PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1886-1890)

LeidandmedEAA.4529.1.7
Kaader
164
165
Daatum30.11.1888
Protokolli number179
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johann Saul Johann Saul Peakohtumees
J Talts Abikohtumees
Johann Warrik Johan Warik Kirjutaja

Pernu 1. metsawalitsuse käsukirja täitmiseks 10. Aprillist s.a. Nr. 116, ette nõutud kroonu metsawaht Peter Unger ja Talli wallast Johan Kosenkranius. Tutawaks sai tehtud, et metsawalitsuse protocolli järel raiutud: 47 kuuske, 3 ja 4 tolli jämedad, nende wäärtus trahwiga 30 rubl. 57 kop. material ei olla sekwestreritud.

Kroonu metsawaht Peter Unger annab ette: tema olla metsas hobuse ja ree jälgi näinud, läinud neid mööda edasi, näinud: poole koorma wäärt olnud roisu puid kokku pantud ja hobune olnud puude juures, tema tundnud et see Talli Joh. Kosenkraniuse hobune olnud, kuulanud 30 sammu kaugusel puu raiumist, läinud ligi, üks pois raiunud ouid kuuse teibaid, tema küsinud kirwest ära, pois pandnud kirwe maha, olnud üks 10 kop. wääriline kirwes, mida ka tema, et liig wäsinud olnud, kauget kodu ei suutnud kanda, tema seda poissi ei tundnud, ega teada ka praegu kes see olnud. Tema arwanud et see Johan Kosenkraniuse pois olnud, wõtnud hobuse nende roisu puude juurest kinni, Johan Kosenkranius tulnud hobusele temale järele kui ta kaugelle ära tulnud ja palunud hobust kätte, ütledes: tema ei tunda seda wõerast poissi, kes teibad raiunud, tema olla puude järele tulnud, mis temale lubatud ilma kirweta ja saeta metsa puhastuseks. Et Kosenkranius alati seal puid osta olla temale roisu puud lubatud. See tundmata pois olla wististe tõist ringi raiuma läinud ja nenda arwusel kukkunud Kosenkranius temale kui süüdlane kätte. Suurem osa teibaid olnud Sooba rewiirist. Pärast läinud ta walla wöörmündri Jüri Nõmmikuga waatama, kutsunud Joh. Kosenkraniuse ka ligi. Kosenkranius ütlenud ika, et tema neid raiunud ei olnud. Teibad jäänud sell korral kõik metsa maha. Tollitud saanud, aga mitte kännud kokku passitud.

Johan Kosenkranius wastab: temal olla laagri puid ostud, wälja toomine jäänud hilja peale halwa tee pärast, olnud ka pilet antud metsa minna, ta olnud roisu puid ära tooma läinud, hobuse puude juure jätnud, ise emale kõndinud ühe raiumise heale peale, kui ta küsinud tundmata mehelt, kes sulle lubanud need raiuda ja see midagi ei wastanud, läinud ta eemale weel waatama, mis see raiunud, kuulnud wiimaks heale kõla, pöörnud hobuse poole tagasi, ja leidnud, et hobune kadunud olnud, jooksnud hobuselle järele, kunni kolm wakka maad laget maad metsast wälja, palunud hobust kätte, Unger ei andnud, ütlenud, et tema piada teadma kes raiuja, wõida olla, et tema Kosenkraniuse pois olla, ütlenud et enne seletust hobust kätte ei anda, tõisel päewal saanud hobuse kätte. Temal jäänud teadmataks kes teibad raiunud. Tõisel päewal olnud ka ligi, kui puid metsas waadatud.

Kroonu metsawaht Andres Oraw on ametist eemale heidetud, sest ei arwa kohus teda ette kutsuda.

Muud ei olnud ette tuua.

Otsustati: Et tõeks ei ole saanud tehtud, et J. Kosenkranius teibad kroonu metsast raiunud oleks, teibaste raiuja mees Johan Kosenkraniuse hobuse pärast, kes Kosenkranius, roisu puid wälja tooma läinud, metsawahi käest ära pääsenud ja tundmataks jäänud, siis kahju tasumise ehk trahwi nõudmine nenda kaugelt kui see Kosenkraniuse wastu käib, tühjaks arwatud.

Otsus kuulutati Joh. Kosenkraniusele ja Peter Ungerile kroonu metsawahile.

J. Saul. J. Talts.

Pernu 1. metsawalitsuse käsukirja täitmiseks 10. Aprillist s.a. Nr. 116, ette nõutud kroonu metsawaht Peter Unger ja Talli wallast Johan Kosenkranius. Tutawaks sai tehtud, et metsawalitsuse protocolli järel raiutud: 47 kuuske, 3 ja 4 tolli jämedad, nende wäärtus trahwiga 30 rubl. 57 kop. material ei olla sekwestreritud.

Kroonu metsawaht Peter Unger annab ette: tema olla metsas hobuse ja ree jälgi näinud, läinud neid mööda edasi, näinud: poole koorma wäärt olnud roisu puid kokku pantud ja hobune olnud puude juures, tema tundnud et see Talli Joh. Kosenkraniuse hobune olnud, kuulanud 30 sammu kaugusel puu raiumist, läinud ligi, üks pois raiunud ouid kuuse teibaid, tema küsinud kirwest ära, pois pandnud kirwe maha, olnud üks 10 kop. wääriline kirwes, mida ka tema, et liig wäsinud olnud, kauget kodu ei suutnud kanda, tema seda poissi ei tundnud, ega teada ka praegu kes see olnud. Tema arwanud et see Johan Kosenkraniuse pois olnud, wõtnud hobuse nende roisu puude juurest kinni, Johan Kosenkranius tulnud hobusele temale järele kui ta kaugelle ära tulnud ja palunud hobust kätte, ütledes: tema ei tunda seda wõerast poissi, kes teibad raiunud, tema olla puude järele tulnud, mis temale lubatud ilma kirweta ja saeta metsa puhastuseks. Et Kosenkranius alati seal puid osta olla temale roisu puud lubatud. See tundmata pois olla wististe tõist ringi raiuma läinud ja nenda arwusel kukkunud Kosenkranius temale kui süüdlane kätte. Suurem osa teibaid olnud Sooba rewiirist. Pärast läinud ta walla wöörmündri Jüri Nõmmikuga waatama, kutsunud Joh. Kosenkraniuse ka ligi. Kosenkranius ütlenud ika, et tema neid raiunud ei olnud. Teibad jäänud sell korral kõik metsa maha. Tollitud saanud, aga mitte kännud kokku passitud.

Johan Kosenkranius wastab: temal olla laagri puid ostud, wälja toomine jäänud hilja peale halwa tee pärast, olnud ka pilet antud metsa minna, ta olnud roisu puid ära tooma läinud, hobuse puude juure jätnud, ise emale kõndinud ühe raiumise heale peale, kui ta küsinud tundmata mehelt, kes sulle lubanud need raiuda ja see midagi ei wastanud, läinud ta eemale weel waatama, mis see raiunud, kuulnud wiimaks heale kõla, pöörnud hobuse poole tagasi, ja leidnud, et hobune kadunud olnud, jooksnud hobuselle järele, kunni kolm wakka maad laget maad metsast wälja, palunud hobust kätte, Unger ei andnud, ütlenud, et tema piada teadma kes raiuja, wõida olla, et tema Kosenkraniuse pois olla, ütlenud et enne seletust hobust kätte ei anda, tõisel päewal saanud hobuse kätte. Temal jäänud teadmataks kes teibad raiunud. Tõisel päewal olnud ka ligi, kui puid metsas waadatud.

Kroonu metsawaht Andres Oraw on ametist eemale heidetud, sest ei arwa kohus teda ette kutsuda.

Muud ei olnud ette tuua.

Otsustati: Et tõeks ei ole saanud tehtud, et J. Kosenkranius teibad kroonu metsast raiunud oleks, teibaste raiuja mees Johan Kosenkraniuse hobuse pärast, kes Kosenkranius, roisu puid wälja tooma läinud, metsawahi käest ära pääsenud ja tundmataks jäänud, siis kahju tasumise ehk trahwi nõudmine nenda kaugelt kui see Kosenkraniuse wastu käib, tühjaks arwatud.

Otsus kuulutati Joh. Kosenkraniusele ja Peter Ungerile kroonu metsawahile.

J. Saul. J. Talts.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS