Ado Mikkoli nõudmise asjun wasta kaddonu Ado Nadeli perrijet, selletaas temma läsk Marie, et temma sest wõllast middagi ei tija, nink ei olle kaddonu mees temmale sest middagi ellon selletannu.
Sepp Anz Kolk tunnist, et temma ammeti welli, kaddonu Ado Nadel pääle Kolmekuninga pühha sel aastal 1874 temma pool olnu, mängu kaardi temma lawwa pääl nänu, üttelnu, " kas neid ka iks mängit," mis pääle Anz Kolk wastutannu, " iks mõnnikõrd aja wiites," üttelnu kaddonu Ado Nadel: " ei tohhi minna ta pääle mõtteldagi, nüid om minnol maja eest paljo massa ja om ka Ado Mikkoliga teggemist," ja tunnistas ka Anz Kolk, et Ado Mikkol sel ajal haige olnu, kui Ado Nadel ärrakoolnu.
Louise Zarschewitz Wannast Anzlast tunnist, et Ado Nadel, kui nabri ja wanna Tutwa, minnewa süggise temme pool käinu, juttu ajamise pääl temmale selletannu, et " kui minna ka peäs ärrakoolma, jääp minno maja muido ilm prii wõllata mahha, ennegi wannale Kihwale, Ado Mikkolile, olle minna üts sadda Rubl. wõlgu."
Samul Kindma tunnist, et kaddonu Ado Nadel temmale ka ajawiiten koon ollen, Webruari kull 1874, temma küssimise pääle: " kas sinna ollet omma maja massu kiik ärramasnu: mõisale nink kroonole nink awannale Kihwale?" üttelnu kahhonu Nadel temmale: " mõisa nink kroonu massu omma mul kik mastu nink paljos no tood wannale Kihwale, to om üts kats kolm mastu!" Samul Kindma teednu Ado Mikkoli wõlla perräst, to perräst küssi, et aastat kolm taggasi Ado Mikkol temma, kui Ado Nadeli nabri käest, küssinu: " kuis Ado Nadel ellap nink läbbi saap, kas ta ei olle raskaja?" se pääle wastutannu Samul Kindma: " mis tosis sinoo puttup?" mis päle Kihw, Ado Mikkol, selletanu, et temma weidikese warrandust kik Ado Nadeli käen om, seperräst temma ellokäik ja majapiddaminne tedda ka puttup. Ka tunnist Samul Kindma, et Ado Mikkol kaddonu Ado Nadeliga üttelisi omma haige olnu, Nadel ärrakoolnu, jäänu Ado Mikkol weel perrä haiges.
Wanna Päkohtumees Karl Zimmer Wannast Anzlast tunnistas, et temma wannast ajast jo hä tutwa Kihw Ado Mikkoliga om, selletanu wanna Kihw Ado temmale pääle rahha andmise, et temma sadda /:100:/ Rbl. hõb. Ado Nadelile lainenu om, kik minnewa süggise, kui nemma kik kolm, Ado Mikkol, Ado Nadel nink Karl Zimmer, koon olnu, üttelnu Ado Mikkol: " no Nadel! nüüd om minno wanna Tutwa ka siin, kunnas sinna sis luppat minno rahha ärra massa?" üttelnu Ado Nadel: " to om õige, et minna sinnole 100 Rublit wõlgu olle, kül ma nüüd to sulle iks ärra massa," Ka selletannu Ado Mikkol temmale weel, " et ne 100 Rbl. kui minna peäs ärrakoolma nink ne üllejääma, tahha minna ommile welle latsile jätta, ent ütte wankri, üts saan nink üts püss, mis minna ka Ado Nadelile andnu olle, neist minna muud taggasi ei nõwwa, kui ennegi püss."
Et üts wankri nink üts saan Ado Nadelil Kihw Ado Mikkoli käest olnu, sedda tunnistap ka kohtummes Jaan Rosenthal tõttes.
Ado Mikkol tunnist, et temma neid wankrit, saani ja püssi ei nõwwa taggasi, " neid olle minna temmale kinknu, nõwwa ennegi antut puhhast rahha sadda Rublit nink wiise aasta prozenti, egga aasta eest 5 Rbl., mis wälja teep 25 Rbl. üttekokko 125Rbl.
Kui nüüd Ado Mikkol henda haiguse perräst sedda rahha sis nõuda es saa, kui Ado Nadel ärra kooli, nink kiki kuultu Tunnistajide tunnistuse, selget tunnistust andwa; nimmelt Anz Kolk, Samul Kindma wastsest Anzlast nink Karl Zimmer nink Louise Zarchewitz wannast Anzlast, ne kik tunnistawa, et kaddonu Ado Nadel lühhidelt enne koolmist neile selletannu om, et temma, Ado Nadel, 100 Rbl. Ado Mikkolile wõlgu om, seperrast tõisi Tunnistajit ennam es sa se poolest tallitetuski, nink temma perrija, nimmelt temma läsk Marie Nadelil nink temma eestkostjal Märt Leppikul wannast Anzlast se ülle, et mastu om, ütteki Tunnistust ei olle nink ka se rahha Ado Nadelil iks pruukmise pääl olli,
sai mõistetus: et Marie Nadel kaddonu mehhe perrandusest, prozentiga ütte kokko arwat, 125 Rbl. Ado Mikkolile, üts pool kigeildamb Märtnapäiwal sel aastal 1874 nink tõine pool Jürripäiw sel aasta 1875, peap ärramasma.
Suremban kohtun käimise säädus sai neile kulutedus.
Perrän sedda tulli Märt Leppik, läsk Marie Nadel nink Ado Mikkol se kohtu ette nink anniwa ülles, et nemma henda wahhel niwiisi ärralepnu ommawa, et Ado Mikkol ommast nõudmisest 50 Rbl. mahha jät, nink lubbas läsk Marie Nadel nink temma eestkostja Märt Leppik 75 Rbl. katte aasta sissen täwweste nink auusaste Ado Mikkolile ärramassa, nimmelt: üts pool kigeildamb kündlepäiwal sel aastal 1875 nink tõine pool Kündlepäiwal sel aasta 1876. Sellega olliwa mõllemba wõlgu andja nink wõlguwõtja, rahhule.
Sel 06.02.1875 massis Märt Leppik 37½ Rublit kohtu sisse.
Sel 13.02.1876 massis Märt Leppik tõise 37½ Rublit se kohtu sisse ärra nin om sellega tassa.
Ado Mikkol om se rahha wallawallitsusse kätte sügg. 1876 hoita jätnu, perräst Eentressi päle panda nink se ülle tähhe sanu 02.09.1876.
Ado Mikkoli nõudmise asjun wasta kaddonu Ado Nadeli perrijet, selletaas temma läsk Marie, et temma sest wõllast middagi ei tija, nink ei olle kaddonu mees temmale sest middagi ellon selletannu.
Sepp Anz Kolk tunnist, et temma ammeti welli, kaddonu Ado Nadel pääle Kolmekuninga pühha sel aastal 1874 temma pool olnu, mängu kaardi temma lawwa pääl nänu, üttelnu, " kas neid ka iks mängit," mis pääle Anz Kolk wastutannu, " iks mõnnikõrd aja wiites," üttelnu kaddonu Ado Nadel: " ei tohhi minna ta pääle mõtteldagi, nüid om minnol maja eest paljo massa ja om ka Ado Mikkoliga teggemist," ja tunnistas ka Anz Kolk, et Ado Mikkol sel ajal haige olnu, kui Ado Nadel ärrakoolnu.
Louise Zarschewitz Wannast Anzlast tunnist, et Ado Nadel, kui nabri ja wanna Tutwa, minnewa süggise temme pool käinu, juttu ajamise pääl temmale selletannu, et " kui minna ka peäs ärrakoolma, jääp minno maja muido ilm prii wõllata mahha, ennegi wannale Kihwale, Ado Mikkolile, olle minna üts sadda Rubl. wõlgu."
Samul Kindma tunnist, et kaddonu Ado Nadel temmale ka ajawiiten koon ollen, Webruari kull 1874, temma küssimise pääle: " kas sinna ollet omma maja massu kiik ärramasnu: mõisale nink kroonole nink awannale Kihwale?" üttelnu kahhonu Nadel temmale: " mõisa nink kroonu massu omma mul kik mastu nink paljos no tood wannale Kihwale, to om üts kats kolm mastu!" Samul Kindma teednu Ado Mikkoli wõlla perräst, to perräst küssi, et aastat kolm taggasi Ado Mikkol temma, kui Ado Nadeli nabri käest, küssinu: " kuis Ado Nadel ellap nink läbbi saap, kas ta ei olle raskaja?" se pääle wastutannu Samul Kindma: " mis tosis sinoo puttup?" mis päle Kihw, Ado Mikkol, selletanu, et temma weidikese warrandust kik Ado Nadeli käen om, seperräst temma ellokäik ja majapiddaminne tedda ka puttup. Ka tunnist Samul Kindma, et Ado Mikkol kaddonu Ado Nadeliga üttelisi omma haige olnu, Nadel ärrakoolnu, jäänu Ado Mikkol weel perrä haiges.
Wanna Päkohtumees Karl Zimmer Wannast Anzlast tunnistas, et temma wannast ajast jo hä tutwa Kihw Ado Mikkoliga om, selletanu wanna Kihw Ado temmale pääle rahha andmise, et temma sadda /:100:/ Rbl. hõb. Ado Nadelile lainenu om, kik minnewa süggise, kui nemma kik kolm, Ado Mikkol, Ado Nadel nink Karl Zimmer, koon olnu, üttelnu Ado Mikkol: " no Nadel! nüüd om minno wanna Tutwa ka siin, kunnas sinna sis luppat minno rahha ärra massa?" üttelnu Ado Nadel: " to om õige, et minna sinnole 100 Rublit wõlgu olle, kül ma nüüd to sulle iks ärra massa," Ka selletannu Ado Mikkol temmale weel, " et ne 100 Rbl. kui minna peäs ärrakoolma nink ne üllejääma, tahha minna ommile welle latsile jätta, ent ütte wankri, üts saan nink üts püss, mis minna ka Ado Nadelile andnu olle, neist minna muud taggasi ei nõwwa, kui ennegi püss."
Et üts wankri nink üts saan Ado Nadelil Kihw Ado Mikkoli käest olnu, sedda tunnistap ka kohtummes Jaan Rosenthal tõttes.
Ado Mikkol tunnist, et temma neid wankrit, saani ja püssi ei nõwwa taggasi, " neid olle minna temmale kinknu, nõwwa ennegi antut puhhast rahha sadda Rublit nink wiise aasta prozenti, egga aasta eest 5 Rbl., mis wälja teep 25 Rbl. üttekokko 125Rbl.
Kui nüüd Ado Mikkol henda haiguse perräst sedda rahha sis nõuda es saa, kui Ado Nadel ärra kooli, nink kiki kuultu Tunnistajide tunnistuse, selget tunnistust andwa; nimmelt Anz Kolk, Samul Kindma wastsest Anzlast nink Karl Zimmer nink Louise Zarchewitz wannast Anzlast, ne kik tunnistawa, et kaddonu Ado Nadel lühhidelt enne koolmist neile selletannu om, et temma, Ado Nadel, 100 Rbl. Ado Mikkolile wõlgu om, seperrast tõisi Tunnistajit ennam es sa se poolest tallitetuski, nink temma perrija, nimmelt temma läsk Marie Nadelil nink temma eestkostjal Märt Leppikul wannast Anzlast se ülle, et mastu om, ütteki Tunnistust ei olle nink ka se rahha Ado Nadelil iks pruukmise pääl olli,
sai mõistetus: et Marie Nadel kaddonu mehhe perrandusest, prozentiga ütte kokko arwat, 125 Rbl. Ado Mikkolile, üts pool kigeildamb Märtnapäiwal sel aastal 1874 nink tõine pool Jürripäiw sel aasta 1875, peap ärramasma.
Suremban kohtun käimise säädus sai neile kulutedus.
Perrän sedda tulli Märt Leppik, läsk Marie Nadel nink Ado Mikkol se kohtu ette nink anniwa ülles, et nemma henda wahhel niwiisi ärralepnu ommawa, et Ado Mikkol ommast nõudmisest 50 Rbl. mahha jät, nink lubbas läsk Marie Nadel nink temma eestkostja Märt Leppik 75 Rbl. katte aasta sissen täwweste nink auusaste Ado Mikkolile ärramassa, nimmelt: üts pool kigeildamb kündlepäiwal sel aastal 1875 nink tõine pool Kündlepäiwal sel aasta 1876. Sellega olliwa mõllemba wõlgu andja nink wõlguwõtja, rahhule.
Sel 06.02.1875 massis Märt Leppik 37½ Rublit kohtu sisse.
Sel 13.02.1876 massis Märt Leppik tõise 37½ Rublit se kohtu sisse ärra nin om sellega tassa.
Ado Mikkol om se rahha wallawallitsusse kätte sügg. 1876 hoita jätnu, perräst Eentressi päle panda nink se ülle tähhe sanu 02.09.1876.
