Wastse Anzla mõisa poolterranik Jaan Pichlo kaibas, et temma Jaan Keldu hendale aasta sullases lepnu olles, se om, Marjapäiwast 1874 seni kui Marjapäiwani 1875, ent nüüd sel 4. Mail 1874 ilma perremhhe lubbata sedda Tenistust mahha jätnu nink ärralännu olles, nink nõwwap tedda kohtu läbbi taggasi. Jaan Keldu tunnist sedda leppingut Jaan Pichloga tõttes nink and essi ülles, et palka leppit olnuu kui maasullane: 1 wakkala röamaad, 1 wakkala keswamaad, 1/4 wakkala linnamaad, 1/6 wakkala hernemaad, 1/6 wakkala aijamaad, 3 wakka Kartohwlide mahha pandmise ossa maad, 80 punda maahaino, 20 punda ristikhaino nink kapstamaad; selle palga eest temma lepnu, Jaan Pichlot se aastaig, Marjapäiwast 1874 seni kui Marjapäiwani 1875, läbbi ausaste teeni, ent nüüd sel 4. Mail selleperrast ommast Tenistusest ärra lännu, et temal naine ärrakoolnu om, nink, et kül siin järgimööda 3 aastat teninu, nüüd Linamäe walda wasta säädust taggasi lännu.
Kui nüüd Jaan Keldu omma meelewallaga sääduse perrä tettu leppingut murdnu om nink taggasi ei tahha tulla, nõudis temma perremees Jaan Pichlo kahjutassumist 150 Rbl.
Kohhus sundsi Jaan Keldut omma perremehhega ärra leppima nink püüdse kigewiisi pääl toimentada, et Jaan Keldu piddi hääga essi taggasi tullema. Jaan Keldu es wõtta sedda mitte tähhele panda, weel wähhamb täita.
Sai mõistetus: et Jaan Keldu ilma sääduse põhjata üttel wäega ilmsündsal ajal omma leppingut muurdnu nink omma wõimuga tenistusest ärra lännu, peap Jaan Kelda seddamaid Jaan Pichlo sullases taggasi tullema ehk peap sääduse § 383 põhja pääl aasta palka, mis temmal, kui maasullane wäljateep 62 Rbl. 60 Cop. kotsilt masma ehk selle ülle pea tunnistust tooma, kes selle Summa eest wastutap.
Suuremban kohtun käimise säädus sai neile kuulutedus.
Kohtunik Mango Maritz XXX
abbi Anz Prisko XXX
d. Johann Treiss XXX
d. Karl Rosenthal XXX
Wastse Anzla mõisa poolterranik Jaan Pichlo kaibas, et temma Jaan Keldu hendale aasta sullases lepnu olles, se om, Marjapäiwast 1874 seni kui Marjapäiwani 1875, ent nüüd sel 4. Mail 1874 ilma perremhhe lubbata sedda Tenistust mahha jätnu nink ärralännu olles, nink nõwwap tedda kohtu läbbi taggasi. Jaan Keldu tunnist sedda leppingut Jaan Pichloga tõttes nink and essi ülles, et palka leppit olnuu kui maasullane: 1 wakkala röamaad, 1 wakkala keswamaad, 1/4 wakkala linnamaad, 1/6 wakkala hernemaad, 1/6 wakkala aijamaad, 3 wakka Kartohwlide mahha pandmise ossa maad, 80 punda maahaino, 20 punda ristikhaino nink kapstamaad; selle palga eest temma lepnu, Jaan Pichlot se aastaig, Marjapäiwast 1874 seni kui Marjapäiwani 1875, läbbi ausaste teeni, ent nüüd sel 4. Mail selleperrast ommast Tenistusest ärra lännu, et temal naine ärrakoolnu om, nink, et kül siin järgimööda 3 aastat teninu, nüüd Linamäe walda wasta säädust taggasi lännu.
Kui nüüd Jaan Keldu omma meelewallaga sääduse perrä tettu leppingut murdnu om nink taggasi ei tahha tulla, nõudis temma perremees Jaan Pichlo kahjutassumist 150 Rbl.
Kohhus sundsi Jaan Keldut omma perremehhega ärra leppima nink püüdse kigewiisi pääl toimentada, et Jaan Keldu piddi hääga essi taggasi tullema. Jaan Keldu es wõtta sedda mitte tähhele panda, weel wähhamb täita.
Sai mõistetus: et Jaan Keldu ilma sääduse põhjata üttel wäega ilmsündsal ajal omma leppingut muurdnu nink omma wõimuga tenistusest ärra lännu, peap Jaan Kelda seddamaid Jaan Pichlo sullases taggasi tullema ehk peap sääduse § 383 põhja pääl aasta palka, mis temmal, kui maasullane wäljateep 62 Rbl. 60 Cop. kotsilt masma ehk selle ülle pea tunnistust tooma, kes selle Summa eest wastutap.
Suuremban kohtun käimise säädus sai neile kuulutedus.
Kohtunik Mango Maritz XXX
abbi Anz Prisko XXX
d. Johann Treiss XXX
d. Karl Rosenthal XXX
