Vana-Koiola: Protokolliraamat (1879)
| Leidandmed | EAA.3388.1.6 |
|---|---|
| Kaader | 97 98 |
| Daatum | 30.07.1879 |
| Protokolli number | 226 |
| Protokolli teema | 8. Varavastased kuriteod |
Wana Koiola kogokonna kohtun, Wissel, sel 30 julil 1879. -
Man olliwa kohtuwanemb: Mihkel Kurwitz
kohtumees: Jaan Plakk
do Karl Tobrelutz
Jaan Hermitz kaibap, et Märt Rudisaar om temale ütte teede andnu, et Johan Kattai om lubanu ööse tema põllu päält rükki lubanu wargile minna, kui tema om lännu õdangu wahtma, sis om õkwa põllu warguse päält Johan Kattai kätte saanu, kui tema röa säla täus sälan olnu, kui ka Peter Mäots om abin olnu teda kinni wõtman.
Johan Kattai ei salga esi seda ka mitte nink ütlep, et tema kül om selle warguse pääl olnu, kon Jaan Hermitz teda Peter Mäotsga kätte saanu.
Peter Mäots and tunistust, et teda om Jaan Hermitz hendale appi kutsnu nurme wahtma, mis Märt Rudisaar neile teeda andnu - et Johan Kattai tulep rükki wargile nurme päält. Kui ma sama ööse kella 10 wahtnu, sis om Johan Kattai Jaan Hermitz röa kuhilikule mano tulnu, nink säla täwwe sälga wõtnu nink minema lännu, sis om tema Jaan Hermitz ega Johan Kattai õkwa põllu warguse päält kini wõtnu. -
Märt Rudisaar and üles et Johan Kattai om teda kiusanu hendaga ütten wargile tulema, seda om tema Jaan Hermitzele ette teeda andnu, et see pidi wahtma minema, ööse kui Johan Kattai wargile lääp.
Et jo Johan Kattai mitme kõrraga warguse perast nii haste kogokonna, kui ka Maa Kohtu al om olnu, mesperast teda türmi trahwiga trahwitu - ent mitte henda parandanu ei ole, nink põllu wargusest awalikult kätte saanu, mes ka enne seda Johan Kattai ligi elawile peremehile pollu wargusega suurt kahjo tettu. -
Selleperast saap see warras Johan Kattai selle protokollis olew wangi wiisi Keisrilikku Wõrro Makohtu katte saadetus. -
Kohtuwanemb: M Kurwitz
Kohtumees: Jaan Plakk XXX
do Karl Tobrelutz XXX
Kirjotaja P. Black
Wana Koiola kogokonna kohtun, Wissel, sel 30 julil 1879. -
Man olliwa kohtuwanemb: Mihkel Kurwitz
kohtumees: Jaan Plakk
do Karl Tobrelutz
Jaan Hermitz kaibap, et Märt Rudisaar om temale ütte teede andnu, et Johan Kattai om lubanu ööse tema põllu päält rükki lubanu wargile minna, kui tema om lännu õdangu wahtma, sis om õkwa põllu warguse päält Johan Kattai kätte saanu, kui tema röa säla täus sälan olnu, kui ka Peter Mäots om abin olnu teda kinni wõtman.
Johan Kattai ei salga esi seda ka mitte nink ütlep, et tema kül om selle warguse pääl olnu, kon Jaan Hermitz teda Peter Mäotsga kätte saanu.
Peter Mäots and tunistust, et teda om Jaan Hermitz hendale appi kutsnu nurme wahtma, mis Märt Rudisaar neile teeda andnu - et Johan Kattai tulep rükki wargile nurme päält. Kui ma sama ööse kella 10 wahtnu, sis om Johan Kattai Jaan Hermitz röa kuhilikule mano tulnu, nink säla täwwe sälga wõtnu nink minema lännu, sis om tema Jaan Hermitz ega Johan Kattai õkwa põllu warguse päält kini wõtnu. -
Märt Rudisaar and üles et Johan Kattai om teda kiusanu hendaga ütten wargile tulema, seda om tema Jaan Hermitzele ette teeda andnu, et see pidi wahtma minema, ööse kui Johan Kattai wargile lääp.
Et jo Johan Kattai mitme kõrraga warguse perast nii haste kogokonna, kui ka Maa Kohtu al om olnu, mesperast teda türmi trahwiga trahwitu - ent mitte henda parandanu ei ole, nink põllu wargusest awalikult kätte saanu, mes ka enne seda Johan Kattai ligi elawile peremehile pollu wargusega suurt kahjo tettu. -
Selleperast saap see warras Johan Kattai selle protokollis olew wangi wiisi Keisrilikku Wõrro Makohtu katte saadetus. -
Kohtuwanemb: M Kurwitz
Kohtumees: Jaan Plakk XXX
do Karl Tobrelutz XXX
Kirjotaja P. Black