Johann Silm kaibas, et Wastse Anzla kärnäri perrenaine ommi ärrakaddonu asju takkan otsen temma tarren käinu nink pääle selle, kui temma Seppa Kolk tarren terretanu, temma, Johann Silma, kasti ütsinda läbbi otsnu nink se man 5 Rbl. rahha ärra wõetu olles.

Kärnäri Anz Maximi perrenaine selletas, et temma küll seppa Tarren käinu, selle perrast, et seppapois, seppa emmaga sel päiwal kui perramine rõiwa trullja neidi tarren, kos rõiwa trull nink neide asja ossast saiswa, olnu olles, arwate, et seppa emma, kui wõõras, wahhest nimmelt ütte ärra kaddonu lubjat rõiwast nink langa wõtnu nink selle nimmitet poisi tarre wiinu olles.

Kui temma seppa tarren käunu, selletanu sedda seppale, mis päle sep üttelnu: egga minnagi omma emma eest saista ei wõi, et kae essi perrä. Sepäle otsnu temma pimmen tarren käega seppa poisi tarre mööda nink sängi all Keppiga, selle, et Tarre pimme olnu, ent ei putnu middagi ette. Kasti ei olle temma sukkugi putnu, weel wähhamb läbbi otsmu.

Sep Anz Kolk tunnist, et kärnäri perrnaine kül sepa poisi tarren käinu, wahhest õddanug kel 9 ajal, millal tarre pimme olnu, omma ärrawõetu rõiwa nink langu perrast kõnnelnu om nink seppa poisi tarren neid otsnu om; ent sedda temma ei olle miite nännu, et kärnäri perrenaine ka temma, seppapoisi Johann Silma, kasti läbbi otsnu om.

Ka tunnistas Anz Kolk, et poisi Johann Silma kast iks muido lukkun olnu om, ent sel kõrral ei olle temma mitte sedda tähhele pandnu.

Sai mõistetus: et selle tunnistuse perrä Johann Silma kaibus koggoni üts tühhine om, ehk toogu Johann Silm omma rahawarguse perräst parrembat Tunnistust.