5.
Johannes Limberg kaebas kohtu, et ühel Esmaspääwa õhtu, se on 27. Febr. k.p. läinud temma kodu. Thomas Limberg söönud laua ääres ja ta läinud ka sööma. Sömise juures küssind ta Thoma käest ka omale liha, et sa olled minnu raha peal küll liha söönud; aga Thomas ei olle annud. Temma läinud söömast ärra ja üttelnud Thoomale, et sinna pead oma maeas roppu ellu, mis ma, kui so wannem wend, mitte ei salli ja läinud sängi pikali; aga Thomas tulnud tema järele ja hakand teda sedelka rihmaga peksma, ni et temma silmad ja pea katki ja werine olnud, mis temma teisel hommikul peakohtumehele näidand. Pealeselle rebis ta mo särgi ja westi katki, (mis ta ka kohtule näitas.) Weel ütles Thomas, et ma ollen luband tema keige omma kraamiga tuulde lasta; mis aga mitte tõssi ei olle. Seda peksu on ka issa ja emma pealt näinud.
Thomas Limberg tunnistas, et ühe Esmaspääwa õhtu, tulnud Joh. kell ½ 11 koeo. Temma söönud laua äres. Johannes küssind temma käest ka lihha; aga tema üttelnud, et sa olled isse oma leiwa peal, söö mis tahhad; aga minna ei anna sulle midagi. Selle peale hakand Johannes teda sõimama: Sinna kuradi schinder, raip, hoora tallaja ja kõlwatu innime. Siis tõusnud tema sööma laua äärest ülles, hakand Johannese rindu kindi, hüüdnud sullase Peetri Priima happi ja tahtnud Johannest kinni siduda; aga Johannes löönud teda wastu silmi. Siis tulnud Peeter hapi, pannud Johannese sängi, seal löönud ka Johannes sullast Peetrit. Sängi pannemise juures läinud Johannese pea wastu seina ja siis saanud wist werriseks. Nisamma kipund Joh. teist kord temma kallale, kus Peeter ta jälle kinni hoidnud ja perseli põrandale pannud. Sedamööda ei olle ma teda mitte rihmaga peksnud. Seda teawad tunnistada minnu tütruk Leena Limberg, Ann Krabi, sullane Peeter Priima, issa ja emma. Enne Jõulu hakand Joh. Limberg temmaga jälle riidlema, kus ta lubas oma kraami ärra wõtta ja issa ja emma wõtma ka oma kraami ärra ja uksest wälja minnes üttelnud seel, et pealeselle lassen so keige kraamiga, mis järrele jääb tuulde minna, seda kuulnud tütruk Leena Limberg ja wabatik Ann Krabi.
Mart ja Leenu Limberg, Joh. ja Thoma wannemad tunnistasid, et se tõssi on, et Thomas on Johannest setelka rihmaga löönud; aga Johannes kutsub allati oma alwa sõnnadega Thomast oma kallale.
Tütruk Leena Limberg tunnistas, et Johannes ja Thomas läinud sööma laua ääres riidu. Johannes hakand Thomast sõimama: "hoora tallajaks, schindriks, raipeks ja nenda edasi. Thomas tahtnud Johannest kinni siduda, kutsund Peetri hapi, wiinud Johannese sängi; aga kui Johannes sängist ülles tõusnud, olnud silmad werised. Siis läinud tema kambri ja pitkemalt tema ei tea.
Ann Krabi tunnistas, et tema olnud riiu aeal kambris ja sellepärast ei olle midagi näinud; waid aga üksi kuulnud, et naad on riielnud.
Edasi tunnistasid Leena Limberg ja Ann Krabi, et enne Jõulu, kui Johannes ja Thomas Limberg jälle riidlenud, üttelnud Johannes: wannemad wõttawad omma kraami ja minna wõttan omma ja mis ülle jäeb, se läheb keik tuulde; aga mis se sõnna tähendab, seda nemmad ei tea.
Peeter Priima tunnistas, et Thomas ja Johannes Limberg on kahekesi riielnud toas. Tema olnud parsil ja ei olle mitte waadand, mis naad seal kahekesi teinud. Wiimaks kutsund Thomas teda appi Johannest kinnisiduma. Tema läinud ja pannud Johannese woodi, pärast tõusnud Joh. üles, ja silmad olnud katki. Seda ei tea kas lõi Thomas naad katki, wõi kust se tuli, aga Joh. üttelnud kohe: "Tema lõi mu silmad katki."
Kohus mõistis: jääb teiseks kohtu pääwaks, sest et kõrwa mees Mart Limberg Thomas ja Johannes Limbergi wend kohtu lauas istus, ja järgi meest sell korral tema asemel ei olnud, kes Mart Limberg'i asemel kohtu laudas oleks istunud.
Kuulutud!
Kohtu peawannem: Peeter Somberg XXX
kõrwamehed: Mart Limberg XXX
ja Jakob Weber XXX
Kirjutaja: T. Necks /allkiri/
5.
Johannes Limberg kaebas kohtu, et ühel Esmaspääwa õhtu, se on 27. Febr. k.p. läinud temma kodu. Thomas Limberg söönud laua ääres ja ta läinud ka sööma. Sömise juures küssind ta Thoma käest ka omale liha, et sa olled minnu raha peal küll liha söönud; aga Thomas ei olle annud. Temma läinud söömast ärra ja üttelnud Thoomale, et sinna pead oma maeas roppu ellu, mis ma, kui so wannem wend, mitte ei salli ja läinud sängi pikali; aga Thomas tulnud tema järele ja hakand teda sedelka rihmaga peksma, ni et temma silmad ja pea katki ja werine olnud, mis temma teisel hommikul peakohtumehele näidand. Pealeselle rebis ta mo särgi ja westi katki, (mis ta ka kohtule näitas.) Weel ütles Thomas, et ma ollen luband tema keige omma kraamiga tuulde lasta; mis aga mitte tõssi ei olle. Seda peksu on ka issa ja emma pealt näinud.
Thomas Limberg tunnistas, et ühe Esmaspääwa õhtu, tulnud Joh. kell ½ 11 koeo. Temma söönud laua äres. Johannes küssind temma käest ka lihha; aga tema üttelnud, et sa olled isse oma leiwa peal, söö mis tahhad; aga minna ei anna sulle midagi. Selle peale hakand Johannes teda sõimama: Sinna kuradi schinder, raip, hoora tallaja ja kõlwatu innime. Siis tõusnud tema sööma laua äärest ülles, hakand Johannese rindu kindi, hüüdnud sullase Peetri Priima happi ja tahtnud Johannest kinni siduda; aga Johannes löönud teda wastu silmi. Siis tulnud Peeter hapi, pannud Johannese sängi, seal löönud ka Johannes sullast Peetrit. Sängi pannemise juures läinud Johannese pea wastu seina ja siis saanud wist werriseks. Nisamma kipund Joh. teist kord temma kallale, kus Peeter ta jälle kinni hoidnud ja perseli põrandale pannud. Sedamööda ei olle ma teda mitte rihmaga peksnud. Seda teawad tunnistada minnu tütruk Leena Limberg, Ann Krabi, sullane Peeter Priima, issa ja emma. Enne Jõulu hakand Joh. Limberg temmaga jälle riidlema, kus ta lubas oma kraami ärra wõtta ja issa ja emma wõtma ka oma kraami ärra ja uksest wälja minnes üttelnud seel, et pealeselle lassen so keige kraamiga, mis järrele jääb tuulde minna, seda kuulnud tütruk Leena Limberg ja wabatik Ann Krabi.
Mart ja Leenu Limberg, Joh. ja Thoma wannemad tunnistasid, et se tõssi on, et Thomas on Johannest setelka rihmaga löönud; aga Johannes kutsub allati oma alwa sõnnadega Thomast oma kallale.
Tütruk Leena Limberg tunnistas, et Johannes ja Thomas läinud sööma laua ääres riidu. Johannes hakand Thomast sõimama: "hoora tallajaks, schindriks, raipeks ja nenda edasi. Thomas tahtnud Johannest kinni siduda, kutsund Peetri hapi, wiinud Johannese sängi; aga kui Johannes sängist ülles tõusnud, olnud silmad werised. Siis läinud tema kambri ja pitkemalt tema ei tea.
Ann Krabi tunnistas, et tema olnud riiu aeal kambris ja sellepärast ei olle midagi näinud; waid aga üksi kuulnud, et naad on riielnud.
Edasi tunnistasid Leena Limberg ja Ann Krabi, et enne Jõulu, kui Johannes ja Thomas Limberg jälle riidlenud, üttelnud Johannes: wannemad wõttawad omma kraami ja minna wõttan omma ja mis ülle jäeb, se läheb keik tuulde; aga mis se sõnna tähendab, seda nemmad ei tea.
Peeter Priima tunnistas, et Thomas ja Johannes Limberg on kahekesi riielnud toas. Tema olnud parsil ja ei olle mitte waadand, mis naad seal kahekesi teinud. Wiimaks kutsund Thomas teda appi Johannest kinnisiduma. Tema läinud ja pannud Johannese woodi, pärast tõusnud Joh. üles, ja silmad olnud katki. Seda ei tea kas lõi Thomas naad katki, wõi kust se tuli, aga Joh. üttelnud kohe: "Tema lõi mu silmad katki."
Kohus mõistis: jääb teiseks kohtu pääwaks, sest et kõrwa mees Mart Limberg Thomas ja Johannes Limbergi wend kohtu lauas istus, ja järgi meest sell korral tema asemel ei olnud, kes Mart Limberg'i asemel kohtu laudas oleks istunud.
Kuulutud!
Kohtu peawannem: Peeter Somberg XXX
kõrwamehed: Mart Limberg XXX
ja Jakob Weber XXX
Kirjutaja: T. Necks /allkiri/
