Perremees Kersna Karl Ruder kaibas, et Mihkle Kreewald, päle selle, kui temma Wõrrule saadet, säält wallale taggasi tulli, päiwite siin ja sääl perremeeste man Tööd tennu, perräst henda temmale saiswas päiwilises lepnu, 35 Cop. päiw, perremehhe söögi pääl; teninu 4 päiwa õige illusaste ent 5 päiwa tennu ka kül Tööd, ennegi halpmisega, ei olle perremehhe kässust middagi lukku piddanu, töö mant ärra lännu, kiwwikesi korjanu, liblikit püüdnu nink takkan ajanu, ent kui perrenaine söögi mõtsa toonu, rühknu Mihkle kaugelt jo mannu nink olnu söögi man iks eddimanne; kui perremees Tööd teggema sundnu ehk keeldnu söögi mant ärra minna, kui ei tahha Tööd tetta, sis nakkanu mitmatmoodu kurja teggema, se man iks temma lawwa mannu õigel ajal sööma tulnu, terraw maawäits käen nink ähwärdanu sedda läbbi zussata, kes tedda söögi mant ärra ajas. Se 5 päiwa aja sissen om temma mitmet moodu häbbemattal wiisil kurja tennu: 1. hainaniitmise man wikkati wäitse wõtnu nink sedda seniajani mitte taggasi andnu; 2. wõtnu perremehhe kirwe mõtsa puid raggoda, ei olle puid raggonu nink seni ajani kirwest taggasi toonu; 3. Piirimehhe sullase kübbara ärra toonu, ärra käknu nink maja rahwast lõutu nink taggasi antu; 4. Piirimehhe perremehhe Jaan Ottani Linna sullengu, kos weekoggominne weel kässinduse perräst wäega pikkalinne, ärra lahknu nink wee alla lasknu; 5. Tallo Tütriku Marri Omler, kes ütsinda kambren magganu, pallelnu temma üttel ööl eddimaslt wäega allandlikult; tedda sisse laske, üttelden, egga temma hull ei olle, ent kui sisse saanu, wissanu ütte hobbese seereluu tütriko sängi, üttelden: " Ta om minno tikkotoos, panne paika!" nisammoti ka omma piibo wissanu, üttelden: " Panne paika, ta om minno wäits!" Selle päle nakkanu Tütrick pelgama nink andnu ette, et temma tahhas jooma minna, olli ta keeldnu taggasi, ähwartaden: " Kui minnol wikkat siin ollesi, sis minna löösi sinno pä mahha, ehk ma wõtta wäitse," middas temma otsma nakkanu, " nink lõika so küllest ütte Lipsokese lihha ärra, kül sa sis paigal püssut;" perrast püüdnu Tikke üllestõmmata, mis rõske olnu nink ähwardanu tedda pallutada, ent tütriku palwe nink lubbamise päle, et temma joomast pea taggasi tullesi nink kik teesi, mis temma tahhas, sis om tütrik wallale päsnu nink kesköösel hirmsa röökmisega Tarre tulnu, abbi otsma, ent Mihkle magganu seni kui walgeni tütriko sängin.
6. Perremehhe nurme päält kiwwi Pirimehhe nidu päle pilnu;
7. wõtnu perremehhe käest kirwe, mõtsast hainaroa hakku ragguma, ent sedda mitte raggonu, enge piirimehhe wastse aija witsa kik katski raggonu;
8. piddi maad kõrdama, ütte hitskme ossa kündnu, ent päle selle sis se aija, kos ta enne witsa katski ragguno, ärra lahknu nink roodmagi lakka pilnu.
9. Kui perremees temma hobbest tahtnu adra eest wallale laske, ei olle Mihkle mitte lasknu, se man perremees hendale rahwast appi pallalnud, sis lännu temma pakku; tunni aja perrast koddu tulnu, aita lännu, maa wäitse kätte wõtnu nink keddagi mannu lasknu, perremees tedda aidast wäljapetnu nink sis ommast Tenistusest priis tennu; majast wälja minnen tahtnu perremehhe wastast sanna ärralahku, mis temma ennegi jo kurja keelmise päle mahha jätnu.
10. tõisel ööl kell 12 taggasi tulnu, pinni kotta perre söögi päle sööma pandnu, koa usse kinni pandnu, essi tahtnu jälle allandlikkul palwel tütriku kambride minna, Tütrik mitte lasknu, püüdnu kattust ärra lahku nink usse piita mahha kisku, ent kui kattuse päle lännu, paenu Tütrik hirmuga rööken jälle wälja ellokambrede appi otsma.
Se päle mintu tedda kinni wõtma, painu ärra willistedesm perräst taggasi tulnu, zia koplist wälja lasknu kartohwlide nink nakkanu aida lahkma; kui takkan ajaja tälle liggimbale saanu, sis zihtnu ni kui püssika neide päle, ähwartaden: " Mis te kurrati ööse otside, ma lasse teid mahha!" ent kui püss mitte wäljapallanu, takkanajaja temma päle lännu, lännu jälle pakku nink wissanu särgi pält mahha. Katte wersta maa takkast saanu temmale järgi, sis olnu temmal üts terraw wäits käen nink pik puu man, kui üts neist takkanajajist, Jaan Ruder, tahtnu tedda kinni wõtta, om temma tahtnu wäitsega õkwa sisse lüwwa, selle päle löönu Karl Ruder ütte keppiga temma wäitse päle, sis paenu mõtsa ärra,se olnu kik öösel.
Ent päiwa, kella kolme aigu taggasi tulnu, perremeest andis pallelnu, et mitte kohtu kätte es annas, se man lasknu perremees ta kinniköita nink tõise Jaan Ottani abbiga walla wangimaija.
Töö man selletanu temma perremehhele Karl Ruderile õige mõistlikkult, egga temma rummal ei olle olnu, ta tennu ennegi toperrast henda ummalas, et Kohhus tedda temma tembude perräst sis trahwi es tohhis. Sedda kuulnu ka Jaan Ruder.
Nisammote ähwardanu temma ka, " et lass neil nüüd olla, ni kawwa kui süggiseni, kui neil põld om kokko pantu, kül minna sis rummaluse päle kae, mis minna neile tee, nimmelt Anzu Karl Ruderile ja päkohtumehhle Mango Maritzale, temma kül ots minno sooni wälja, ent minno jooni ta ei sa kätte, ja kirjutajale? - ei tija, mis minna tolle tee."
Mihkle Kreewald tunnistas, et perremees olles käsknu, täl sedda aida lahku, se wõinu röa ehk Nissu een olla: ka tunnistas, et temma omma särgi to perräst mahha heitnu, et perremees tedda mitte es olles kätte saanu, muido sallas kik ärra.
Kohtunik Mango Maritz XXX
abbi Jaan Kreewald XXX
d. Anz Albrecht XXX
Perremees Kersna Karl Ruder kaibas, et Mihkle Kreewald, päle selle, kui temma Wõrrule saadet, säält wallale taggasi tulli, päiwite siin ja sääl perremeeste man Tööd tennu, perräst henda temmale saiswas päiwilises lepnu, 35 Cop. päiw, perremehhe söögi pääl; teninu 4 päiwa õige illusaste ent 5 päiwa tennu ka kül Tööd, ennegi halpmisega, ei olle perremehhe kässust middagi lukku piddanu, töö mant ärra lännu, kiwwikesi korjanu, liblikit püüdnu nink takkan ajanu, ent kui perrenaine söögi mõtsa toonu, rühknu Mihkle kaugelt jo mannu nink olnu söögi man iks eddimanne; kui perremees Tööd teggema sundnu ehk keeldnu söögi mant ärra minna, kui ei tahha Tööd tetta, sis nakkanu mitmatmoodu kurja teggema, se man iks temma lawwa mannu õigel ajal sööma tulnu, terraw maawäits käen nink ähwärdanu sedda läbbi zussata, kes tedda söögi mant ärra ajas. Se 5 päiwa aja sissen om temma mitmet moodu häbbemattal wiisil kurja tennu: 1. hainaniitmise man wikkati wäitse wõtnu nink sedda seniajani mitte taggasi andnu; 2. wõtnu perremehhe kirwe mõtsa puid raggoda, ei olle puid raggonu nink seni ajani kirwest taggasi toonu; 3. Piirimehhe sullase kübbara ärra toonu, ärra käknu nink maja rahwast lõutu nink taggasi antu; 4. Piirimehhe perremehhe Jaan Ottani Linna sullengu, kos weekoggominne weel kässinduse perräst wäega pikkalinne, ärra lahknu nink wee alla lasknu; 5. Tallo Tütriku Marri Omler, kes ütsinda kambren magganu, pallelnu temma üttel ööl eddimaslt wäega allandlikult; tedda sisse laske, üttelden, egga temma hull ei olle, ent kui sisse saanu, wissanu ütte hobbese seereluu tütriko sängi, üttelden: " Ta om minno tikkotoos, panne paika!" nisammoti ka omma piibo wissanu, üttelden: " Panne paika, ta om minno wäits!" Selle päle nakkanu Tütrick pelgama nink andnu ette, et temma tahhas jooma minna, olli ta keeldnu taggasi, ähwartaden: " Kui minnol wikkat siin ollesi, sis minna löösi sinno pä mahha, ehk ma wõtta wäitse," middas temma otsma nakkanu, " nink lõika so küllest ütte Lipsokese lihha ärra, kül sa sis paigal püssut;" perrast püüdnu Tikke üllestõmmata, mis rõske olnu nink ähwardanu tedda pallutada, ent tütriku palwe nink lubbamise päle, et temma joomast pea taggasi tullesi nink kik teesi, mis temma tahhas, sis om tütrik wallale päsnu nink kesköösel hirmsa röökmisega Tarre tulnu, abbi otsma, ent Mihkle magganu seni kui walgeni tütriko sängin.
6. Perremehhe nurme päält kiwwi Pirimehhe nidu päle pilnu;
7. wõtnu perremehhe käest kirwe, mõtsast hainaroa hakku ragguma, ent sedda mitte raggonu, enge piirimehhe wastse aija witsa kik katski raggonu;
8. piddi maad kõrdama, ütte hitskme ossa kündnu, ent päle selle sis se aija, kos ta enne witsa katski ragguno, ärra lahknu nink roodmagi lakka pilnu.
9. Kui perremees temma hobbest tahtnu adra eest wallale laske, ei olle Mihkle mitte lasknu, se man perremees hendale rahwast appi pallalnud, sis lännu temma pakku; tunni aja perrast koddu tulnu, aita lännu, maa wäitse kätte wõtnu nink keddagi mannu lasknu, perremees tedda aidast wäljapetnu nink sis ommast Tenistusest priis tennu; majast wälja minnen tahtnu perremehhe wastast sanna ärralahku, mis temma ennegi jo kurja keelmise päle mahha jätnu.
10. tõisel ööl kell 12 taggasi tulnu, pinni kotta perre söögi päle sööma pandnu, koa usse kinni pandnu, essi tahtnu jälle allandlikkul palwel tütriku kambride minna, Tütrik mitte lasknu, püüdnu kattust ärra lahku nink usse piita mahha kisku, ent kui kattuse päle lännu, paenu Tütrik hirmuga rööken jälle wälja ellokambrede appi otsma.
Se päle mintu tedda kinni wõtma, painu ärra willistedesm perräst taggasi tulnu, zia koplist wälja lasknu kartohwlide nink nakkanu aida lahkma; kui takkan ajaja tälle liggimbale saanu, sis zihtnu ni kui püssika neide päle, ähwartaden: " Mis te kurrati ööse otside, ma lasse teid mahha!" ent kui püss mitte wäljapallanu, takkanajaja temma päle lännu, lännu jälle pakku nink wissanu särgi pält mahha. Katte wersta maa takkast saanu temmale järgi, sis olnu temmal üts terraw wäits käen nink pik puu man, kui üts neist takkanajajist, Jaan Ruder, tahtnu tedda kinni wõtta, om temma tahtnu wäitsega õkwa sisse lüwwa, selle päle löönu Karl Ruder ütte keppiga temma wäitse päle, sis paenu mõtsa ärra,se olnu kik öösel.
Ent päiwa, kella kolme aigu taggasi tulnu, perremeest andis pallelnu, et mitte kohtu kätte es annas, se man lasknu perremees ta kinniköita nink tõise Jaan Ottani abbiga walla wangimaija.
Töö man selletanu temma perremehhele Karl Ruderile õige mõistlikkult, egga temma rummal ei olle olnu, ta tennu ennegi toperrast henda ummalas, et Kohhus tedda temma tembude perräst sis trahwi es tohhis. Sedda kuulnu ka Jaan Ruder.
Nisammote ähwardanu temma ka, " et lass neil nüüd olla, ni kawwa kui süggiseni, kui neil põld om kokko pantu, kül minna sis rummaluse päle kae, mis minna neile tee, nimmelt Anzu Karl Ruderile ja päkohtumehhle Mango Maritzale, temma kül ots minno sooni wälja, ent minno jooni ta ei sa kätte, ja kirjutajale? - ei tija, mis minna tolle tee."
Mihkle Kreewald tunnistas, et perremees olles käsknu, täl sedda aida lahku, se wõinu röa ehk Nissu een olla: ka tunnistas, et temma omma särgi to perräst mahha heitnu, et perremees tedda mitte es olles kätte saanu, muido sallas kik ärra.
Kohtunik Mango Maritz XXX
abbi Jaan Kreewald XXX
d. Anz Albrecht XXX
