Hindrik Laar kaebas, et temal oma isa Peeter Laari käest alanseiswad wõlgu antud summad ja muud nõudmised saada on:
| 1. |
15. Augustil 1876 lainatud puhas raha |
650 rbl. |
| ja selle wõla 10 aastane protsent protsendiga |
713 rbl. 50 kop. |
| 2. |
aastal 1874 lainatud 600 rbl. keda isa temale tagasi maksnud, aga 2 aasta protsent selle eest maksmata jätnud |
72 rubla |
| 3. |
Weski renti 1876 asstal rohkem wõetud |
100 rubla |
| selle wõetud rendi 10 aastane protsent protsendiga |
79 rubla |
| 4. |
Laari - Niitka maja ostimise aeg linade raha isa kätte jäänud |
100 rubla |
| selle protsent protsendiga |
150 rubla |
| 5. |
aastal 1876 rukid ja ruki jahu annud ülepää 13 1/2 wakka |
40 rbl. 50 kop. |
| aastal 1875-1878 ülepää 26 wakka keswi antud |
65 rubla |
| Selle wilja raha protsent 117 rbl. 50 kop. eest |
86 rubla |
| 6. |
aastal 1876 on tema 3 kuud kolme mehe ja kahe hobusega orjanud, mis eest |
175 rubla |
| Selle saamata orjuse raha 175 rbl % |
125 rubla |
| 7. |
Weskimaja kattuse, palkide ja lauade eest nõuda |
200 rubla |
| 8. |
Sawiwarju manu 6 koormat õlgi antud, wäärt |
38 rubla |
| 9. |
Wallakassast lainatud raha, mis tema isa kätte äramaksnud, aga see kassasse maksmata jätnud |
100 rubla |
| 10. |
Tunnistuse tähe järele 8. Martsist 1879 saada |
500 rubla |
| ja selle wõla eest kuni maksuterminini 6 protsenti |
|
Eesseiswa kaebtuse pääle wastutas Peeter Laar Hindrik Laarist ülesantud kaebtused 1 kuni 9ma punktini ei ole mitte õiges, ei tea tema neist nõudmistest midagi ja pealegi on nemad üle 10 aastat wanad. ema on küll pojale oma elu asutamiste pääle üle 700 rbl. eest kraami annud ja mis nende wahel olnud, see on kõik seletatud. Punkt 10 kohta andis Peeter Laar üles, et see wõlatunnistus 8 Martsist 1879 õige on, aga selle järele ei ole temal õigus seda 500 rbl. enne tasuda kui 1890 aastal - ja kui poeg Hindrik seda lepingut ei pea, siis ei taha tema seda ka temale maksa.
Hindrik Laar, Kastre wallast, Peeter Laari wend, andis tunnistust kaebtuse 1se ja 10ma punkti kohta: See lepping 8. Märtsist 1879 on nõnda olnud, kui tema üleskirjutatud; seda raha 500 rbl. on pidanud isa oma pojale selle eest maksma, et tema Niitka majast wälja läheb; Muu rehknung ei puudu mitte selle leppingu külge. Mis Hindrik Laaril puhast raha weel pääle selle saada, sellest tema muud ei tea, kui Peeter Laar olewat ütlenud: Mina kakkusin selle wõla lehe (keda Hindrik Laar 650 rbl omas kaebtuse 1. punktis suur ütleb olewat) omast raamatust wälja.
Mõiste:
1. Peeter Laar peab 659 rbl. 1se kaebtuse punkti järele ja selle raha eest 5% 15. Augustist saadik 1876 arwatud Hindrik Laari hääks 8 päiwa sees wälja maksma
2. Kaebtuse 2-9 punkti eest ei ole Hindrik Laaril midagi nõudmist, sest et need nõudmised osast üle kümme aastat wanad on, osast Laari-Niitka maja üle tehtud lepingu tunnistuse pärra 8. Märtsist 1879 tühjaks tehtud on
3. Kaebtuse 10. punkti kohta peab tunnistuse tähe järele Peeter Laar 1879 aastast saadik iga aasta 50 rbl. see on kuni 8. Märtsini 1886 - 350 rbl. juure kasunud 5% intressidega 52 rbl. 50 kop. ülepea 402 rbl. 50 kop. 8 päiwa sees Hindrik Laari hääks wälja maksma ja ülejäänud wõla 150 rbl. iga aasta 50 rbl. ilma protsendita, kui õigel terminil tasub, ära maksma.
Pääkohtumees: P. Kripson XXX
Kohtumees: J. Ottan XXX
Kohtumees: P. Pedoson
Mõiste sai kohtukäijatele kuulutatud T.S.R. §772-774 järele aastast 1860 ja õpus ülema kohtu käimiseks, et kohtukäijad rahul ei olnud, wälja antud..
Kirjutaja: Chr Kapp <allkiri>
31. Juulil 1886 Kihelk. kohtuse saadetud.
Hindrik Laar kaebas, et temal oma isa Peeter Laari käest alanseiswad wõlgu antud summad ja muud nõudmised saada on:
| 1. |
15. Augustil 1876 lainatud puhas raha |
650 rbl. |
| ja selle wõla 10 aastane protsent protsendiga |
713 rbl. 50 kop. |
| 2. |
aastal 1874 lainatud 600 rbl. keda isa temale tagasi maksnud, aga 2 aasta protsent selle eest maksmata jätnud |
72 rubla |
| 3. |
Weski renti 1876 asstal rohkem wõetud |
100 rubla |
| selle wõetud rendi 10 aastane protsent protsendiga |
79 rubla |
| 4. |
Laari - Niitka maja ostimise aeg linade raha isa kätte jäänud |
100 rubla |
| selle protsent protsendiga |
150 rubla |
| 5. |
aastal 1876 rukid ja ruki jahu annud ülepää 13 1/2 wakka |
40 rbl. 50 kop. |
| aastal 1875-1878 ülepää 26 wakka keswi antud |
65 rubla |
| Selle wilja raha protsent 117 rbl. 50 kop. eest |
86 rubla |
| 6. |
aastal 1876 on tema 3 kuud kolme mehe ja kahe hobusega orjanud, mis eest |
175 rubla |
| Selle saamata orjuse raha 175 rbl % |
125 rubla |
| 7. |
Weskimaja kattuse, palkide ja lauade eest nõuda |
200 rubla |
| 8. |
Sawiwarju manu 6 koormat õlgi antud, wäärt |
38 rubla |
| 9. |
Wallakassast lainatud raha, mis tema isa kätte äramaksnud, aga see kassasse maksmata jätnud |
100 rubla |
| 10. |
Tunnistuse tähe järele 8. Martsist 1879 saada |
500 rubla |
| ja selle wõla eest kuni maksuterminini 6 protsenti |
|
Eesseiswa kaebtuse pääle wastutas Peeter Laar Hindrik Laarist ülesantud kaebtused 1 kuni 9ma punktini ei ole mitte õiges, ei tea tema neist nõudmistest midagi ja pealegi on nemad üle 10 aastat wanad. ema on küll pojale oma elu asutamiste pääle üle 700 rbl. eest kraami annud ja mis nende wahel olnud, see on kõik seletatud. Punkt 10 kohta andis Peeter Laar üles, et see wõlatunnistus 8 Martsist 1879 õige on, aga selle järele ei ole temal õigus seda 500 rbl. enne tasuda kui 1890 aastal - ja kui poeg Hindrik seda lepingut ei pea, siis ei taha tema seda ka temale maksa.
Hindrik Laar, Kastre wallast, Peeter Laari wend, andis tunnistust kaebtuse 1se ja 10ma punkti kohta: See lepping 8. Märtsist 1879 on nõnda olnud, kui tema üleskirjutatud; seda raha 500 rbl. on pidanud isa oma pojale selle eest maksma, et tema Niitka majast wälja läheb; Muu rehknung ei puudu mitte selle leppingu külge. Mis Hindrik Laaril puhast raha weel pääle selle saada, sellest tema muud ei tea, kui Peeter Laar olewat ütlenud: Mina kakkusin selle wõla lehe (keda Hindrik Laar 650 rbl omas kaebtuse 1. punktis suur ütleb olewat) omast raamatust wälja.
Mõiste:
1. Peeter Laar peab 659 rbl. 1se kaebtuse punkti järele ja selle raha eest 5% 15. Augustist saadik 1876 arwatud Hindrik Laari hääks 8 päiwa sees wälja maksma
2. Kaebtuse 2-9 punkti eest ei ole Hindrik Laaril midagi nõudmist, sest et need nõudmised osast üle kümme aastat wanad on, osast Laari-Niitka maja üle tehtud lepingu tunnistuse pärra 8. Märtsist 1879 tühjaks tehtud on
3. Kaebtuse 10. punkti kohta peab tunnistuse tähe järele Peeter Laar 1879 aastast saadik iga aasta 50 rbl. see on kuni 8. Märtsini 1886 - 350 rbl. juure kasunud 5% intressidega 52 rbl. 50 kop. ülepea 402 rbl. 50 kop. 8 päiwa sees Hindrik Laari hääks wälja maksma ja ülejäänud wõla 150 rbl. iga aasta 50 rbl. ilma protsendita, kui õigel terminil tasub, ära maksma.
Pääkohtumees: P. Kripson XXX
Kohtumees: J. Ottan XXX
Kohtumees: P. Pedoson
Mõiste sai kohtukäijatele kuulutatud T.S.R. §772-774 järele aastast 1860 ja õpus ülema kohtu käimiseks, et kohtukäijad rahul ei olnud, wälja antud..
Kirjutaja: Chr Kapp <allkiri>
31. Juulil 1886 Kihelk. kohtuse saadetud.
