõhmus siis ega nüüd kohale kinnitud ei olnud, teadmata, kui palju heinu sealt saada wõis, siis nõudmine tühjaks arwatud.
ad pkt. 6,7,8 nendasama tühjaks arwatud, nagu pkt 1.
Punkt 9. tühjaks - et piirid ostetud maa üle ei olnud kätte näidatud ja teadmata kas ka Oraw raiutud.
ad pkt. 10. et Lõhmus ei koristanud ise oma wilja, saab nõudmine tühjaks arwatud.
ad pkt. 11 ja 12 tühjaks arwatud, nagu punkt 1.
ad pkt. 13 ja 14, et Liisu Oraw ütleb, et tema kaks koormat odre kodu wiinud Jõulu aeal, mida siad läbi sasinud ja sõtkunud, siis maksab ta kahe koorma odrade eest tasumist Lõhmussele 1 tstw. odre, ehk 6 rubl. raha ja põhu tasumises 2 rubl.
ad pkt 15. et Lõhmus ise puudulise kaupaga Orawalt koha ostnud, piirisigi läbi ei waatnud ega mitte kinni säedinud, Oraw üks wigane inimene olnud, - Lõhmus muidugi üsna odawamalt maa koha kätte omale saanud, mis ka praegu tükkeldamata kõrge kroonu poolt on, siis Lõhmusse nõudmine tühjaks arwatud.
Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega § 773 L.T.R.S. aast. 1860.
J. Saul. xxx J. Kurm. xxx [allkiri]
| 1 | nelikümend palki mädanenud: | 30 rubl. | kop. |
| 2 | 4 sae lauda kaks 4 1/2 sülda pitkad ja kaks 6 sülda pitkad: | 3 | |
| 3 | põletus puud 2 1/2 sülda | 5 | |
| 4 | 5000 katuse lastu: | 6 | |
| 5 | heinad 40 saage wiitud | 60 | |
| 6 | 60 kubu õlgi ära mädanenud | 7 | 20 |
| 7 | 2 saepakku, üks 16 tolli jäme 3 sülda pitk, tõine 10 tolli jäme 3 sõlda pitk, wäärt kokku: | 4 | 00 |
| 8 | 770 telliskiwi ära ligunenud: | 16 | 00 |
| 9 | 151 puud, kuused, leppad ja kased kokku wäärt. | 75 | 50 |
| 10 | Kaerade tegemine | 15 | 00 |
| 11 | Kattuse lattid mädanud: | 3 | 00 |
| 12 | tua kattuseta seismise läbi halwemaks saamine: | 25 | 00 |
| 13 | Odrad külwetud uuele maale pool wakkamaad: | 10 | 00 |
| 14 | maa tükk jälle odrad külwetud: | 15 | 00 |
| 15 | Kohtu käigu kulud selles asjas siin kohtus käitud 25 korda: | 52 | 00 |
| Kihelkonnas 6 korda: | 18 | 00 | |
| Kreiskohtus üks kord: | 6 | 00 | |
| Summa: | 350 rubl. | 70 kop. |
Wöörmünder
Ann Lõhmus ütleb: endine peakohtumees
Peakohtumees
ad 2. 4 saelauda üteltud ära kadunud olewat,
ad 3. 2 1/2 sülda puid üteltud kadunud olewat,
ad 4. umbes 5000 laastu ümber arwanud ta mädanenud olewat.
ad 5. Jakob Orraw annab üles: et 20 saage suwel heinu saada sealt
ad 6. 60ne kubu ümber olnud õlgi mädanenud.
ad 7. 2 kase sae pakku olnud ära näbrastud.
ad 8. 770 telliskiwi arwatud raisku läinudeks.
ad 9. Metsas olnud kännud, kes raiunud, seda tema ei teada.
Endine peakohtumees Adu Talts on protocollis 7. Märtsist 1886 Nr. 45 all tunnistanud: kogukonna kohus ei olla mitte koguniks Lõhmusse tööd seisma pannud, kui Lõhmus ja Oraw waielnud, olla tema kohtu nimel nimelt käskinud maea ikka edasi ehitada ja põldusi koristada, Ann Lõhmus aga ütlenud: tema ei ehitada midagi, ei koristada midagi ka ära. Ann ehk Johann Lõhmus olla endise maea ära lõhkunud maha, - siis olla tema nimelt ka ütlenud, oled sa maea maha lõhkunud, siis piad tõine üles tegema, maea ehk koht ei olla weel täielt sinu peale kinnitatud. Wilja koristamise käsu wastu ütlenud Ann Lõhmus: teda olla ära tappa lubatud, tema elu olla rohkem kui wili. See olnud warssi peale seda kui nad kohtu ees olnud. Tare ehitust ei olla aga sugugi seisma panna kohtu poolt mõtteltudki.
Ta käskinud kord kiwisi laastusi ja muud peenemat ehituse materiali aita ehk warju alla panna aga Lõhmus lasknud just meelega mädaneda, ega ehitanud ka midagi, Lõhmusse nõumees
Ann Lõhmus oma mehega wastab ehitatud hoone olnud üks elumaea, eest endine olnud liig puudulik ja elamisele kõlbmata.
Liisu Pikkur, surnud Jakob Orawa järele jäänud lesk wastab oma nüüdse mehe Mart Pikkuri nõul: tema ega tema mees Jakob ei olla ehitust seisma pandnud, see ehituse waielus tulnud sellest et Jakob Orawal, tema endisel mehel, olnud maa kolmes kruntis kõik ühe regulerimise aktis ja üks kontrakt, Jakob olla ütlenud, et tema ühe ainsa tükki maad ära kauplenud Lõhmusselle, Lõhmus aga seletanud, et kaks maa tükki tema ostnud olla, sest tulnud protses, et maa ära lahutamises ari ei olnud, pidanud küll Lõhmus enne täieliku wahetegu ja kinnitust ehituse seisma jätma. Wastab ad. pkt. 5. kohta: tema ei olla Ann Lõhmussest niidetud heinu saanud, ega neid näinud, peale kaupa, sell esimisel aastal ei olla ta, aga ta mehe poolt teatawa Lõhmusselle ära kaubeldud maa tükki pealt heinu teinud.
ad. pkt. 10. tema ega tema mees ei olla kaeru, mis Lõhmus külwanud wõtnud Lõhmus lasknud wist ära mädaneda, karud söönud ja sõtkunud.
ad pkt. 13 ja 14 odrad olnud Jõulu nädaline nurmel et Lõhmus neid ära ei wiinud, olla tema ainult sõnniku jauks odre kaks korda loomadelle alla wiinud, mitte teri peksnud. Tema ega ta mees ei olla teadnud, et kust piir müütud ehk müümata maa wahel olnud. Jakob Oraw olnud wigane ja sant, purju joodedud ja nenda ühes tükkis oma kroonu renti kohast ära kauplenud, ilma piiride jautamata.
Ann Lõhmus ütleb: Juulil 1881 aastal olla kog. kohus ühes protocollis heinama, põllutöö ja hoone ehituse seisma pannud, paluda järele waadata.
Protocoll 9. Juulist 1881 Nr. 83, sai kohtu poolt waadatud, kus seisis: "Moistetud: Asi jäeb täna pooleli ja Ann Lõhmus wõib heina maad ära teha, aga hoone ehituse ja maa harimise piab niikauaks seisma jätma, kunni asi seletud saab, ehituse keelust wälja jäetud tare. Eesistnik A. Talts. xxx Kõrwalistnik Jürri Saul Substitut
Selleaegne kohtumees Jüri Saul tunnistab: tema olnud kaugel Jakob Orawa kohast, peakohtumees Adu Talts teadnud rohkem Lõhmusse ja Orawa wahel olnud kõnnest. Kohus ei olla Juuli kuul Lõhmussel ei heina tegu ega põllul kaswawat wilja kokku panemist ega ära tarwitamist mitte keelnud. Juuli kuul saanud küll kord kohtu lauas arwatud, et Lõhmus maa harimise seisma piab senniks jätma, sõna "maa harimise" all olla nad mõistnud: kraawide kaewamist, kiwide korjamist ja metsa äraraiumist põllu maajauks. Keelu jakku arwanud nad ka uuede hoonete uuelt ehituste ettewõttet. Teataw ja praegu tasumise nõudmisel olew eluhoone, ehk tare, olnud muidugi nimelt keelust wälja arwatud, nagu arwuses Juulil 1881 seista. See kohtu arwus ei saanud aga Ann Lõhmusselle, ega ka selle mehele, ega nõumehele sugugi täitmiseks ette üteldudki. - Tema ei olla sell aeal ka suusõnal selle Lõhmusse kohale, paigale kõnelema, ega keelma saanud.
Ann Lõhmus ütleb: tema olla Juuli kuul 1881 a. kohtu ees olnud, kui teataw keeld arwatud saanud,
Muus ei olnud ette tuua.
Otsus: ad 1. Et asja lugust näha, et Lõhmus meelega palkisi mädaneda lasknud ja eluhoonet edasi ehitanud, oma materiali ei koristanud, ainult tasumise nõude wõitu peale wälja läinud, saab see nõudmine tühjaks arwatud.
ad 2. et Lõhmus oma laudu ise ei walwanud, ehk hoidnud, ei ole, siis tühjaks arwatud.
ad 3. niisama kui punkt 2 tühjaks.
ad 4 pkt. nenda sama tühjaks arwatud.
ad pkt 5. et Ann Lõhmussel heina teha kästud, tarwilikul korral, kui ehk Oraw keelnud oleks, kohtu abi ei nõudnud, koht sell aeal täie protsessi all seisis, Lõhmus siis ega nüüd kohale kinnitud ei olnud, teadmata, kui palju heinu sealt saada wõis, siis nõudmine tühjaks arwatud.
ad pkt. 6,7,8 nendasama tühjaks arwatud, nagu pkt 1.
Punkt 9. tühjaks - et piirid ostetud maa üle ei olnud kätte näidatud ja teadmata kas ka Oraw raiutud.
ad pkt. 10. et Lõhmus ei koristanud ise oma wilja, saab nõudmine tühjaks arwatud.
ad pkt. 11 ja 12 tühjaks arwatud, nagu punkt 1.
ad pkt. 13 ja 14, et Liisu Oraw ütleb, et tema kaks koormat odre kodu wiinud Jõulu aeal, mida siad läbi sasinud ja sõtkunud, siis maksab ta kahe koorma odrade eest tasumist Lõhmussele 1 tstw. odre, ehk 6 rubl. raha ja põhu tasumises 2 rubl.
ad pkt 15. et Lõhmus ise puudulise kaupaga Orawalt koha ostnud, piirisigi läbi ei waatnud ega mitte kinni säedinud, Oraw üks wigane inimene olnud, - Lõhmus muidugi üsna odawamalt maa koha kätte omale saanud, mis ka praegu tükkeldamata kõrge kroonu poolt on, siis Lõhmusse nõudmine tühjaks arwatud.
Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega § 773 L.T.R.S. aast. 1860.
J. Saul. xxx J. Kurm. xxx [allkiri]