Johann Marmor wannast Anzlast kaibas, et temmal sitta weddamise aigu Nesmõtsan sitta koorma alt üts rawwutet weowankri rattas ärra warrastedu, sedda juhhatamise perrä Wastse Anzla kohtumehhe Anz Albrechti abbiga Mitsa Kreewaldi käest, nimmelt temme perremehhe Johann Amose aidast kätte saanu.

Kohtumees Anz Albrecht tunnist, et se ni om, et Mitsa Kreewald tunnistanu sedda rattast warrastanu ollew, mis temma perremehhe Johann Amose aidast otsmise wiisi lõudnu.

Mitsa Kreewald tunnist essi se kohtu een tõttes, et temma se ratta warrastanu om, ütsinda, nink perremehhe aita essitsede pandnu, mis ilm lukkuta olnu, nink ütte puuriiwiga eggal üttel wallale tettaw olnu.

Johann Amos ütles, et temma sest asjast middagi ei tija.