Karel Ilwes kaebab Jaan Kütti peale tema elanud kuni Jüripäewani 1888 a. rentnikuna mõisa kandi koha peal oma ja hoonete sees. Jüri päew annud mõisawalitsus selle koha Jaan Kütti kätte rendi peale ja tema jäänud ilma maata oma hoonete  sisse elama. Sõniku mis temal mõisa põllu põhust oli tehtud, olla Jaan Kütt kewadel ära wiinud ja tema teinud siis peale selle oma põhust senna sõnikud, Jaan Kütt wedanud aga selle sõniku tema laudast ära, kuna teda ennast sugugi kodu ei ole olnud, temal olnud 5 kuni 6 koormad sõnikud, nõuab selle eest 5 rubla.

Jaan Kütt kostab kaebtuse peale, et tema sõnnik olnud all ja olla Kaarel Ilwese sõnikud paar koormad seal peal olnud, lubab selle eest 60 kop. Karel Ilwesele maksa.

Karel Ilwes ütleb, et Jaan Kütt on oma sõniku kõik kewadel ära wedanud annab selle peale tunnistajaks Jaan Salu ja Johan Poolakese, kes wiimane olla näinud kui palju Jaan Kütt sõnikud tema laudast wedanud. Johan Polakese tunnistas, et tema nähes olla Jaan Kütt 4 koormad sõnikud Karel Ilwese laudast wiinud.

Jaan Salu tunnistas, et tema näinud, et Jaan Kütt on kewadel lauda täiesti tühjaks teinud ja ei olnud seal enam Jaan Kütti sõnikud.

/:jäeb pooleli:/

                                                            peakohtumees: Karel Narits

                                                            Kohtumees: Joh. Rätsep xxx

                                                            Kohtumees Karel Terras xxx

                                                           Kirjutaja: (allkiri mitteloetaw)