Surnud Kesküla Peter Granti pärijate eestkostjad Peter Lepp ja Fritz Grant kaebawad: Keskla endine rentnik Andres Kurgu olla oma renti aasta wiimasel sügisel 1887 a. rükki põllu liig hilja peale Mihklipäewa külwanud, weelgi kartohwli maa peale, 1½ - 2 wakka rükid külwanud, liig arwa külw, kuhu oras ega rükki ei kaswanud, ja kus rentnik kahju saama pidanud, tema, Fr. Grant olla küll keelanud nii hilja weel külwamast, et ere seeme ja kartohwli maa peale, aga Kurgu ei kuulanud seda, ega teinud tõisiti, lasknud sell samal sügisel ja talwel sellesama wiletsa orase sigadel ära tongida nenda et sell suwel sest põllust midagi ei saadud, nad olla orase ka üle waadata lasknud, Kohtumeestele J. Lepp, M. Grant ja H. Kallas sell sügisel 1887 a. Tõine suurem põld 4½ wakkamad olnud sammuti arw külwatud mida ametnikud näinud, nad paluda tasumiseks mõista 2½ tstw. rükid ehk 17½ rubl. raha, õlgi 50 kubu, ehk 5 rubl. Raha peale kokku 22 rubl. 50 kop.
Rentnik Andres Kurgu wastab: maa olnud liig kehw, kuhu seeme ei kaswanud; kartohwli maa peale ola ta küll Mihkli päewa aeal rükkid külwanud, - seeme olnud lustene, suur nurm saanud Augustikuu lõppul külwatud, - Frits Granti enese siad olla kartohwli maa rükkid ära tonginud, pantida ta ei tahtnud, et Grant ise wöörmünder olnud. Ka Gusta Kalningi siad käinud seal, tema ei jõudnud kõiki Dreimanni küla sigu eemalle karjatada.
Kohtu liikmed M. Grant ja Hendrik Kallas annawad protocolli: nad olla sügisel kartohwli maa orast waatanud, oras olnud alles osalt üles tõusmata ja ka arw; nagu kunagi hiline oras; - suure nurme oras olnud ühel pool nurme otsal kaunis, tõisel pool kehw, orase kehwust takserinud nad maa lahjusest tulnud olewat.
Arwatud: Jäeb pooleli kunni tunnistused ette saawad tellitud.
Surnud Kesküla Peter Granti pärijate eestkostjad Peter Lepp ja Fritz Grant kaebawad: Keskla endine rentnik Andres Kurgu olla oma renti aasta wiimasel sügisel 1887 a. rükki põllu liig hilja peale Mihklipäewa külwanud, weelgi kartohwli maa peale, 1½ - 2 wakka rükid külwanud, liig arwa külw, kuhu oras ega rükki ei kaswanud, ja kus rentnik kahju saama pidanud, tema, Fr. Grant olla küll keelanud nii hilja weel külwamast, et ere seeme ja kartohwli maa peale, aga Kurgu ei kuulanud seda, ega teinud tõisiti, lasknud sell samal sügisel ja talwel sellesama wiletsa orase sigadel ära tongida nenda et sell suwel sest põllust midagi ei saadud, nad olla orase ka üle waadata lasknud, Kohtumeestele J. Lepp, M. Grant ja H. Kallas sell sügisel 1887 a. Tõine suurem põld 4½ wakkamad olnud sammuti arw külwatud mida ametnikud näinud, nad paluda tasumiseks mõista 2½ tstw. rükid ehk 17½ rubl. raha, õlgi 50 kubu, ehk 5 rubl. Raha peale kokku 22 rubl. 50 kop.
Rentnik Andres Kurgu wastab: maa olnud liig kehw, kuhu seeme ei kaswanud; kartohwli maa peale ola ta küll Mihkli päewa aeal rükkid külwanud, - seeme olnud lustene, suur nurm saanud Augustikuu lõppul külwatud, - Frits Granti enese siad olla kartohwli maa rükkid ära tonginud, pantida ta ei tahtnud, et Grant ise wöörmünder olnud. Ka Gusta Kalningi siad käinud seal, tema ei jõudnud kõiki Dreimanni küla sigu eemalle karjatada.
Kohtu liikmed M. Grant ja Hendrik Kallas annawad protocolli: nad olla sügisel kartohwli maa orast waatanud, oras olnud alles osalt üles tõusmata ja ka arw; nagu kunagi hiline oras; - suure nurme oras olnud ühel pool nurme otsal kaunis, tõisel pool kehw, orase kehwust takserinud nad maa lahjusest tulnud olewat.
Arwatud: Jäeb pooleli kunni tunnistused ette saawad tellitud.
