Wana ja wigase Liisu Mälksonile säetud kurator Jaan Mälkson kaebab: kui tema isa surnud, olla see 100 rubl. emale Liisu Mälksonile jätnud selle üles pidamiseks abiks, pärast olla Joh. Siigur ta õemees ja Liisu Mälksoni wäimees see 100 rubl. omale laenanud, et nüüd emal raha elu tarwituseks tarwis olla, ja Siigur seda raha maksta ei tahta, olla ta kui Liisu Mälksoni kuratori nõudmine, et Siigur sunnitud saaks wälja maksma 100 rubl., 11 aastat olla mööda, 14 rubl. olla järkjärkult wälja saanud, ta nõuda intressisi kappitali eest mõista: 50 rubl., kokku: 136 rbl.

Johan Siigur wastab: tema olla teatawal aeal küll 100 rubl. laenanud, aga olla selle raha eest emat Liisa Mälksoni toitnud, mis laenu ette paluda arwata.

Liisu Mälkson ütleb: tema ei  olla midagi oma wäimehe Joh. Siigur käest selle raha wastu saanud, waid olla Joh. Siigur juures töös olnud ja teenistuse palkaks mõnikord mõne tükki liha ja leiba saanud.

Jaan Mälkson ütleb: tema õde Siigru naene, olla tema ära olemisel ühes kraamiga ema oma juure wiinud töösse.

Joh. Siigur ütleb: tema tunnistust nende andide üle ei olla, mis ema Liisu tema käest saanud, ka andide summa möödust ei teada ta, kui palju ema tasa söönud, ehk saanud olla.

Otsus: Et Joh. Siigur ise tõeks tunnistanud, et tema kätte 100 rubl. Liisu Mälksoni raha jäenud, sellest Mälkson ütleb 14 rbl. kätte saadud olewat, Liisu Mälkson siia maale ise ennast tööga elatanud, kunna Siiguri enese naene ema oma juure wiinud, Siiguril tunnistust ei ole andide üle, siis piab Johan Siigur Liisu Mälksoni nõudmise peale wälja maksma ema Liisu enese heaks 86 rubl. kapitali, aga nõutud intress 50 rubl. saab siis kohtu poolt selle ette arwatud, Siiguri heaks, et Liisu Mälkson Siiguri juures mõnikord ka elanud ja sellelt ehk midagi saanud.

Otsus kuulutati Joh. Siigurille ja Liisu Mälksoni kuratorile Jaan Mälksonile ühes appell. sead. § 773 1860 L.R.T.S.

H. Tins. [allkiri] [allkiri]