Wallakirjutaja assemik H. Jürgens ? et temma sel 27 Februaril s.a. kell 10 ennelõunal kantseleis kirjutanud, siis tulnud Jaan Pihelgas ja pallunud üht mõistust näha mis sel 19 Nowembril 1873 aastal kohto ees olnud, kedda temma ilmkeelmata näidanud, — sel samal korral astunud Teise tuppa sealt omma ellu tuppa pannud üks paberos suhu, ja läinud ni silma pilk kantseleisse taggasi, — agga Jaan Pihelgas kes kül temma järrel teinud wälla tullema, sest üks jänud lahti agga ommeti jänud kantseleisse maha kedda kirjutaja ei olle teadnud tähele panna ja seda silma pilgu aiaga rikkunud Jaan Pihelgas protokolli ramato ärra, — läinud walmis eest ja Hans Luige watama kutsunud ka, siis läinud Jaan Pihelgas uksest wälja keeranud obbose peale ja sõitnd ärra, — pallus et kohus asja ülekulaks.
Jaan Pihelgas kostis küssimise peale, et kirjutaja isse kirjutanud isse protokolli ramatuse ja tahtnud siis selle eest 750 kop. makso agga temmal ei ollewa anda olnud siis sanud südda täis ja kaebanud.
Wahimees Karel Reimann tunnistas, et kirjutaja kutsunud tedda watama kui Jaan Pihelgas akkanud uksest wälla minnema ja üttelnud et Jaan Pihelgas rikkus protokolli ramato ärra, temma watanud ja olnud tint sinnine, Jaan Pihhelgas jänud kül kohto tuppa kui kirkjotaja läinud teisest toast paberisi põllema pannema.
Hans Luig Kõo mõisast olli kül tarwitud kes sedda sama tunnistada teab kui Karel Reimann agga ei olewad tulnud.
Karel Reimanni tunnistuse peale ütles Jaan Pihelgas et temma kohe kirjutaja järrele kantseleist wälla läinud.
Koggokonna kohus watas protokolli ramato samoti ülle ja arwas, et se kirri mis protokolli ramatusse kirjutud on mitte kirjutaja kiri ei olla. Peale selle on Jaan Pihelgas kaks korda Silla kohtu jures wangis istunud on ja wastahakkaja ja kelm mees on, ja ärwasid et se ramat just Jaan Pihhelgast rikkutud on ja
Mõistsid:
Se assi Keiserliku Willandi Silla kohto kätte protokolli ärra kirja läbbi õiendada anda.
Peakohtomees: /allkiri/
Kohtomehed: /allkirjad või ristid/
Wallakirjutaja assemik H. Jürgens ? et temma sel 27 Februaril s.a. kell 10 ennelõunal kantseleis kirjutanud, siis tulnud Jaan Pihelgas ja pallunud üht mõistust näha mis sel 19 Nowembril 1873 aastal kohto ees olnud, kedda temma ilmkeelmata näidanud, — sel samal korral astunud Teise tuppa sealt omma ellu tuppa pannud üks paberos suhu, ja läinud ni silma pilk kantseleisse taggasi, — agga Jaan Pihelgas kes kül temma järrel teinud wälla tullema, sest üks jänud lahti agga ommeti jänud kantseleisse maha kedda kirjutaja ei olle teadnud tähele panna ja seda silma pilgu aiaga rikkunud Jaan Pihelgas protokolli ramato ärra, — läinud walmis eest ja Hans Luige watama kutsunud ka, siis läinud Jaan Pihelgas uksest wälja keeranud obbose peale ja sõitnd ärra, — pallus et kohus asja ülekulaks.
Jaan Pihelgas kostis küssimise peale, et kirjutaja isse kirjutanud isse protokolli ramatuse ja tahtnud siis selle eest 750 kop. makso agga temmal ei ollewa anda olnud siis sanud südda täis ja kaebanud.
Wahimees Karel Reimann tunnistas, et kirjutaja kutsunud tedda watama kui Jaan Pihelgas akkanud uksest wälla minnema ja üttelnud et Jaan Pihelgas rikkus protokolli ramato ärra, temma watanud ja olnud tint sinnine, Jaan Pihhelgas jänud kül kohto tuppa kui kirkjotaja läinud teisest toast paberisi põllema pannema.
Hans Luig Kõo mõisast olli kül tarwitud kes sedda sama tunnistada teab kui Karel Reimann agga ei olewad tulnud.
Karel Reimanni tunnistuse peale ütles Jaan Pihelgas et temma kohe kirjutaja järrele kantseleist wälla läinud.
Koggokonna kohus watas protokolli ramato samoti ülle ja arwas, et se kirri mis protokolli ramatusse kirjutud on mitte kirjutaja kiri ei olla. Peale selle on Jaan Pihelgas kaks korda Silla kohtu jures wangis istunud on ja wastahakkaja ja kelm mees on, ja ärwasid et se ramat just Jaan Pihhelgast rikkutud on ja
Mõistsid:
Se assi Keiserliku Willandi Silla kohto kätte protokolli ärra kirja läbbi õiendada anda.
Peakohtomees: /allkiri/
Kohtomehed: /allkirjad või ristid/
